Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põlvkondande vahelised suhted ja vanemate roll selles (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
 
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, 
näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses 
erisugused. Suurt rol i nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes 
last kasvatavad. Kuid mil ised on need suhted ning missugust rol i mängivad neis vanemad 
 
Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Sel ine suhete vahekord 
vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud 
ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad  hobid  
ja huvid mängivad sel es suurt rol i seetõttu, et mida akti vsem  ja ettevõtlikum on laps, seda 
rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele 
korrliku kasvatuse, oskab ta ol a vi sakas ja lugupidav endast vanemate vastu. Kõrvaltvaatajad 
näevad samuti seda vi sakust, ning see annab lastele nende ees positi vse arvamuse. Sel ised 
noorukid eakamatele meeldivad ning nendevahelised suhted on ki duväärt. 
  
Teiseks võimaluseks on halb läbisaamine. Sel e tekitajateks võib ol a mitmeid tegureid. Üheks 
võib ol a see, et nooremas eas ei taha teismeliste arvamused endast 
vanemate omadega kuidagi kokku minna, kuna kõigest on omad kujutlused ja kõik mis on neist 
erinev, tundub äärmiselt väär. Sel ine seisukoht ei pea enamasti paika.  
Peamiselt on si ski õigus vanematel, kes on rohkem elukogenud ja kel el on paremini arenenud 
analüüsimisvõime, mis aitab langetada mõistlikke ning küpseid otsuseid. 
Ühtlasi võib laiduväärt läbisaamine ol a põhjustatud teiste  eakaaslaste  mõjutusest. Kui mõni 
nooruk räägib, kuidas tema oma vanemate käskudest ning palvetest 
keeldub ning käitub vastupidiselt vanemate palvetele, võib see paljusid mõjutada, ning ka 
nemad käituvad samamoodi, arvates, et saavad ni  talitada endale meelepäraselt. 
 
Lapsevanem  on lapse elus tugipunkt kuhu saab alati tagasi pöörduda. Vanema ja lapse suhe on 
teismelisele tähtis, sest noor tunneb ennast kindlana ja suudab rääkida asjadest mida ta enda 
tutvusringkonnas rääkida ei julge. Lapsel on tähtis see, et ta teab kui ta vanematele mingist 
murest või probleemist räägib si s ema või isa teda ära kuulab ja on alati abivalmis. 
 
Põlvkondade vahelisi suhted on enamasti väga  pealiskaudsed . Noor näeb vanemat põlvkonda 
kui võõrast inimest, sest nende maailmavaated erinevad palju. Infoühiskonna pealetungiga on 
tänapäeva noorte mõttemaailm väga  suurelt  muutunud ja tänapäeva  teismelise  suhtlemissti l on 
teistsugusem kui vanemate põlvkonade oma. Tänapäeval noored suhtlevad suures osas läbi 
interneti ning verbaalne  suhtlemisoskus  on taandarenenud võrreldes eelnevate põlvkondadega. 
Samas tänapäeva noored võtavad  uuendusi  ja uusi asju avaramate kätega vastu kui vanem 
põlvkond. 
 
Eelpool  arutletud suhted noorematel vanemate põlvkondadega on tänapäeval kül altki 
keerulised. Kõik inimesed ning nende  iseloomud  on erinevad ja sel est on tingitud 
ka erisugused suhted. Läbisaamine ja suhtlemine võib ol a ni  hea, halb kui ka  puududa , kuid 
väga suurt rol i sel e kõige kujunemisel mängivad si ski vanemad, kel e ülesanne on arendada 
ka oma võsukese suhltemisoskust. 
 
Põlvkondande vahelised suhted ja vanemate roll selles #1 Põlvkondande vahelised suhted ja vanemate roll selles #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mihkel Kritsmann Õppematerjali autor
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad

Sarnased õppematerjalid

Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles
1
odt

Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles

Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad? Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud

Eesti keel
Uurimustöö-Laste ja vanemate suhted
20
doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid...................................................

Informaatika
Nimetu
90
doc

Nimetu

(teatud piirangud nt hasartmängud, relvaluba, ei saa töötada igal ametil) *Alates 26. eluaastast pole enam seaduse mõttes tegu noorega. *Noor kinnipeetav- noorem kui 21- aastat vana isik(vangistusseaduse kohaselt), kes tavaliselt viibib kas politsei arestimajas või vangla noorteosakonnas. Kas noorukiiga varieerub? Seos varieerumisega, seoses sooga. Varieerub: noorukiea algus ja lõpp Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes Sotsioloogilised(Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus, abikaasa roll/püsisuhe perekonnas +kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu. *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole. *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides

Arengupsühholoogia
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................

Perepsühholoogia
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5

Perekonnaõpetus
Arengupsühholoogia
25
docx

Arengupsühholoogia

- Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma. Sotsiaalse arengu toimumise eeldused. Keskkonnategurite (sh lähedussuhe, ühine ehk jagatud tähelepanu, kasvatusstiilid) mõju sotsiaalsele, keelelisele ja kognitiivsele arengule. Sotsiaalne areng hõlmab • Arusaama endast ja teistest • Emotsioonide väljendamist ja reguleerimimist • Vaimuteooriat • Sotsiaalseid reegleid • Suhteid vanemate ja eakaaslastega Sotsiaalse arengu eeldused vastsündinul - nägemismeel: eelistavad vaadata näosarnast mustrit - lõhnameel: tunnevad kõige paremini ema piima lõhna (ei meeldi teravad/tugevad lõhnaelamused) - jäljendamine: imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist -> kaovad pärast kolme kuu möödumist, ainult haigutamine jääb (refleks) Sotsiaalne naeratus tekib u 3 kuuselt vastastikuse sotsiaalse kaaslasega

Alternatiivpedagoogika
Nimetu
53
odt

Nimetu

mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt ­ perekond, kogukond, kultuur. Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul.

Kategoriseerimata
Arengupsühholoogia loeng
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka mitmesuguseid mõjusid, mida konkreetne ühiskond lapse arengule avaldab. Areng on tegelikkuses ühteaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine. Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng ­ eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng ­ uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng ­ lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (1)

361197 profiilipilt
361197: pog
12:54 03-03-2021



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun