Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).
4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess. 1. tootlikkuse mõõtmine 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3.tootmise planeerimine 4.tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine 4. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmine on juhtimissüsteemi esimene etapp. Eesmärkideks on: 1.mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi 2
· Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse juhtimise protsess Tootlikuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada nelja etappi: 1. tootlikkuse mõõt. 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs-analüüs, s.o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja
määra • süsteemi eesmärk: majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik • efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati • Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt) • vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia • haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)
Turukitsendused · Siseturu ostuvõime müügivõime on progoositav · Müügivõime välisturul müügivõime on määramatu Siseturu ostuvõimet (nõudlust) mõjutavad · tarbijate arv · ostujõud ja selle diferentseeritus · tarbimisharjumused Põhiosa maailmas toodetud põllumajandustoodangust tarbitakse siseturgudel. Maailmaturul müüakse tarbitavast teraviljast 10%, piimasaadustest 7%, sealihast 2,6% Tootmiskitsendused on seotud ressurssidega maa, töö, kapital ning tootmise korraldust mõjutavate reformidega. · harimiskõlblik maa · tööjõuressursid · kapitaliressursid · reformid Harimiskõlblik maa Eestis ca 700 000 ha>40 HP, ca 25-30 põllumaast kasutamata 2010.a. kokku põllumajandusmaad 948 800 ehk 21% pindalast. Kogupõllumajandusmaast 88% ehk 839 386 ha moodustas põllumajanduslikus tootmises kasutatav maa (sh põllumaad
Taastootmise faasid: tootmine jaotamine vahetus tarbimine. Tüübid: · Lihtne taastootmine- taastootmiseprotsessi kordamine endises mahus. · Laiendatud taastootmine- taastootmine laiemas mahus, võetakse tootmistsükli algusel kasutusse täiendavaid ressursse. · Ahenev taastootmine- taastootmine järk-järgult aheneb, laieneva vastand 5. Tootmistegurid ja nende jaotus. Tootmistegurid on maa, töö ja kapital. Iga ressursi kasutamine peab andma omanikule kindla tulu. Maa kasutamisel rent, tööjõu eest palk ja kapitali pealt protsent. Jaotus: · Mõju järgi tootmisele: o Aktiivsed töö ja ettevõtlus o Passiivsed maa ja reaalkapital · Tootmisprotsessi tegurid: o Algseteks teguriteks on töö ja maa (loodus) o Toodetud ehk tuletatud tegur on reaalkapital ehk füüsiline kapital, mille moodustavad
1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Selleks, et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab
Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus Töö efektiivsuse näitajaks on tööjõudlus ja tööviljakus Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu(nt põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi) Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi Tööviljakus=Toodang/Töö hulk Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine ( nt kogutoodang ühe aastatöötaja kohta või tunni kohta, ühe palgakrooni kohta. Käive töötaja kohta, kasum töötaja kohta) Tööviljakuse mõõtmine Tööviljakuse mõõtmiseks kasutatakse: 1
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel
3 4 SISSEJUHATUS Põllumajandusettevõte, sealhulgas talu on äriettevõte kui tema tegevuse põhieesmärgiks on tootlikkuse suurendamise läbi kasumi teenimine. Seetõttu tuleb põllumajandusettevõtete tegevuse kavandamisel ja analüüsimisel rakendada kõiki muude äriettevõtetega sarnaseid majandusarvestuslikke ja analüütilisi põhimõtteid. Arenenud riikide kogemused näitavad, et tootlikkus ei suurene automaatselt, vaid teatud liiki juhtimissüsteemi kaudu. Tootlikkuse sihipärane juhtimine ei ole Eesti põllumajandusettevõtetes tänase päeva praktilises situatsioonis eriti laialt levinud ja puudub ka vastav emakeelne ühiskondlik-majanduslikku situatsiooni arvestav kirjandus. Käesolev moodul üritabki seda lünka osaliselt täita ning ühte koondada mõningaid põllumajandusettevõtte tootlikkuse kasvu juhtimise funktsioone (mõõtmine,
Põllumajandusökonoomika eksam 1 1. Teaduse põhiolemus, tekke põhjused ning spetsiifika. 2. Nimetage vähemalt 4 teadlast, kes on põlm. ökonoomika kui teaduse rajajad Eestis. 3. Põllumajanduse osa kogu rahvamajanduses võib hinnata mitmete näitajate alusel. 4. Milliseid ressursse nimetatakse produktiivvahenditeks ja miks? 5. Millised eeldused püstitatakse tarbijate käitumise kohta, kui uuritakse nõudluse kujunemise seaduspärasusi. (2tk.) 6. Mida uuritakse majandusmudelite koostamisel tasakaaluseisundite staatilise, võrdlev- staatilise ja dünaamilise analüüsi korral? 7. Tootmine kui süsteem. Taastootmise (lihtsa ja laiendatud) olemus ja eristamise alus 8. Selgitage kuidas mõjub ettevõtte tuludele toote müügihinna alandamine, kui nõudlus on üleelastne või alaelastne. Joonised Üleelastne Alaelastne 9. Kirjeldage ettevõtte käibevarade struktuuri ja märkige ära, mil
· väetustarbest · söötade kvaliteedist · eelnevast väetamisest · toiteainete sisaldusest · mullaharimistööde kvaliteedist · eelkultuurist ja selle väetamisest · ilmastikust 8. Mida näitab kaubalisus? Näitab müügitoodangu osakaalu kogutoodangust. 9. Mida näitab kulurentaablus ja kuidas seda tõlgendada? Kulurentaablus iseloomustab tehtud kulutuste efektiivsust, näidates kui palju kasumit saadi toodangu müümisel iga kulutatud euro kohta. (kasum/kulu) 10. Mida näitab käiberentaablus ja kuidas seda tõlgendada? Käiberentaablus näitab kui palju kasumit saada toodangu müümisel iga müügitulu euro kohta. (kasum/tulu) 11. Tooge välja järgmiste näitajate plussid ja miinused ettevõtte tulemuslikkuse hindamise seisukohast lähtudes. 1) Tootlikkus · Saagikus
tõus, muutustega kohanemine, sobivus valmistada väike või suur toote seeria. Tarnijate hindaamis skeem tarnetäpsus %; tarne kvaliteed %; vastuse kvaliteet (1-5), pädevus (1-5). Tarnija täpsus näitab tarnija suutlukust täita nõudeid kui ta tarnib kupa õigel ajal e.lubatud tarneaknas. 7. Tootmisseadmed (seadmete tootlikus, pudelikael tootmises, toodangu hulga planeerimine, seadmete tasuvusaeg, seadmete efektiivsus) 8. Tootmisvõimsus. Tootlikkus (tehniline ja majanduslik tootlikkus, tootlikkuse hindamise meetodid) Tootmisvõimsus kindlaks määratlemine (oluline on tagada, et tootmissüsteemi võimsus oli kooskõlas tootmismahtudega. Pudeli kaela tekkimine.) Tootlikkus on süsteemi teatava väljundi ja kuulutatud sisendite suhe. Tootlikkus=sisendid/väljundid=toodang(teenused)/tehtud kulutused Tehniline tootlikkus kui väljundid ja sisendid on naturaal ühikutes(tonnid,kg,tk). Majanduslik tootlikkus väljundid ja sisendid on rahalises väljundis
Analüütiline rühmitamine Mingid osakogumid (tootmisharud, regioonid) jagatakse rühmadesse ja samuti rühmitatakse need omakorda mõne muu näitaja põhjal (netokäive, tootlikkus). Saab leida osakogumi keskmise ja näitaja keskmise igas rühmas. Osakogumid (tootmisharud, Netokäibe taseme intervallid regioonid jm) Ettevõtete arv Keskmine tootlikkus Aij Bij Ettevõtete arv u Keskmine tootlikkus u Aij on ettevõtete arv i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas Bij on tootlikkuse tase i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas Probleemiks võib olla kogumite piisav suurus ja millised tunnused võtta muutujateks
kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased 3. Organisatsiooni efektiivsus ja säästlikkus Kõrge ja madal: Efektiivne kuid mitte tootlik. Ressursse on raisatud. Hea ja kõrge: Efektiivne ja tootlik. Eesmärk täidetud, ressursse kasutatud mõistlikult. Madal ja halb: Ei ole efektiivne ega tootlik Eesmärk pole saavutatud, ressursse on raisatud. Madal ja hea: Tootlikkus on kõrge, efektiivsus mitte Eesmärk saavutamata, ressursse kasutatud mõistlikult. Efektiivsus teha õigeid asju. Säästlikkus teha asju õigesti. 4. Organisatsiooni toimimise mudel peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 5. Meeskonnatöö olemus Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: eesmärgi
moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe. · Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk:
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja
Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide, - sotsiaalsete aspektide ja - juhtimisalaste aspektide kohta. Aruande koostamine sunnib koguma infot ettevõtte protsesside ja mõjude kohta, mida varem ei pruugitud mõõta. Saadud informatsioon, lisaks suurenenud läbipaistvusele, aitab ettevõtetel vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada efektiivsust ja parandada tegevusnäitajaid. SR aitab vältida või vähendada keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, millel võib olla materiaalne efekt ettevõtte tulemustele ning seda tehes luua rohkem äri-, ühiskonna-, keskkonna- ning finantsväärtust – moodustades tõhusa terviku. SR standardi olulisus seisneb ka loodud ühtses raamistikus, mis võimaldab ettevõtteid võrrelda. (Value of…2013: 3). Rahvusvahelisel tasandil iseloomustavad SR arengut järgmised momendid:
Empiiriline uuring teostatakse tootmisettevõttes AS. Ettevõtte põhitegevusalaks on klaasplastist lipumastide tootmine, jae- ja hulgimüük ning lipumastide montaaži- ja transporditeenuse osutamine. Kuna AS tootmispotentsiaal ei ole kaetud, tegeleb ettevõte aktiivselt uute ideede otsimisega ja kalkuleerimisega. Äriideeks on tänavavalgustuspostide tootmine ning ettevõtte tegeleb info kogumisega antud projekti alustamiseks. Vajalik on arvutada toote omahind, tasuvuspunkt ja rentaablus, et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks;
Kriitiliste edutegurite määratlemine Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine: 1.Turu suurus, kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas. 2.Konkurentsiulatus 3.Mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus 4.Kapitalivajadus 5.Vertikaalse integratsiooni levik harus 6.Harru sisenemise ja väljumise barjäärid 7.Tehnoloogiliste muudatuste kiirus harus 8.Konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus 9.Tegevusharu keskmine rentaablus 10.Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk Tegevusharu mõjutavate konkurentsijõudude hindamine: Michael Porteri viis konkurentsijõudu: 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 3. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 1
materiaalsed ressursid (tööobjektid) muudetakse tööjõu ja töövahendite abil toodanguks. • Taastootmine jaotub faasideks, milledeks on tootmine, jaotamine, vahetus ja tarbimine. • Taastootmise kaks tüüpi – lihtne (tootmisprotsessi kordamine endises mahus) ja laiendatud (tootmisprotsessi kordamine suuremas ulatuses) taastootmine • Tootmisprotsessi iseloomustab eelkõige ressursside hulk Tootmistegurid • Tootmissisenditeks maa, töö ja kapital • Mõju järgi aktiivsed (töö ja ettevõtlus) ja passiivsed (maa ja reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja maa) ja tuletatud teguriteks (reaalkapital – tootmishooned, masinad) • Lühiajaline – mõnede tootmistegurite hulka ei saa muuta – maa hulk on kindel, samuti ka üldkulud ehitistele ja masinatele • Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks muutuda • Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks
poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit. Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive
7 Kolm olulist ainekursust läbivat märksõna on EFEKTIIVSUS, JÄTKUSUUTLIKKUS, OPTIMAALSUS. Ökonomistide jaoks on huvipakkuv ressursside kasutamisest tulenev efektiivsus/ebaefektiivsus. Laias plaanis tähendab efektiivsus sisendi ja väljundi suhet, s.t. näitab, kui mitu ühikut toodangut on võimalik ühest ühikust sisendist (nt toorainest) saada. Tuleks eristada tehnilist efektiivsust ja majanduslikku efektiivsust. Näiteks fossiilsest kütusest põletamise teel energia tootmine võib olla tehniliselt efektiivsem kui teiste, vähem saastavate energiaallikate kasutamine. Samal ajal toob saastamine kaasa kulusid (tervishoiule, puhastusseadmetele jne). Need kulutused võivad olla suuremad kui kokkuhoid odavama energia tootmisel. Ühiskond tervikuna võiks saavutada netohüve keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisest. Mis see efektiivsus siis tegelikult on
tingimused on oluliselt muutunud, on statistilise lähenemisviisi rakendamine väheefektiivne. Sellistes oludes annab kulude prognoosimisel häid tulemusi tehnoloogiline lähenemisviis. Meetodi kasutamisel püütakse prognoosida kulusid, lähtudes tehnoloogilistest tunnustest - protsesside füüsiliste sisendite ja väljundite vahekorrast (uuritakse materjalide, tööjõu ja seadmete kasutamist, inim- ja masinatöö efektiivsust, tootmisvõimsuste rakendamist). Meetod tugineb inseneride ja tehnoloogide teadmistele ning on selgelt tulevikule orienteeritud (küsitakse “kuidas peaks olema?”). See meetod võimaldab kindlaks teha väärtust mittelisavaid kulusid, sanktsioneerimata reserve ja ebaefektiivsust. Meetodi põhipuudusteks on kallidus ja suur ajakulu, kuid plussiks on kulude käitumise prognoosimise suur täpsus.
Võib öelda, et maailm on tervikuna muutunud jõukamaks,kuid riikide vahel on väga suured erinevused nii SKP suuruses kui SKP kasvu kiiruses. Tootlikkus Mida rohkem üks riik suudab toota kaupu ja teenuseid, seda kõrgem on SKP ehk riigi heaolu ja elatustase riigis. Põhjus, miks mõned riigid arenevad kiiremini kui teised ja miks on suured erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev tootlikkus Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul Tootlikkuse kasv võimaldab: - tarbida rohkem kaupu ja teenuseid - kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad,
............................................ 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.........................................
Tootmisvahenditel on kindel eluiga - tehniline kasutusaeg (tavaliselt ei saa see kunagi täis) Tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg - ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet või masinat kasutad (reeglina lühem, kui tehniline kasutusaeg) Enne kui see asi ostetakse tuleks määrata kui pika aja jooksul see seade ennast ära tasub. Toodangu müügi kaudu peab see raha tagasi tulema. Tootmisvahend on investeering. Peame suutma hinnata, kui kiiresti see seade vananeb. Osade tootmisvahendite puhul räägitakse minimaalvõimsusest (ehk majanduslikvõimsus), millest vähem ei ole majanduslikult otstarbekas masinat kasutada (on olemas nii maksimaalne- kui palju suudab toota mingi aja jooksu, kui minimaalne. Kasulik on töötada optimaalse võimsusega. Maksimaalne kasutamine ei ole
Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku
VII Riigi roll · Kui "nähtamatu käsi" toimib nii hästi, milleks on vaja riiki?: - Kaitsev roll (politsei ülesanded, autoriõigused nt) - Efektiivsuse suurendamine - Võrdsuse suurendamine · Turutõrked, välismõjud · Öeldes, et riik saab turu tulemust parendada ei tähenda, et iga riigi tegevus seda teeb (olemas ka riigitõrked). VIII Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid · Elatustasemed erinevad riigiti ja muutuvad ajas · Põhjus: tootlikkus ja muutus selles · Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe ühiku aja kohta · Tootlikkuse kasv determineerib riigi/rahvuse sissetuleku kasvu IX Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha · Hindade kasv = inflatsioon · Inflatsiooni põhjused: - Raha hulga kasv - Tootjahindade kasv - Administratiivsed muudatused - Hinnad maailmaturul - Sokid X Inflatsiooni ja töötuse seos · Valitsus suurendab raha hulka majanduses ->inflatsioon
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
