Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad
Metsade tähtsus INIMESELE: *kütte-ja ehitusmaterjal, *toit, *tooraine tööstusharudele, *hea puhkekohaks, *pakub tööd. LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane...
4. Kuidas loodusvarad ja loodus tingimused mõjutavad Eesti majanduspaigutust? Mõjutanud kolme tootmisala. a) põllumajandust ja selle kaudu toiduainetööstust. b) metsandus ja metsatööstust. c) energeetikat. 5. Nimeta majandusetegevuseks vajalike tootmistegureid. ·Tööjõud. ·Kapital raha, tehnoloogia, oskusteave ·Loodusvarad kliima, mullastik , pinnamood, vetevõrk , maavarad, suured metsavarad, mage vesi, kalavarad. 6. Mis põhjustab Eestis tööpuudust? Kuidas on tööpuudus aastate jooksul muutunud? Majanduslik aktiivsus, haridustase, maailmamajanduse kriis Tööpuudus on hakanud taas suurenema. 2008.aastal oli töötuse määr alla 5%. Nüüd aga 14%. Viimati oli töötuse määr üle 10% aastatel 20002001, 2002.a. sai see juba aga 10% piirile . 7. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. a) materjalimahukad ettevõtted. (nt. Põlevkivist elektri tootmine.) maavarade leiukohtade lähedusse.
lennukid. Kõik toetub suurele kalasadamale. Jaapan, Venemaa, vähesel määral ka USA. Kalakasvatus – kalanduse korraldus, kus püütavat kala kasvatatakse eelnevalt inimesele rajatud basseindis. Rohkesti Ida – Aasias. Süvaookean on kalavaene. Kalarikkad on suurte jõgede suudmepiirkonnad, külmade hoovuste piirkonnad ja paras – ning lähispolaarvööndid. Väga kalavaene on aga lähistroopiline ja palavvööndi ookean rannikust ja jõesuudmest eemal. Kõige suuremad kalavarad: loode – ja kirde osas on rikkad heeringast, sardiinist, lõhedest. Kalarikkad on ka ookeani läänepoolsed saartevahelised mered, kust püütakse soojade vete kalu (sardiin, tuunid) aga ka vähke, moluskeid. Paar kalarikast piirkonda on ka otse ekvaatori lähikonnas, kuid umbes pool ookeani on kalavaene. Atlandi ookeanis on peamisteks püügipiirkondadeks loode – ja kirdenurk. Püütakse heeringat ja turska. Tänu Mississippi jõele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA – poolne rannik.
hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. · a) Selgita mõistet majandusvööndi veed? (2 punkti).................................. b) Kuidas võib mõjutada majandusvööndi olemasolu Portugali ja Austria majandustegevust? (4punkti) ............................................................ · Täida lüngad. (5 punkti) Kalavarad on .................. loodusvarad. Kõige kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega on ................ kalad. Alates 1977.a. tohib rannikuriik kontrollida ja piirata kalapüüki oma .................... vetes. Kõige suuremad on .............. ookeani kalavarad. Kalavaesed on ................... ja ................ ookean. Miks? ............................ ........................................... Kolmes arenenud riigis:................., .....................
Energiavarade iseloomustus? Taastuv ja taastumatu energiad loodete energiaid – tõus ja mõõn – meretaseme muutumine ööpäeva jooksul. 9. Pilet Linnastumine, selle kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid? Linnastumine on seotud linna kasvu ja arenguga. Linna minnakse elama eesmärgil, et leida tööd või paremaid elutingimusi. Võivad tekkida ülelinnastumised, selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Linnastumisega levib linnakultuur. Kalandus. Kalavarad? Kõige kaladerohkem piirkond on külmade hoovuste piirkonnas. Kalad asuvad rannikuääres, kuna seal on kõige rohkem toitu. Kõige agaramad kalapüügiriigid on Hiina ja Jaapan. Kalu püütakse 67% maailmamerest, 16% magevee kalakasvatusest, 10% merekalakasvatusest ja 7% sisevetest. Rahvusvahelised firmad? Rahvusvahelised firmad on ettevõtted, mis tegutsevad mitmes riigis. Rahvusvahelistel firmadel on oluline välja tuua kaks mõistet.
kus hakkas tööle ka arvestatav vineeritehas. See linn võib suuremakski kasvada ja saada kunagi isegi maakonnalinnaks, sest ainult Otepää on suhteliselt hästi kättesaadav kõigist kolmest praegusest Kagu-Eesti maakonnast ja suudab ainukesena neid kõiki tegelikult tervikuks siduda. Ametlikult polegi Otepää enam linn, vaid Pühajärve valla osa. Sellepärast ei ole teada ka ta täpset rahvaarvu. Lääne-Eesti regioonid Lääne-Eesti eelisteks on merega seotud kalavarad ja puhkemajanduse võimalused. Ent mullad on väheviljakad, metsa vähe, maavarasid samuti vähe. Saartel segab majanduse arengut ka tülikas ühendus mandriga. Ent Lääne-Eesti ressursiks näib olevat sinnajäänud rahvastiku ettevõtlikkus, mis leiab isegi sealsetes kitsastes oludes uusi arengusuundi. Kokku elab Lääne-Eesti regioonides kõigest 75 000 inimest, vähem kui Pärnu regioonis üksi. Tingimused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
