Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad? Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud
............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid...................................................
(teatud piirangud nt hasartmängud, relvaluba, ei saa töötada igal ametil) *Alates 26. eluaastast pole enam seaduse mõttes tegu noorega. *Noor kinnipeetav- noorem kui 21- aastat vana isik(vangistusseaduse kohaselt), kes tavaliselt viibib kas politsei arestimajas või vangla noorteosakonnas. Kas noorukiiga varieerub? Seos varieerumisega, seoses sooga. Varieerub: noorukiea algus ja lõpp Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes Sotsioloogilised(Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus, abikaasa roll/püsisuhe perekonnas +kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu. *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole. *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................
Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5
- Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma. Sotsiaalse arengu toimumise eeldused. Keskkonnategurite (sh lähedussuhe, ühine ehk jagatud tähelepanu, kasvatusstiilid) mõju sotsiaalsele, keelelisele ja kognitiivsele arengule. Sotsiaalne areng hõlmab • Arusaama endast ja teistest • Emotsioonide väljendamist ja reguleerimimist • Vaimuteooriat • Sotsiaalseid reegleid • Suhteid vanemate ja eakaaslastega Sotsiaalse arengu eeldused vastsündinul - nägemismeel: eelistavad vaadata näosarnast mustrit - lõhnameel: tunnevad kõige paremini ema piima lõhna (ei meeldi teravad/tugevad lõhnaelamused) - jäljendamine: imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist -> kaovad pärast kolme kuu möödumist, ainult haigutamine jääb (refleks) Sotsiaalne naeratus tekib u 3 kuuselt vastastikuse sotsiaalse kaaslasega
mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt perekond, kogukond, kultuur. Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul.
Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka mitmesuguseid mõjusid, mida konkreetne ühiskond lapse arengule avaldab. Areng on tegelikkuses ühteaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine. Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng
Kõik kommentaarid