Põlvkondade vahelised suhted Mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad erinevused põlvkondade vahel. Olgu siis asi elukommetes, põhimõtetes või käitumises. Sellele on väga palju erinevaid põhjuseid, näiteks erinev kasvatus ja ühiskonna normid. See, mis tundub meile praegu elementaarne, võis vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused? Tuleb tihti ette olukordi, kus vanemad põlvkonnad kritiseerivad nooremaid ja vastupidi. Küll ei meeldi vanematele noorte riietusstiil või noorematele vanemate põlvkondade kinnisus uutele asjadele. Kui näiteks meil, noorematel, on kombeks magada nädalavahetuseti nii kaua, kuni vähegi und on, siis neil, vanematel, oli tavaks ärgata koos päikesetõusuga ja hakata tööle. Harjumuste ja tavade muutmine on alati raske ja sellepä
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
Kehalis-kinesteetiline 6. Enesetunnetuslik 7. Suhtlemis- 8. Naturalistlik-looduse maailma ja elu tajumine Vaimupuue- sünnieelsed võimalikud põhjused: *kromosoomihäired, geneetilised, pärilikud häired *vanemapoolne kahjulike ainete tarbimine *ema alatoitlus, puudulik toitumine (joodi, foolhappe toidus) *kahjulike ravimite, kiirituse ja kemikaalide mõju *ema haigused (punetised, süüfilis, AIDS jt) *raseduseaegne tervisehäire (südame või neerude puudulikkus, diabeet jt) (Osa neist on välditavad, mõned mitte) Sünnituseaegsed(sünnitus + paar esimest nädalat): *enneaegne sünd *väga väike sünnikaal *hapnikupuudus sünnituse käigus(nõua oma õigusi!!) *raske sünnitusprotsess *raskekujuline kollasus või sepsis (veretüübid) (osa neist välditavad, osa mitte) Sünnijärgsed: *aju-infektsioonid (bakteriaalne meningiit) *erinevad peavigastused *toitumishäired, puudulik toituminepuudus *hüljatus *tõsine alastimuleeritus (suures osas sõltuvad hooldusest, lapsevanematest!)
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
•Generatsiooni all peetakse silmas ka järglasi, kus vanaisa, isa ja isa poeg moodustavad kolm põlvkonda. •Eristatakse perekondlikke ja kultuurilisi generatsioone. Perekondlikku põlvkonda defineeritakse keskmise ajana ema esimese järglase ja tütre esimese järglase vahel. USAs oli see 2007 aastal 25,2 aastat ja Suurbritannias 2004 aastal 27,4 aastat. Samuti on generatsiooni pikkust hinnatud ligikaudu kolmekümneks aastaks. Kultuuriline generatsioon kujutab endast samal ajavahemikul sündinud inimesi, kes jagavad sarnaseid kultuurilisi kogemusi. • Kultuurilise generatsiooni mõistet hakati tänapäevases tähenduses kasutama XIX sajandil. Enne seda peeti generatsiooni all silmas perekondlikke suhteid, mitte laiemaid sotsiaalseid rühmitusi. Prantsuse leksiograaf Emile Littré (1863) defineeris generatsiooni “enam-vähem samal ajal elanud inimestena”.
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Kõik kommentaarid