.............................................7 Keila juga.........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Jägala jõgi. Üldandmed. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Algab Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Jõe pikkuseks on 97 km, valgala 1570 km². Tähtsamad lisajõed: Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe voolutee läbib Eesti mitut eriilmelist maastikuregiooni. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Ülemjooksu ülemises osas ümbritsevad jõge peamiselt põllud ja külad
6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte. Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu. Navesti jõgi on jõgi Eesti edelaosas. Navesti jõgi on Pärnu jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes, ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km,
klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt
........................................................................................................ 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks ........................................................................................................................ 5 Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)......................................................................6 Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala)............................................................. 6 Elustik .................................................................................................................................. 7 Vanajõgede tähtsus kalastikule........................................................................................ 7
(km) (km2) (km) (m/km) Kogupikkus Tihedus (km) (km/km2) Võhandu 162 1420 86 0,55 599 0,42 Pärnu 144 6920 78 0,54 3367 0,49 Põltsamaa 135 1310 72 0,53 557 0,42 Pedja 122 2710 67 0,55 1195 0,44 Keila 116 682 75 0,65 282 0,41 Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015 Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumisulamiveest. Põuasel suvel ning pikal ja külmal talvel toiduvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest (Eesti Entsüklopeedia, 2015). 2. Eesti pikim jõgi Võhandu jõgi pikkus on 162 km
Pühajärv on üsna hea läbivooluga (vesi vahetub 13 kuu jooksul). Järvel on neli suuremat sissevoolu: Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev (1-1,7 m), kuid talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini (Mäemets 1977: 144). Visula jõe pikkus on 19,1 km ja valgala pindala on 60,7 km 2. Jõgi on heledaveeline. Visula jõgi algab Uhtjärvest ja suubub vasakult poolt Väikesesse Emajõkke 60 km kaugusel suudmest (Keskkonnaregister. Visela jõgi, 2015). 11 Muud nimed: Visela, Vilema, Sarapuu, Restu, Urvaste, Soe, Mustjõgi. Tähtsamad lisajõed on Lõntsu oja ja Koigu oja. Visula jõgi voolab kogu pikkuses Otepää kõrgustiku edelaserval, Urvaste-Lõõdla ürgorus. Alamjooksul ja keskjooksu ülemises osas on jõgi süvendatud ja sirgendatud (Järvekülg 2001: 269).
Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele. Eesti territooriumi mandriosa äärmuspunktid on lõunas Naha talu Karisöödi külas (57 kraadi
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes.
Üleujutatud ala pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Kasari luht: • Kasari luha suuruseks umbes 4000 ha, luhailmelise ala suurus pisut üle 5000 ha. Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis
Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal. Suuri karstiallikaid on Eesti paelavadel sadu; neist arvukamad ja veerikkamad (10 kuni 100 l/s ja enam) asuvad aga taas Pandivere kõrgustiku nõlvadel, andes alguse niisugustele jõgedele nagu Pärnu, Jägala, Valgejõgi, Kunda, Avijõgi, Pedja ja Põltsamaa. 12. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres põhjustab: maakerkimine (tänapäeval kuni 2,8 mm/aastas), setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe, meretaseme ajutised kõikumised 13. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõsi alamjooks, Konda, Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest. Hantide etnilised rühmad jagunevad jõgikonniti veelgi väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks (nt Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi jt handid), kes elavad üksteisest üsna eraldatult.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
