Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põlvkondade vahelised suhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suuremaks, elementaarne, olukordi, riietusstiil, uutele, magada, tavaks, õpetamine, nooremad, õpetussõnad, lubada, arvavad, jääks, tube, koristada, suhtlemine, koristamine, koristama, neilt, vistKas generatsioonidevahelised vastuolud on välditavad ? Mida aeg edasi seda suuremaks muutuvad põlvkondadevahelised erinevused. Sellel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid näiteks see kuidas neid kasvatati ja mis olid ühiskonna normid. See mis on praegu täiesti igapäevane, võib vanevanematele tunduda ettekujutamatu. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused ja kas need on välditavad ?
vajadusi eiravat tegevust. Lapse vajadus teatud viisil käituda läheb vastuollu vanema vajadustega. PETis nim seda vajaduse konfliktiks. Selle ilmnedes ja see juhtub paratamatult kõigis inimestevahelistes suhetes on suhtes kätte jõudnud tõe hetk. 13 5. KONFLIKTID LAPSE JA VANEMA SUHETES Kõikidel vanematel tuleb ette olukordi, kus nad ei suuda sekkumise ega keskkonna kohaldumisega lapse käitumist muuta; laps jätkab ikka tegevust, mis ei lase vanemal oma vajadusi rahuldada. Vanemate ja laste vajaduste konfliktid pole igas perekonnas mitte ainult möödapääsmatud, vaid ka sagedased. Need ulatuvad tühistest nägelustest tõsiste tülideni. Konflikt on suhtes tõe hetk selle tervisekontroll, kriis, mis võib seda nõrgemaks või
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED...........................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
ühte kauplusesse sisse murdnud, varjab end koha- lesaabunud politseinike eest ning pussitab siis selja ta- gant surnuks ühe politseinikest ja tapab politseikoera. Vägivald muutub aina suuremaks probleemiks Kuritegelike noorte arv Saksamaal kasvab aastast aastasse. 1996. aastal registreeriti 8-13-aastaste laste hulgas kurjategi- jaid 2%, kusjuures kaheksakümnendate lõpus oli see näitaja
Indigolapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue Aja aurastruktuuri, mille sooritab kvalifitseeritud AuramediaatorTM.
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
Nad sirutasid tiivad ja läksid laia ilma oma õiget kohta leidma. Vanemate kohus on oma lapsi kasvatada. Tegelikult jättis Andres selle kohustuse rohkem Mari kanda. Mari oli neile kõigile ema, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta seda ju tegelikult ei olnud. Mari kaitses neid vahel isa eest, kui seda tarvis oli, hoidis nende saladusi, olgugi, et talle valetamine ja varjamine ei meeldinud. Mari mõistis lapsi rohkem ja oli neile suuremaks toeks, isa oli rohkem nagu külm ja karske, vahel karm etalon, kelle sõna tuli kuulata ja käsku täita. Pearugi lapsi kasvatas ta naine rohkem, sest enamuse aja Pearu kas kemples naabriga või istus kõrtsis ja viskas kärakat. Saab öelda, et mõlema mehe puhul jäid isakohustused tahaplaanile ja vajaka. Vargamägi imes inimestelt elumahlad välja, õnnelikud olid need,kes sealt pääsesid. Vargamägi oli täis kohustusi, millel ei paistnudki lõppu tulevat. Kindlat tõde
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekitada hirme, blokke. Blo
nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps. Seda teades, mõistame ka, miks paljud nooremad lapsed peres tunnevad ennast erakordselt enesekindlalt. Nemad ei ole pidanud kunagi tundma seda, et neid on asendatud kellegagi nooremaga. Õdede-vendade olemasolu on ka muidugi suur õnn. Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile. Õdede/vendadega saab läbi kogeda ka konflikte, mida ei
(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Isa roll laste kasvatamisel on olulise tähtsusega, kui pöörata tähelepanu laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemise aluseks olevate rolli eeskujude järele. (J.Madisson, 2009). 5
Pean silmas pisemaid asju, mis pole eluohtlikud. Liigne kaitsmine maailma eest muudab lapsed liiga arglikuks, neil puudub julgus teiste lastega suhelda ja sõpru leida. Ka tulevikus ei pruugi nad julgeda kodust lahkuda ning loodavad kõiges oma vanematele, sest nad on harjunud, et neil kõik ettetaha ära tehakse. Samas kui ei lasta lastel kogeda halu asju ja kaitstakse iga nende sammu võib juhtuda ka see, et tulevikus neil puudub ohutunne ja hirmutunne ja sellega seoses ei oska nad ohtlike olukordi hinnata ning see võib kurvalt lõppeda. Kuna sellel etapil arenevad tasakaal ja füüsilised oskused veelgi, siis tuleks palju ka väljas liikuda ning mängida ja uusi asju näidata. 2. 6. eluaasta on täpselt selline iga, kus tahetakse õppida ja proovida kõike ISE teha. Vanematel jääb üle ainult suunata õigete asjade ise tegemisele ning nende tegevuste juures abiks olla. Samuti toimub suurem sotsialiseerumine seoses lasteaeda minekuga.
Kasvatust vaadeldakse psühholoogias kõige laiemas mõttes: kasvatajaks ei ole ainult õpetajad, internaatide kasvatajad, vaid kasvatajaks on ühiskonna iga liige, kellega indiviid elu vältel kokku puutub kogu kollektiiv, ühiskond. Kasvatuse mõju karakteri kujunemisel on küllalt määrav. Ühes ja samas inimeses võib kasvatada väga mitmesuguseid karakterjooni. Sihipärane kasvatus, mida teostavad ühiskondlikud organisatsioonid, võib toimuda väga mitmeti. Ka igasugune õpetamine on kasvatus. Õpetamise käigus kujunevad niisugused iseloomujooned nagu vastutustunne, kollektiivsus, vastupidavus jt. Isiksus tervikuna küll nn puhta õpetamise käigus ei arene, kuna vajaka jäävad kasvatuse esteetilised ja moraalsed küljed. Kui aga ei saavutata kasvatustöös edu, siis on põhjuseks see, et kasvatajatena on mõjunud muud isikud (sõbrad, kambad, vanemad, nende tuttavad jne) kogu sotsiaalne ümbrus, kus laps elab
(Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne, abivalmidus, austus, kohusetunne, sallivus, lojaalsus, järjekindlus ja pühendumine, kannatlikkus. Kui väärtuste õpetamine jäetakse juhuse hooleks, siis sellega kaasneb risk kaotada oluline osa omaenda kultuurist. Õpetajad õpetavad küll väärtusi, kuid sageli tehakse seda alateadlikult, nt, kui öeldakse lapsele, et valetada ei tohi, siis õpetatakse sellega tegelikult tõe väärtustamist. Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt m
Neil on raske andestada ka tühiseid eksimusi. Kogedes ikka ja jälle, et keegi pole täiuslik, tekib pettumus inimestes, kibestumus, eemaletõmbumine, mõnikord ka soov maksta kätte kõigile oma elu õppimata tükkide eest. Enesehaletsus viib enesehävituseni juhusuhetes või alkoholis. Omamoodi on enesehävituslik ka enda matmine töösse, asjadesse, rahasse. Noorukiiga on õppimise iga. Õpitakse kõike ise läbi elades, vaid oma vigadest. Alles pärast jõuavad kohale vanemate varasemad õpetussõnad. Just selliselt elutarkus elutarkuse vastu hakkavad kujunema ka uued suhted vanematega täiskasvanute võrdsed omavahelised suhted. Tõeline perspektiivitunne areneb muidugi hoopis hiljem, pärast neljakümmet. Kui aga esmane vastutustunne ei ärka 20.-22.eluaasta paiku, siis jääbki inimene elama tundega, et teised määravad tema elu ja olemise. On normaalne, kui nooruk teisme-ea lõpus, mil ta on kamba mõjust juba üle kasvanud, saab
Koos vanematega elavatest täisealistest vastas nii kogunisti 30% (7 vastanut), vanematest eraldi elavatest aga 16% (8 vastanut). Nii mõnelgi täisealisel on kujunenud oma vanematega välja isiklikud traditsioonid. Näiteks 18-26. aasta vanustest vanemate juures elavatest vastanutest tõi 62% välja, et käivad koos ema või isaga nädalavahetustel sportimas: talviti suusatamas, kevaditi ujumas. Küsitluses selgus veel, et koos vanematega elavate täisealiste isiklikuks tavaks on saanud koos töötamised, näiteks leheriisumine ning kartulipanek ja -võtt. Mõnikord korraldatakse saunaõhtuid või väljasõite. Tavaliselt käiakse väljas söömas või teatrietendusi nautimas, külastatakse ka vanemate sünnikodusid. Minu jaoks oli koos vanematega elavate vastanute seas kõige armsamaks traditsiooniks välja toodud kallistamine kodust lahkudes. Arvan, et see näitab vanemate ja nende laste vahelist armastust ja kindlustunnet.
Kui ta jõuab murdeikka, valib ta ühe kindla tegevusala ning saab selles meistriks. 4. Interdimensionaalne. Interdimensionaalsed indigod võivad olla suuremat kasvu kui ülejäänud indigod. Kui nad on ühe- kuni kaheaastased, võite nendega rääkida kõigest. Nad vastavad teile: ,,Ma tean seda. Ma oskan seda. Jäta mind rahule." Nemad on need, kes toovad maailma uusi filosoofilisi suundi ning panevad aluse uutele religioonidele. Nad võivad olla pisut jõhkravõitu, kuna ei kohane nii kergelt nagu ülejäänud kolm indigotüüpi. Probleemid, millega indigod võivad kokku puutuda 1. Nad nõuavad palju tähelepanu ning leiavad, et elu on liiga väärtuslik, et lasta sel lihtsalt niisama kulgeda. Nad tahavad, et juhtuks igasuguseid asju ning forsseerivad selleks tihti sündmusi. Lapsevanemad lähevad sageli lõksu sellega, et teevad lapsele
ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus. Meie elus on väga tähtis toitumine. Kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust. Peamiseks hüperaktiivsuse tekkepõhjuseks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, afüksiat (hapnikuvaegust sündimisel), infektsiooni teket lapse esimesel eluaastal. Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab hüperaktiivset last 3 põhilist joont: · ülemäärane aktiivsus tegutsemisel · vähene tähelepanuhäire · impulsiivne käitumine Ülemäärane aktiivsus: · Ei suuda rahulikult paigal püsida · Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab Impulsiivne käitumine: · Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud
kasvav ebakindlus koos usalduse kahanemisega ühiskondlikesse institutsioonidesse. • Leccardi (1999): olulisemad väärtused seostuvad privaatsfääriga (perekond, armastus, sõprus). Tarbimiskultuur on identiteedi seisukohalt keskseks küsimuseks, kuid tarbimiseelistused on ebapüsivad. Ajahorisont tundub kokku tõmbuvat ning olevik on üha enam tegevuste lähtepunktiks Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringute eripärad Kommunistlikud valitsejad deklareerisid oma võimulepääsust kõige suuremaks võitjaks proletariaati, töölisklassi. Proletariaadi diktatuuri peeti kapitalistliku ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamise võtmeks ning valitsev partei viis seda poliitikat tehaste ja maade riigistamisega ellu. • 1950.-l alanud liberaliseerumine pani valitseva poliitilise eliidi ette vajaduse näidata nihet ideoloogias. Noori hakati kujutama juhtiva kommunismiehitaja rollis kuna nad olid vanematest põlvkondadest vähem kapitalistliku mineviku kogemustest rikutud.
· Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi Reeglid on kasvatuse kõige kandvam osa, nn luustik. Need kehtestatakse, arvestades lapse arenguvõimeid, lapse vastutusvõime ja küpsuse taset. Neid muudetakse vastavalt lapse kasvamisele. Reegleid kehtestatakse lapse kaitsmiseks ja rahustamiseks, näitamaks, et teda hoitakse ja armastatakse. Reeglid, mis võimaldavad arvesse võtta nii inimesi, kui ka olukordi, aitavad tõmmata piiri: · Turvalisuse ja ebaturvalisuse vahele · Kooselu edendava ja pärssiva vahele · Lugupidamist vääriva ja mittevääriva vahele · Abistava ja kahjustava vahele. Saades aru, millest on abi ja mis teeb kahju, ja kujundades oma seisukohta, määratleme selle, kes me ise oleme. 8 Neliktest
Kuueaastane Pia mängib pidevalt kääridega. Kuigi ta oskab neid korralikult käsitleda, lõikab ta endale ühtelugu kätte- nii ägedasti ja kaua, kuni verd jookma hakkab. Kõnelustest perekonnaga selgub, et Piale pööratakse tähelepanu peamiselt siis, kui ta on haige, väga kurb või kui ta on ennast vigastanud- vanemad on väga hõivatud oma tööga j atihti ei märkagi tütre vajadusi ja soove. Mõnikord otsivad lapsed äärmuslikkr olukordi, et iseennast ja oma piire tunnetada ning suhteid luua. Lapsed, kes kogevad ükskõiksust, osavõtmatust ja üksindust, hakkavad kas teadlikult või alateadlikult mängima piiride ja äämuslike olukordadega ning riskivad võimalike ebaõnnestumistega. Ääretute piiririkkumiste taga peitub ka vajadus kindluse ja selguse järele. 2.1 Lapsed tahavad piire Lapsed tahavad, et neile kehtestatakse reeglid ja piirid. Nad vajavad selgust, mida neil oodatakse ja nõutakse; mis on lubatud ja mis mitte
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kogu tõde narkootikumidest! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks.
kiindumissuhe, mis tugevneb imetamisega aina rohkem. Kui esimestel elupäevadel jääb see protsess vajaka võime rääkida kodukahjustuse tekkest. Vahel võib ette tulla ka selliseid ettenägematuid situatsioone, kus emad eraldatakse lastest päris kauaks ning hiljem temaga turvalist sidet luua on juba märksa raskem. Kahjuks aga elu näitab, et paljud vanemad on alguses last saades ääretult õnnelikud ja indu täis, kuid mida suuremaks laps kasvab siis tunne hakkab hääbuma, eriti kui laps ei täida neid ootusi, mis vanemad on talle seadnud. Sellele järgneb kas lapse tõrjumine - mine ära mul ei ole pragu aega, alandamine- sa ei saa ka millegagi hakkama või läheb asi lausa füüsilise vägivallani välja. Vanemad ise seletavad seda nõnda, et muidu ei tulegi lapsest korraliku kodaniku, tuleb lapses arendada iseseisvust. Need näited siin raamatust, mida on kodukahjustusega inimesed oma elust rääkinud olid minu jaoks
" Indigokunstnik võib töötada korraga viie-kuue erineva instrumendiga. Kui ta jõuab murdeikka, valib ta ühe kindla tegevusala ning saab selles meistriks. 4. Interdimensionaalne. Interdimensionaalsed indigod võivad olla suuremat kasvu kui ülejäänud indigod. Kui nad on ühe- kuni kaheaastased, võite nendega rääkida kõigest. Nad vastavad teile: ,,Ma tean seda. Ma oskan seda. Jäta mind rahule." Nemad on need, kes toovad maailma uusi filosoofilisi suundi ning panevad aluse uutele religioonidele. Nad võivad olla pisut jõhkravõitu, kuna ei kohane nii kergelt nagu ülejäänud kolm indigotüüpi. ( Tappe.N.A. 1999: 18-20.) Indigosid iseloomustatakse ka selle järgi, et neid ,,nähakse". Sõna ,,nähakse" sellepärast jutumärkides, sest indigolapsi tihtipeale ei märgata, kui last vaid kui värvi. Seoses sellega arvavad USA teadlased, et füüsilistest eluvärvidest kaovad kõik peale punase lähema 20 eluaasta jooksul. Arvatakse, et see puudutab ainult eluvärve
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng........................................................................8
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel
- soojätkamine - armastus - nauding - sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe
armastus nauding sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe
...................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks. Samuti on lapse kõige lähem sotsiaalne keskkond tema perekond. Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega. Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks ja õpetajateks. Lapsed saavad peres psüühilise, emotsionaalse ja arengulise heaolu ja pered on esmased laste õpetajad. Oma töös ma annangi ülevaate kodust ja perekonnast kui lapse arengu esmatähtsast mõjutajast. 2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA
annaabi.ee 
