Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põllumajandusökonoomika KT2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tootlikkus, sisend, ressurssid, väljund, väetis, sisendit, tööviljakus, kogutoodang, enamsaak, tööviljakuse, töötaja, tööjõud, efektiivsust, tehnilis, tehnoloogia, lehm, kattetulu, muutuvkulud, 1220, efektiivsusteooria, kapital, töökulu, töötunni, ajafond, sõnnik, kasutatava, enamsaagi, samatoote, mastaabiefekt, veeressurss, masinadkavandatud eesmärgi saavutamise astet või teatava tegevuse lõpetatuse määra. Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust.
Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).
6. Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust: 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. NB! ei arvestata sisendite ( ka väljundite hindu). Väljund antakse naturaalühikutes: tk ,m3 ,m2 jne. Soovitavalt peaks ka sisend olema naturaalühikutes Tehniline efektiivsus = P / K ;T ;M P- tootlikus , K- kapital , T- tööjõud, M maa Majanduslik efektiivsus-erinevate valikute edukuse mõõt. Maj ef on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta . Maj ef sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Nt tootmine on maj efektiivne, kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist, ilma
Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on: 1)otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi 2)tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3)tegevusalternatiivide valimine 4)konkurentide tasemega võrdlemine 5)töötajate stimuleerimine Tootlikkusnäitaja VÄLJUND võib olla naturaalses; väärtuselises ühikus Tootlikkusnäitaja SISEND võib olla naturaalses; väärtuselises; ajalises ühikus Kombineerides väljundi kahe mõõtmisviisiga ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda kolme tüüpi tootlikkuse näitajaid. 5:Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates ( Töö ja turuväärtusteoorias) Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so
Seejuures jaotatakse tootmistegurid aktiivseteks (tööjõud ja ettevõtlus) ning passiivseteks (maa, kapital, informatsioon). Efektiivsuse kriteeriumid Milline tootmine on parim? Kas see: 1. mis annab rohkem toodangut suurema ressursside hulgaga? 2. mis annab odavaima toodanguühiku? 3. mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta? Eristatakse: 1. Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus 2. Majanduslik efektiivsus 3. Sotsiaalne efektiivsus 4. Keskkonna ehk ökoloogiline efektiivsus Tehniline efektiivsus ...näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Tehniline efektiivsus = toodang/kapital, maa, tööjõud Ei arvestata sisendite hindu ning väljund antakse naturaalühikutes, mistõttu tehniliselt efektiivne lahendus võib majanduslikus mõttes anda kahjumit.
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)
Kui toodangu müügile tehakse kulutusi, siis arvutatakse müügitoodangu omahind, see sisaldab nii toodangu tootmis- kui ka müügiks ettevalmistamise ja müügikulusid. Erinevalt toomisomahinnast sisaldab see ka turustamiskulusid. Müügitoodangu omahind (/kg)= tootmisomahind (/kg) +müügiga seotud kulud toodanguühiku kohta (/kg) Toodangu omahinna analüüs võimaldab ettevõttel hinnata ettevõtte töö tõhusust ja seda muutvate tegurite mõjuulatust. Kogutoodanguväärtus Kogutoodang on kogu majandusaasta kestel toodetud toodangu maksumus Kattetulu Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui kattetulu on positiivne, siis saame katta ka püsikulusid ning tootmise tulemuseks võib olla kasum, negatiivse kattetulud korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi. 8.6 tegevusmahu planeerimine. Kulu-maht- Müügitulu
võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Üheks eriliseks kapitali liigiks on inimkapital. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised, mis on omandatud läbi hariduse, treeningu ja kogemuste. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. 3 Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka
Töö olemus Töö- inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjektide või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks, INIMENE-TÖÖVAHEN TÖÖOBJEKT (tööline) (tööriist) (tööese) Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus Töö efektiivsuse näitajaks on tööjõudlus ja tööviljakus Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu(nt põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi) Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi Tööviljakus=Toodang/Töö hulk
Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid on: y kvaliteet y paindlikkus y kiirus y hind (tootmiskulud) 1.4. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. 1.5. Operatsioonijuhtimise baasmeetodid Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid Tegevuse S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus
millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid) Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. Modelleerimise põhiskeem Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelit defineeritakse kui materiaalset või mõttelist objekti, mis on võimeline asendama mingit teist materiaalset või mõttelist objekti, et seda uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks
tõus, muutustega kohanemine, sobivus valmistada väike või suur toote seeria. Tarnijate hindaamis skeem tarnetäpsus %; tarne kvaliteed %; vastuse kvaliteet (1-5), pädevus (1-5). Tarnija täpsus näitab tarnija suutlukust täita nõudeid kui ta tarnib kupa õigel ajal e.lubatud tarneaknas. 7. Tootmisseadmed (seadmete tootlikus, pudelikael tootmises, toodangu hulga planeerimine, seadmete tasuvusaeg, seadmete efektiivsus) 8. Tootmisvõimsus. Tootlikkus (tehniline ja majanduslik tootlikkus, tootlikkuse hindamise meetodid) Tootmisvõimsus kindlaks määratlemine (oluline on tagada, et tootmissüsteemi võimsus oli kooskõlas tootmismahtudega. Pudeli kaela tekkimine.) Tootlikkus on süsteemi teatava väljundi ja kuulutatud sisendite suhe. Tootlikkus=sisendid/väljundid=toodang(teenused)/tehtud kulutused Tehniline tootlikkus kui väljundid ja sisendid on naturaal ühikutes(tonnid,kg,tk). Majanduslik tootlikkus väljundid ja sisendid on rahalises väljundis
Analüütiline rühmitamine Mingid osakogumid (tootmisharud, regioonid) jagatakse rühmadesse ja samuti rühmitatakse need omakorda mõne muu näitaja põhjal (netokäive, tootlikkus). Saab leida osakogumi keskmise ja näitaja keskmise igas rühmas. Osakogumid (tootmisharud, Netokäibe taseme intervallid regioonid jm) Ettevõtete arv Keskmine tootlikkus Aij Bij Ettevõtete arv u Keskmine tootlikkus u Aij on ettevõtete arv i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas Bij on tootlikkuse tase i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas Probleemiks võib olla kogumite piisav suurus ja millised tunnused võtta muutujateks
Ettevõte sai aasta kogutoodanguks 845 t nisu ja 1303 t rukist. Nisu tootmisel püsikulud 420514 kr ja rukki tootmisel 785553 kr. Muutuvkulud olid nisu tootmisel 1142736 kr ja rukki tootmisel 1716207 kr. Nisu keskmine müügihind oli 1,93 kr/kg ja rukkil 2,3 kr/kg. Millise teravilja kasvatamine on selles ettevõttes tasuvam? Nisu Rukis Pindala, ha 135 190 Kogutoodang, kg 845000 1303000 Hektarisaak kg/ha 6259,26 6857,90 Püsikulud, kr 420514 785553 Muutuvkulud, kr 1142736 1716207 Kulud kokku, kr 1563250 2501760 Kulud ha kohta, kr 11579,63 13167,15 Müügist saadud tulu, kr 1630850 2996900 Müügitulu ha kohta, kr 12080,37 15773,16
3 4 SISSEJUHATUS Põllumajandusettevõte, sealhulgas talu on äriettevõte kui tema tegevuse põhieesmärgiks on tootlikkuse suurendamise läbi kasumi teenimine. Seetõttu tuleb põllumajandusettevõtete tegevuse kavandamisel ja analüüsimisel rakendada kõiki muude äriettevõtetega sarnaseid majandusarvestuslikke ja analüütilisi põhimõtteid. Arenenud riikide kogemused näitavad, et tootlikkus ei suurene automaatselt, vaid teatud liiki juhtimissüsteemi kaudu. Tootlikkuse sihipärane juhtimine ei ole Eesti põllumajandusettevõtetes tänase päeva praktilises situatsioonis eriti laialt levinud ja puudub ka vastav emakeelne ühiskondlik-majanduslikku situatsiooni arvestav kirjandus. Käesolev moodul üritabki seda lünka osaliselt täita ning ühte koondada mõningaid põllumajandusettevõtte tootlikkuse kasvu juhtimise funktsioone (mõõtmine,
o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samatoodangukõvera Tootmistegurite asendatavus
teenida. Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu. Keskmine toodang AP- ühe kulutatud teguriühiku kohta. APl= q/L (või K) Kogutoodang jagada kulutatud teguripanusega. Kui ettevõtte tootlikkus on maksimaalne, siis ka keskmised tootmiskulud on minimaalsed. Mastaabiefekt- suurendad kõiki tootmistegurite panuseid (sama arv korda), siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangu maht suureneb sama arv korda, siis efekti ei ole. Positiivne mastaabiefekt ehk mastaabisääst- tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel rohkem kui 10%
tegevusalad. maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö, töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul. Kodumajapidamistes toodetud ja tarbitud kaubad ja teenused õun Riikide SKP erinevused Millest tulenevad erinevused riikide SKP s? Võib öelda, et maailm on tervikuna muutunud kuid riikide vahel on väga suured erinevused nii SKP suuruses kui SKP kasvu kiiruses Tootlikkus Mida rohkem üks riik suudab toota kaupu ja teenuseid, seda kõrgem on SKP ehk riigi heaolu ja elatustase riigis. Põhjus, miks mõned riigid arenevad kiiremini kui teised ja miks on suured erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul. Tootlikkuse kasv võimaldab:tarbida rohkem kaupu ja teenuseidkasutada vaba aega muudeks tegevusteks
Vajadused kitsas majandusteadlikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega. Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis. Piiramatud vajadused Hüvised ja teenused hüvis on kitsamas tähenduses tootmise väljund, mis on reaalne (kombatav) objekt ja millel on majanduslik väärtus. Teenus on mitteainelisel kujul tarbitav hüvis. Piiratud e nappivad ressursid või hüvised neid ei jätku tasuta (0-hinnaga) jagamisel kõikidele soovijatele ja nende omandamisega kaasnevad alati alternatiiv- e loobumiskulud. Vabalt saadav hüvis või ressurss selle alternatiivkulu on võrdne 0-ga, st ükski kasutaja ei pea sellise hüvise omandamisel loobuma ühestki teisest
Lühiperiood vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu Püsiressurss suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) Muutuvressurss suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Pikk periood võib muuta kõiki ressursse, pikal perioodil pole ühtki püsiressurssi Kui kõik asjad on ära muudetud, siis oled läbinud pika perioodi ning jõuad uuesti lühiperioodi, kus miski on konstantne (nt vabrik, kus sokolaadi toodad). Kogu,- keskmine ja piirprodukt. Ehk toodang TP kogutoodang L töötajate arv AP toodang töölise kohta. AP= TP/L MP Sisendi piirprodukt (kui palju toodangut kasvab töötaja lisandumisel). MP L = TP muutus / L muutus. MPK = TP muutus / L muutus Teatud töötajate arvust alates hakkab kogutoodang vähenema. Lisanduv töötaja segab töökeskkonda ning mõjutab negatiivselt ka teiste tegevust. See on hetk, kui MP (piirprodukt) läheb negatiivseks. Kahaneva piirtootlikuse seadus
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o
Keskkonnamõju arvutamine. Majanduse mõju keskkonnale sõltub: inimeste arvust, isiku tarbimisest, hüviste tootmise tehnoloogiast, toodetud hüvistest. Muude tingimuste konstantsuse korral on mõju võrdne kas: 1) Indiviidide hulgaga 2) Tarbitud kaupade kogusega 3) Tootmistehnoloogiatega. I P * A * T I-mõju on kas ressursside ammutamine loodusest või jääkide paiskamine keskkonda (impact) P-indiviidide hulk; mõõdetakse loendades (population) A-jõukus kaupade või teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga, SKP (affluence)T-tehnoloogia; ammutatud ressursside või heitmete hulk SKP kohta (technology). Rahaühik taandub välja, seega on tulemuseks tavaliselt tonnid. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine-ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. (I P * A * T) P ja A
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja
Võib öelda, et maailm on tervikuna muutunud jõukamaks,kuid riikide vahel on väga suured erinevused nii SKP suuruses kui SKP kasvu kiiruses. Tootlikkus Mida rohkem üks riik suudab toota kaupu ja teenuseid, seda kõrgem on SKP ehk riigi heaolu ja elatustase riigis. Põhjus, miks mõned riigid arenevad kiiremini kui teised ja miks on suured erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev tootlikkus Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul Tootlikkuse kasv võimaldab: - tarbida rohkem kaupu ja teenuseid - kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad,
Mõjutavad ettevõtte eesmärke: · Põhigrupid mõjutavad otseselt eesmärkide formuleerimist ettevõttes. Omanikud ja mänedzerid ja ettevõtte töötajad. · Satelliitgrupid kaudne mõju ettevõtte eesmärkide formuleerimise protsessile. Võõrkapitaliomanikud, kliendid, hankijad. Eesmärkide sisu määrab kindlaks mida tahetakse saavutada. 1. Formaalsed eesmärgid. Väljendub ettevõtte tegevuse mõte ning nad väljendavad ettevõtte edukust. Tootlikkus - kui palju toodangut on toodetud rakendatud tootmistegurite ühiku kohta. Arvutatakse iga tootmisteguri kohta eraldi. Majanduslikkus tootlikkus väärtuselises väljenduses, tulude ja kulude suhtena. Kasum kulude ja tulude vahe Kogukapitalirentaablus - kasumi suhe kogukapitalisse. Vaadeldav kasum lisandub laenuprotsent. Omakapitalirentaablud kasumi suhe omakapitalisse Käiberentaablus kasumi suhe ettevõtte käibesse. 2
valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja saagikuse potentsiaalne maksimum.Kogusaak ja saagikus esialgses kaalus (punkrikaalus) määratakse kindlaks koristuse käigus. Kogusaak ja saagikus esialgses kaalus iseloomustavad koristuse käigus tehtud tööde mahtu. Kogusaak ja saagikus aidakaalus. On kogusaagi ja saagikuse põhiliseks näitajaks. Taimekasvatuse kogutoodangu üldistavaks näitajaks on taimekasvatuse kogutoodang söötühikutes.Kogusaagi ja saagikuse dünaamika . Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist:1. teravilja kogusaak sõltub ellkõige kahest tegurist: kasvupinnast ja saagikusest.Teravilja kogusaak vähenes 1960.-ndaks aastaks seetõttu, et vähenes teraviljakasvupind.2.Kartuli kogusaak oli kõige kõrgem aastatel 1960 -; 1970. Hiljem on kartuli kogusaak pidevalt vähenenud. Peamine põhjus on selles, et varem oli kartul oluline söödakultuur.3. Mitmeaastase heina kogusaak on oluliselt suurenenud
o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind Eestis, Eesti töötajate koguarv, hindade üldine tase Eestis. II loeng Majandussüsteemid · Kuna ressursid on piiratud, igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. See, kuidas
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnad
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS
Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on ka
Milles seisnevad olulisemad erinevused?) Kuidas on ettevõtted ennast positsioneerinud, milliste oluliste näitajate poolest need positsioonid erinevad? o Kas tegevusala iseloomustab oluline võimsuste üle- või puudujääk? Ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi. o Keskmine rentaablus harus - kõrged kasumid julgustavad sisenema uusi ettevõtteid, vastupidine olukord stimuleerib väljumist. *Rentaablus on kapitali tootlikkus, mis kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/varasid. o Sisenemis- ja väljumisbarjäärid - kõrged barjäärid kaitsevad olemasolevate ettevõtete positsioone ja kasumeid, madalad barjäärid teevad nad haavatavaks uute sisenejate poolt. o Toode on ostjatele oluline kulu - enam ostjaid otsib odavamat hinda. o Standardiseeritud tooted - ostjate mõjujõud on suurem, kuna lihtne on lülituda ühelt hankijalt teisele.
annaabi.ee 
