Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas generatsioonidevahelised vastuolud on välditavad ? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas generatsioonidevahelised vastuolud on välditavad ?
Mida aeg edasi seda suuremaks muutuvad põlvkondadevahelised erinevused. Sellel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid näiteks see kuidas neid kasvatati ja mis olid ühiskonna normid. See mis on praegu täiesti igapäevane, võib vanevanematele tunduda ettekujutamatu. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused ja kas need on välditavad ?
Sageli juhtub, et vanemad põlvkonnad kritiseerivad noori ja vastupidi. Kui näiteks meie, noorem põlvkond, magame tavaliselt nädalavahetusel poole päevani, siis vanematel oli tavaks ärgata vara hommikul, et mitte päeva ära raisata Harjumuste ja tavade muutumine teeb raskeks teineteise mõistmise.
Vanemale põlvkonnale meeldib ka noori õpetada. Seda muidugi heaga , aga noored ei mõista seda alati. Noortel tekib soov kõike järgi proovida ja oma vigadest ise õppida. Mõnes mõttes on see õige, aga samas tekib vanematel inimestel tunne, et miks nende nõu ei kuulata, kui see ometigi nii kasulik on. Tavaliselt on ka vanematel inimestel õigus, aga nende õpetussõnad võivad kohati liiga vanamoeliseks jääda. Näiteks ei taha vanemad väga oma lapsi sõprade ja sõbrannade juurde ööseks jääda, kuna see ei olnud nende ajal kombeks. Oli tavaline külastada sõpru päeval, aga ööseks tuli igaüks ikka oma koju.
Ainult vähestes peredes ei tülitse lapsed vanemad üldse. Noored tahavad oma õigusi, aga vanemad piiravad nende õigusi, et lapsi halvast säästa. Mõlemad arvavad , et nemad teavad
paremini ja tahetakse oma arvamust peale suruda. Näiteks tekib probleem kui laps tahab õhtul sõpradega välja minna, aga vanemad tahavad, et ta see aeg tube koristaks. Lapsele on sõbrad ja  suhtlemine  nii oluline, et näiteks  koristamine  jääb kaugele tagaplaanile.
Vaatamata sellele, et põlvkondadevahelised erinevused muutuvad aina suuremaks on vanematel ja lastel teineteiselt nii mõndagi õppida, kuigi see võib tekitada probleeme. Kuidas neid probleeme ära hoida ? Ega see vist ei olegi võimalik, sest tavad ja ühiskond muutuvad nii kiiresti, et on ainult loomulik, et kõik ei ole meile omane ega mõistetav. Tuleb hoida võimalikult palju avatud meelt ja püüda mõista teisi põlvkondasid ja väikestest erinevustest mitte välja teha.
Kas generatsioonidevahelised vastuolud on välditavad- #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaarel meiner Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põlvkondade vahelised suhted
1
docx

Põlvkondade vahelised suhted

Põlvkondade vahelised suhted Mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad erinevused põlvkondade vahel. Olgu siis asi elukommetes, põhimõtetes või käitumises. Sellele on väga palju erinevaid põhjuseid, näiteks erinev kasvatus ja ühiskonna normid. See, mis tundub meile praegu elementaarne, võis vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused? Tuleb tihti ette olukordi, kus vanemad põlvkonnad kritiseerivad nooremaid ja vastupidi. Küll ei meeldi vanematele noorte riietusstiil või noorematele vanemate põlvkondade kinnisus uutele asjadele. Kui näiteks meil, noorematel, on kombeks magada nädalavahetuseti nii kaua, kuni vähegi und on, siis neil, vanematel, oli tavaks ärgata koos päikesetõusuga ja hakata tööle. Harjumuste ja tavade muutmine on alati raske ja sellepä

Kirjandus
Koolistress
9
docx

Koolistress

Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga

Psühholoogia
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Kehalis-kinesteetiline 6. Enesetunnetuslik 7. Suhtlemis- 8. Naturalistlik-looduse maailma ja elu tajumine Vaimupuue- sünnieelsed võimalikud põhjused: *kromosoomihäired, geneetilised, pärilikud häired *vanemapoolne kahjulike ainete tarbimine *ema alatoitlus, puudulik toitumine (joodi, foolhappe toidus) *kahjulike ravimite, kiirituse ja kemikaalide mõju *ema haigused (punetised, süüfilis, AIDS jt) *raseduseaegne tervisehäire (südame või neerude puudulikkus, diabeet jt) (Osa neist on välditavad, mõned mitte) Sünnituseaegsed(sünnitus + paar esimest nädalat): *enneaegne sünd *väga väike sünnikaal *hapnikupuudus sünnituse käigus(nõua oma õigusi!!) *raske sünnitusprotsess *raskekujuline kollasus või sepsis (veretüübid) (osa neist välditavad, osa mitte) Sünnijärgsed: *aju-infektsioonid (bakteriaalne meningiit) *erinevad peavigastused *toitumishäired, puudulik toituminepuudus *hüljatus *tõsine alastimuleeritus (suures osas sõltuvad hooldusest, lapsevanematest!)

Perekonnaõpetus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
40
docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

•Generatsiooni all peetakse silmas ka järglasi, kus vanaisa, isa ja isa poeg moodustavad kolm põlvkonda. •Eristatakse perekondlikke ja kultuurilisi generatsioone. Perekondlikku põlvkonda defineeritakse keskmise ajana ema esimese järglase ja tütre esimese järglase vahel. USAs oli see 2007 aastal 25,2 aastat ja Suurbritannias 2004 aastal 27,4 aastat. Samuti on generatsiooni pikkust hinnatud ligikaudu kolmekümneks aastaks. Kultuuriline generatsioon kujutab endast samal ajavahemikul sündinud inimesi, kes jagavad sarnaseid kultuurilisi kogemusi. • Kultuurilise generatsiooni mõistet hakati tänapäevases tähenduses kasutama XIX sajandil. Enne seda peeti generatsiooni all silmas perekondlikke suhteid, mitte laiemaid sotsiaalseid rühmitusi. Prantsuse leksiograaf Emile Littré (1863) defineeris generatsiooni “enam-vähem samal ajal elanud inimestena”.

Pedagoogika
Nimetu
16
docx

Nimetu

Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul

Eesti kirjandus
Laps lahutus- ja leinaprotsessis
13
doc

Laps lahutus- ja leinaprotsessis

SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit

Ühiskond
Uimastid noorte elus-sõltuvuse põhjused ja ennetamine
16
doc

Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine

TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol

Arenguõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun