Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida ? Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kelle isa oli Teeba kuningas Laios ja ema Iokaste. Valitsejana oli Oidipus õiglane ja aus mees, kes pidas oma rahva heaolu enda omast tähtsamaks. Teebalased austasid Oidipust ja pidasid teda heaks valitsejaks. Oidipus, keda tunti ausa ja sõnapidaja mehena, võiks olla eeskujuks kõigile tänapäeva poliitikutele. Oidipus oli aumees ja pidas alati oma sõna. Näiteks torkas ta oma silmad peast, sest oli lubanud, et kuninga mõrvar saab teenitud karistuse. Kahjuks tänapäeva poliitikud oma sõna pahatihti ei pea. Valimiskampaania ajal lubavad nad valijatele, et parandavad nende elujärge, kuid täide nad seda enamjaolt ei vii. Eesti poliitikud võikski õppida Oidipuselt sõnapidamise oskust. Oidipus pidas oma sõna ka siis, kui lahendus oli tema jaoks saatuslik. Tänapäeva poliitikud aga proovivad süüd teiste peale ajada ja ise olukorrast väl...
Milleks meile filosoofia ? Milleks meie vajame filosoofiat? Mina arvan , et selleks , et paremini mõelda , olla loogiline , ning ennast arusaadavalt väljendada nii sõnaliselt kui ka suuliselt. Ma olena aru saanud , et filosoofia on selgus mõtlemises. Minu arvates võetakse filosoofiat kui mõtlemisõpetust. Olen märganud , et filosoofias üritatakse arutlemise teel jõuda lahendusteni. Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud. Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade ja probleemide üle. Mis , kus ja kuidas ?
Samuti tuleb nõustuda seisukohaga, et õnnelik olemist tuleb õppida ning harjutada. Inimesel, kes kannab endas Aristoteles järgi parimaid loomutäiuse omadusi, nagu õiglus, haritus, viisakus, abivalmidus jne, on kergem jõuda täieliku õnneni. Tänapäeva kontekstis on huvitav lugeda Aristotelese käsitlust poliitikast ja õnnest. Nimelt on ta seisukohal, et kuna poliitika ja läbi selle ka seadusloome suunab inimesi õigesti ja õiglaselt käituma, on poliitikutel ja poliitikal väga oluline osa inimeste õnnelikuks saamisel. Tänapäevases ühiskonnas levinud arusaama järgi on poliitika pigem midagi halba ja räpast, mis teeb õnnelikuks ainult poliitikud ise ja nende lähikondlased. Aristoteles läheb tänapäeva mõistes lausa nii kaugele, et võrdleb arstiteadust ja poliitikat, siinjuures pidades poliitikuid arstidest tähtsamaks ja võimekamaks. Aristoteles märgib, et riigiasjadega tegeleja peab
tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi. Uurides rahvast ja ühiskonda, leiame omadused, mida võime nimetada demokraatlikeks, rahvale omasteks. Demokraatia pakub välja võimaluse, et valitsema võib pääseda ka see, kes muidu mistahes muu süsteemi korral kunagi valitsema ei pääseks. Nii võib öelda, et W.Churchill ei oleks iial pääsenud peaministrina valitsema Suur-Britanniat, kui seal ei oleks kehtinud demokraatlik kord. Just see on see ainuke põhjus. Poliitikutel lihtsalt pole muud valikut kui demokraatia heaks kiita, sest kes seda ei tee, kaotab varem või hiljem suurema osa valijate toetusest. Demokraatia sünnib ühiskonnas kodanike endi demokraatliku kujunemise kaudu siis, kui riik selleks eeldused loob,: - demokraatlik riik pakub inimestele objektiivset infot või vähemalt loob sellised eeldused, et kodanikud oleks võimelised objektiivset infot võimalikult lihtsalt hankima.
millal näiteks koostöö korral anda vastutamine üle kellelegi teisele. Kohustetundlikkus on koostöö teistega. Liigne kohusetundlikkus võib omakorda viia muretsemise, kahtluste ja hirmuni. See omakorda hakkab mõjutama otsuste vastuvõtmist ning tagajärjed võivad olla kurvad. Üks õppimise meetodeid on jälgida nende inimeste tegemisi, keda me austame ning kellel on kohustus olla eeskujuks. Eriti raske vastutuskoorem eeskujuna on lapsevanematel, õpetajatel, usuliidritel, poliitikutel ja kuulsustel. Nemad kujundavad ühiskonna olemust. SUUNAVAD KÜSIMUSED JA ÜLESANDED ÕPILASTELE 1. Missugused on perekonnaliikmete kohustused Teie kodus? Kas näed erinevusi teiste peredega? 2. Kuidas õpivad lapsed kohusetunnet? 3. Kuidas Sina tulevase lapsevanemana õpetaksid oma lastele kohustetunnet? 4. Kuidas tunned end, kui keegi on käitunud vastutustundetult? 5
Nad eelistvad tavaliselt uuendusi, mis aga ühiskonnas tekitav vastuolu vanema generatsiooniga. Tihti esineb ohtusid ka parteide vahel. Valimistel võitnud erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteidega. Mille tõttu ei arvestata vähemusrahva huvidega. See omakorda vähendab mitmekesisust. Demokraatias võib ilmneda veel valimistulemuste võltsimist. Samuti ei pruugi poliitikud esiplaanile panna ühiskonna heaolu. Võib esineda, et poliitikutel on tähtsam isiklik karjäär ning nad võtavad vastu rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Lisaks võidakse käituda vastavalt oma parteijuhile. See aga ei pruugi kodanike soovidega ühtida. Samamoodi võib esineda ka seda, et erakonnad ei jõua või ei plaanigi oma lubadusi täita. See põhjustab pettumust rahvas. Demokraatia nõrkus on veel valimiskampaania. Sageli oleme näinud enne valimisi suuri valimisplakateid. Mida rohkem erakonnad panustavad raha valimiskampaaniasse, seda
See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee. Punaarmees olid üldiselt need, keda Vene armee oli mobiliseerinud, ehkki oli sel ajal keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi. Saksa väejuhid kasutasid sõja
Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida? Kuningas Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus emaga. Talle oli määratud karm saatus, mida mees proovis ka muuta, kuid lootuselt. Kõigest halvast hoolimata oli temas mitmeid positiivseid iseloomuomadusi, mis võiks kõigile eeskujuks olla. Eelkõige võiksid õppust võtta tänapäeva poliitikud Eestis, kes on muutunud üpris laisaks ning jultunuks. Pean kõige tähtsamateks iseloomuomadusteks ausust ning oskust pidada sõna. Oidipus hindas neid samuti ja käitus lubadusele vastavalt. Ta kuulutas, et otsib endise kuninga mõrvari ja karistab tapjat julma teo eest. Leides ennast pärisisa mõrtsukana ja lisaks emaga ühteheitnuna, oli Oidipus aus ning tunnistas juhtunut. Ta karistas end julmalt torkas iseendal silmad läbi. Poliitikud ei soovi tegude eest vastutada, proovivad avalikkusele võimalikult napisõnaliselt vastata...
hakkasid taas toimuma demokraatlikud valimised, levis poliitikategelaste seas kaks müüti: kui sind pole pildil, pole sind olemas ning igasugune tuntus, ka negatiivne, on hea. Minu meelest need väited on liiga äärmusest äärmusesse, esimesega olen pooleldi nõus, kuid viimasega ei nõustu absoluutselt. On selge, et inimestele, kellele poliitika väga huvi ei paku on meedia suureks abimeheks õppimaks tundma poliitikuid. Läbi meedia on poliitikutel hea võimalus ennast nn lihtrahvale tutvustada. Tunnistan, et kui ajakirjandus neist ei kirjutaks, ei oleks ma pooltki nii teadlik nende tööst ja tegemistest. Poliitikategelased peavad olema aga väga ettevaatlikud oma avalike tegevuste ning väljaütlemiste suhtes. Nad on rahvaesindajad, meie oleme nad valinud ning me usaldame neid. Kui aga poliitik telesaates aluspesu välgutab või figureerib Kroonika ja Playboy veergudel on see usaldus kerge kaduma. Tema tõsiseltvõetavus ning
kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi. Ajakirjandus on poliitika sanitar – ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla.“ 2. Nimeta missugused probleemid (5) tuleb Eesti poliitikutel lahendada, et meie poliitika oleks jätkusuutlik. Seleta üht probleemi lähemalt! Esiteks, valimissüsteem, teiseks erakondade sisedemokraatia, kolmandaks poliitikas liikuva raha kontroll avalikkuse poolt, neljandaks võimu suhtlus kodanikega valimiste vahepeal ja viiendaks, avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega.. 3. Ava A. Lobjakase väide „Poliitikud või nende kaaskondlased, kes rahulolematuse
Väga suureks sotsiaalseks probleemiks on roolijoodikud. Neid on Eestis häbematult palju ning ma ütleks, et aina tekib juurde. Need on inimesed, kellel pole vahet kas nad oma tegevusega ja käitumisega seavad teisi kodanikke ohtu või ei – täiesti süüdimatud hinged. Nende vastu ei saa mitte mingil moel nõuga ehk siis sellest probleemist rääkides ning teavitustööd tehes, tuleb läheneda jõuga – lihtsalt muuta karistused väga karmideks. Kokkuvõttes poleks poliitikutel valimiste ajal lubada Eestit viia viie rikkama riigi hulka vaid hoopis alustada alt poolt: vähendada töötust, roolijoodikuid karistada, vähendada perevägivalda, aidata kodututel elujärjele saada ja nii edasi. Tegelikult on nii, et kui kasvõi üksprobleem saaks lahendatud, siis hakkaksid iseenesest ka teised lahenema. Näiteks kui vähendada tööpuudust, siis kaoks inimestel stress ning see võib olla üheks lahenduseks, kuidas väheneb ka perevägivald.
vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning kujundatakse avalikku arvamust sisepoliitika olukorrast Eestist. (87 sõna) 2. 5 probleemi, mis tuleb lahendada Eesti poliitikutel, et meie poliitika oleks jätkusuutlik. Selgita üht probleemi lähedalt. Probleemideks, mis tuleb lahendada, on valimissüsteem, erakondade sisedemokraatia, poliitikas liikuva raha kontroll avalikkuse poolt, võimu suhtlus kodanikega valimiste vahepeal ja avaliku sektori ametikohtade seotus parteiga. Kõige rohkem on artiklis räägitud erakonna sisepoliitilistest probleemidest ning sellepärast ma selle probleemi lahti selgitangi. Ahto Lobjakas mainib artiklis kahe
20 võõrsõna meediast Zenith Capital Managementi partner Kristel Meos aitab rikastel klientidel rahaasju ajada. Partner – inimene, firma jne, kellega on äri suhted. Elamislubade skandaali ajal oli tema korterisse ja majja sisse kirjutatud mitu miljonäri. Skandaal – tüli, korra rikkumine. Selliseid varandusi õnnestub ametnikel ja poliitikutel koguda teisteski korrumpeerunud postsovetlikes riikides Korrumpeerunud – müüdav Postsovetlik – Riigid, mis kuulusid NSV Liitu. Raadio Sky Plus sügishitikonkursil osaleb La La Ladies looga "Sulle". Hit – Asi, mis lühikese ajaga muutuv kuulsaks Konkurs - võistlus Briti luurejuht hoiatas agressiivse Venemaa eest. Agresiivne - vaenlik Venemaa kasutab uusi tehnoloogiaid oma vastasseisus läänega.
See puudutab eriti nende vaba aega, mida nad veedavad oma sõpradega, kuid ega täiskasvanud ka väga palju erine. Tööl peavad nad käituma viisakalt, rõõmsameelselt ning koostöö võimeliselt, et jätta head muljet oma ülemustele või kaastöölistele. Suurem osa ei saa lubada endale seda luksust käitud vastavalt oma tujudele või tahtmistele, tekitades sellega ebameeldivusi teistele või hoopis jääda tööst ilma selle tõttu. Ma isiklikult arvan, et poliitikutel on kõige rohkem difereeruvad mõttemaailmad, nad ei tohi avalikkuse ees teha kunagi vigu, vastasel juhul võib see lõppeda nende eraelu ja karjääri krahhiga. Heaks näiteks võib tuua minu kodukandi endise vallavanema, kes alustas oma teed Kehra Gümnaasiumi väga austatud direktorina. Tema käe all valitses koolis alati soe ja rõõmsameelne keskkond. Aja jooksul sai temast väga hea vallavanem, kuid see ei kestnud kaua. Ei ole saladus, et tal oli armastus alkoholi vastu ning
on taganud koostöö teise riikidega ja organisatsioonidega. Näiteks Liibanonis röövitud Eesti kodanike vabastamisel mängis suur rolli koostöö teiste Euroopa riikidega, mis oli lihtsustatud tänu ELi astumisele. Tulevikule vaadates tekib kindlasti küsimusi. Kõige kindlam oleks jätkata samamoodi nagu oleme siiamaani toime tulnud- vaikselt ja kaalutledes vastu võtta otsused mis edendaks meie riiki, mitte teha valikuid kiirustades ja järelemõtlematult. Eelkõige tuleks poliitikutel rohkem kuulda võtta rahva arvamust ning tegutseda sellest lähtuvalt. Siinkohal oleks hea näide nende varstisaabuvast palgatõusust, mis lihtinimesele kindlasti ei meeldi. Tulevikule mõeldes võiks ideaalis tähtsatele kohtadele kandideerida ainult inimesed kes tõesti armastavad ja austavad oma riiki, arvestades kaasrahva tahtmisi ning mitte seada esikohale enda mugavust ja heaolu vaid pidada oma riiki ja rahvast endast tähtsamaks. Ideaalis võiks riigijuhtimine olla
Poliitikud tegelevad mingis mõttes praktiliselt iga päev filosoofiaga. Nad peavad alatasa andma selgitusi ja põhjendama öeldut, et ka teised saaksid nende maailmapildile pihta. Olla poliitik, on minu arvates suur ja vastutusrikas töö ja igaüks sellega hakkama ei saaks. Alati peab olema küsimustele vastus ja neid osata ette aimata, sest kui küsimustele vastust ei saada või põigatakse teemast kõrvale, on kohe kõik meedias ja selle peale näidatakse ,,näpuga". Poliitikutel peab olema mõte terav ja kiire ning alati tuleb anda põhjendatuid vastuseid, kui tahetakse elus edasi lüüa. Kui praegu vaadata, tundub, et suurem osale inimestele loevad sõnad rohkem kui teod. Ma arvan, et ka advokaadid on suhteliselt palju seotud filosoofiaga. Nende tööks on nimelt kaitsta inimeste kohta ja võimalusi maailmas. See on ka üks filosoofia põhi probleemidest. Samas peavad kaitsma ja mõnikord seisma ka nende huvide eest, olenemata sellest, kas
Näiteks osavõtt vabatahtlikest jalgrattateede eest võitlevate organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine. Või kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja võitlevad ühise asja eest, ja saavutataksegi eesmärk, on see edukas poliitikas osalemine. Sellistes asjades kaasa löömine on väga tähtis. See näitab, mida noored tegelikult tahavad ja suudavad. Samas.. ka igasugustel keskkonna heaks tehtavatel aktsioonidel osalemine oleks tegelemine poliitikaga. Poliitikutel on päevakorras ka küsimused keskkonna ja selle saastamise üle. Ja kui sa saad midagi keskkonna heaks teha, oleks see mingilgi määral abi ka poliitikas. See on oluline, aidata kaasa igasugustel ettevõtmistel, kuhu kaasatakse palju inimesi ja mis kedagi või midagi aitavad. Kui tuua näide Eestist, siis on olnud diskussioone selle üle, et valimisõiguse vanusepiiri alandada, näiteks 16ndale eluaastale. Ühelt poolt on see hea, et lastakse ka noortel oma valikuid langetada
tõi. Loomulikult on võimalik ära hoida või siis vähendada põlvkondade erinevusi ja ka sellega kaasnevaid konflikte. Põhiliseks mõjutajaks on minu arvates meedia, kuna tänapäeva inimesed on pidevalt sellega kontaktis, tuleks edastada rahvale uudiseid, mis ei väärtustaks nii väga välimust ega rikkust, vaid oleks pigem harivad, laiendaks silmaringi või siis lihtsalt meelelahutuslikud. Et raha ei muutuks liiga tähtsaks ega poleks inimeste tähtsaim prioriteet, tuleks poliitikutel ja valitsusel teha piisavalt tööd, et ühiskonnast kaoks vaesus ning sellega kaasnevad probleemid. Samuti võiks noored ja vanad omavahel rohkem suhelda, sest see aitaks neil üksteist mõista, sealhulgas ühe põlvkonna tarkus ja teadmised võivad kasulikud olla teisele põlvele. Näiteks saavad lapsed oma vanavanematele õpetada arvuti kasutamist samas kui neile räägitakse huvitavaid seiku ajaloost.
Poliitikud on korduvalt rääkinud välajarände probleemist (http://www.youtube.com/watch?v=1wUlRDWBd88), kuid seni veel pole seda piisava tõsidusega käsitletud ja vastavalt sellele otsuseid langetatud. Aasta tagasi oli Evelin Sepa sõnul Eestist väla rännanud inimeste arvuks 130000, mis teeb ligikaudu 12% Eesti elanike kogu arvust, mis peaks ometi olema väga mõtlemapanev suurus. Arusaamine, et eestlased tõesti lahkuvad tundus tekkivat Eesti poliitikutel alles siis, kui avastati järsku, et 3000 koolikohustuse ealist last on niiöelda kadunud (http://www.sakala.ajaleht.ee/642736/koolidest-kadunud-lapsed-on-ules-leitud- valismaalt/). Seni peeti seda tööjõu vabaks liikumiseks, aga kui lähevad juba lisaks vanematele ka lapsed, siis näib ikka asi palju tõsisem. Kui on lahkutud juba kogu perega siis on üsna vähe tõenäoline, et tullakse veel tagasi. Mina täiskasvanuna pean võimalikuks ka näiteks Soome elama
1793.aastal avati Louvre´is kunstimuuseum ja sinna koondati palju kunstiteoseid. Samal aastal asutati ka rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopas kaasaegsele arhiivindusele. Monarhia kukutamisega muutus Prantsusmaal kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse. Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale. Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ja poliitikutel tuli rahva poolehoiu võitmiseks oma seisukohti põhjendada. Prantsusmaast sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju. Prantsusmaa ja tema kodanikud sidusid end lahutamatult oma riigi piiride, keele ja ideaalidega.
teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selle tegemata jätmisel. Euroopas on probleemiks madal valimisaktiivsus, mis seab küsimärgi alla meie võimude legitiimsuse. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli näiteks ainult 9 riiki, kus valimisaktiivsus oli üle 50 % ja Slovakkias jäi see isegi alla 20%. Õigustatult tekib küsimus, kas sellisel teel võimule saanud poliitikutel on õigust väita, et nad esindavad rahva huve, sest reaalselt pole enamik inimesi oma arvamust ju väljendanudki. Seetõttu on üha enam hakatud rääkima valimistelt osavõtu kohustuslikuks muutmisest kui vahendist, mis aitaks valimisaktiivsust suurendada. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu, sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile, kes seadust rikuvad.
Cameronist, kes koos oma naise Samanthaga istus lennujaamas, oodates oma lendu. Pealtnäha tavapärase ja mõttetuna tunduva sündmuse teeb erakordseks see fakt, et Cameron ja ta naine ootasid lendu, mida pakkus odavlennufirma. Samal ajal, aga armastavad Eesti poliitikud käia välja suuri summasi maksumaksjate raha oma transpordi ja üleüldse elu mugavamaks tegemiseks. Minu arvates näitab see suurt ebakompetentsust ja lapsikust, kui poliitikutel on vaja oma staatuse hoidmiseks vaja teistega võistlema hakata. Meie poliitikute valikul peaks olema kindlasti hoolsam ja täpsem, et kõik oleks võimalikult loodussõbralik ja võimalikult väheste kuludega. Kindlasti ei tohiks seetõttu mina kohe hulluks ja hakata kõigele ei ütlema, mis see ei ole piisavalt ökoloogiline ja odav. Meie kodumaal on veel palju uksi avada ja on ka palju organisatsioone, mis on meid avasüli oma ridadesse vastu võtnud, kavatsusega meid aidata ja
sellel raskel ajal, nagu meiegi seda teha üritame. Näiteks Eestil endalgi on praegu raske, aga ta laenas ikka Lätile, kus olukord on veel halvem, raha. See on samuti samm Eesti püsima-jäämise suunas, sest kui välismaailma jaoks pole Eestit, on ka meil endil väga raske kodumaad järje peal hoida. Kindlasti on asjad, millest igaüks lugu peab, austus ja ausus. Need on asjad, mis aitaks riigil püsida ja toimida. Miks on vaja suurtel poliitikutel valetada, et me teeme kõik teie heaks, kuigi tegelikult ei teha mitte midagi teiste heaks, vaid ainuüksi enda heaks? Kes tahaks elada sellises riigis, kus ainult lubatakse, aga mitte kuskil ei ole näha tegutsemist ja arenemist? Lihtne on lubada, aga lubadusi täita polegi nii kerge. Üheks aktuaalseks teemaks on ka Eesti negatiivne iive. Noorte haritud inimeste jaoks ei ole esmatähtis enam pere loomine, vaid karjäär ja hea töökoht. Vanemaid inimesi on rohkem kui noori
Trummipõrina saatel sisenes T.H.Ilves saali ja oi kui suur oli A.Ansipi ja E.Savisaare üllatus kui nad nägid, et presidendi seljas on hoopis ülikond, kus peal on jüaanid (Hiina rahatäht). Tuli välja, et president oli piilunud natukene rohkem tulevikku kui kõik teised. Ta oletas, et varsti on kogu Euroopa Hiinastunud, sest Hiina suurendab suure hooga oma maid ja on lähenemas Euroopale. Noormees ja Preili, saades kätte oma mitte väikese palga, lasid aga jalga ja poliitikutel polnud kelle peal oma viha välja elada. Nad mõistsid kui rumalad nad tegelikult olid. Sellest ajast peale, läksid mõlemad poliitikud pensionile ja naersid veel kaua oma nö nooruses tehtud vea pärast ja enam kunagi ei joonud koos veini.
juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille kõigus likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus ja käivitati ulatuslikud repressioonid. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse ning võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine Lääneriikidesse, olid ainsad lihtrahva valikud. Eesti poliitikutel lasus samuti võimalus teha otsuseid, mis puudutasid riigi edasist saatust, sealhulgas ka erinevate lepingute allkirjastamine nt. MRP ja Baaside leping. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Põhilised kolm sõjaväge olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattunud olid üldiselt need, kes olid mobiliseeritud
Elu väikses linnas Iga inimene peab kuskil elama ja selleks on tehtud igasuguseid maju, mis asuvad linnades.Kui maju on vähe siis see on väike linn, kui palju siis on kõik vastupidi. Kus on inimestel parem elada? Kas suures või väikeses linnas? Mis vahet kes,kus elab? Kus peaks elama iga inimene? Ja miks poliitikutel ja rikastel on sellised majad, mis ulatuvad ühest linna otsast? Igal inimesel on enda kodu, vahet pole ,mis linnas. Tähtis on see ,et tal oleks seal mugav elada.Et ta saaks elada, tööd teha,süüa osta ja arsti juures käia. Parem oleks ikkagi elada väikses linnas. Sellepärast, et seal on soodsamad kaubad võrreldes pealinnaga ja seal kõik teavad, kõike, kõikide kohta. Mina ise elan väikeses linnas ja mulle meeldib see. Ei pea kaugele kõndima, kui kuskile minema
Niikaua kui inimesed peavad külmetama, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on riietatud kasukaisse ja elavad köetud tubades. Niikaua kui on inimesi peavarjuta, tunnevad nad viha nende vastu, kel on peavari ja oma säng. See loogika on sedavõrd algeline, et on mõttetu ja häbitu täie kõhuga jutlustada nälgivaile sotsiaalset rahu ja võitluse lõpetamist rikaste vastu. Paljude arust tahetakse ka meie riigist teha orjaühiskonda, kus on hea elada vaid isandatel, vahendajatel ja poliitikutel. Tuleb meeles pidada tõde Coudenhove raamatust "riik on inimese, mitte inimene riigi pärast."
Kas ta on pigem konservatiivne või liberaalne? Kas ta on praeguse valitsusega rahul? Kes oleks tema meelest parem peaminister? Milline erakond talle kõige vähem meeldib ja miks? Kui selle peale vastatakse lihtsalt, et mina ei tea ja mind see ei huvita, siis targaks seda inimest küll pidada ei tahaks ja ei saakski. Mõni arvab, et on tähtsamatki teha, kui oma pead riigivalitsemise teemadega vaevata. Eks igaühel ole oma arvamus, omad huvid ja eelistused, mida ei saa kellelegi pahaks panna. Poliitikutel on järelkasvu - kui ka kõik noored poliitikaga tegelda ei taha, siis teevad seda need, kes on selle tee endale valinud. Kuna paljusid noori ei huvita poliitika peaks midagi muutma, et see muutuks ka noorte jaoks huvitavaks ja tähtsaks. Näiteks meedia mõju võiks motiveerida noori osalema poliitikas. See võib olla reklaam teleris ja muu selline. Samuti võiks noori motiveerida kooli mõju. Koolides võiks rohkem rääkida poliitikast ning ühiskonnast
Niisiis võib väita, et avalik arvamus soodustab info levikut ning kasvatab huvi kõikvõimalike sündmuste vastu. Poliitilised erakonnad aga kipuvad rahvale ette ütlema, kuidas nad mõne olukorra suhtes meelestatud olema peaksid. Poliitikud peaksid olema volitatud rahva esindajad, kes on kohustatud kaitsma neid valinud inimeste huve. Kuna aga inimesed on nii erinevad, erinevate soovide ning erinevate vajadustega ning kõigi ootusi on korraga võimatu täita, siis tekibki poliitikutel väga hea võimalus vabandamiseks, miks mitte mõnda rahva soovi rahuldada. Selle asemel leiavad nad erakonnasiseselt kasulikke projekte, mida nad osavate sõnaseppadena suudavad rahvale pähe määrida kui riigi heaolu jaoks möödapääsmatute programmidena, kujundades seega teadlikult avalikku arvamust. Oskus demokraatlikus riigis panna rahvast tahtma just seda, mis enesele hea, on poliitikute jaoks väga teretulnud. Kuna demokraatlik riik näeb ette, et võim on rahva käes ning rahva
Valimised on tulemas ja võimule saada soovivatel isikutel on väga hea endale reklaami teha praeguste ametnike mustamisega. Paljud rahva seast on reklaami ohvrid ja usuvad, et uus valitsus teeb kõik korda ja elujärg muutub jälle paremaks. Paraku on neil väga vähe teha ning uued isikud hakkavad samamoodi saama suurel hulgal kriitikat. Seega võiksid inimesed natukene ratsionaalsemalt mõelda ja teha selgeks, kui raske töö on poliitikutel. Peaaegu kõik tahavad seda lainet aidata jälle kerkima. Igaüks saabki seda teha- tuleb alustada iseendast, kindlustada oma finantsolukord. Seda aitavad teha teadmised ja oskused- enda harimine on tähtis. Ettevõtted võiksid talitada ka läbimõeldult ja targalt, mitte uljalt. Uhkuse mahasurumine ja teiste abi kasutamine võib osutuda suureks boonuseks. Rahva käitumine on samuti ebasümpaatne- valitakse kedagi rahvast esindama ja siis kirutakse, kui ta teeb mitme kehva valiku
(Mitte, et ma pooldaksin Reformierakonna platvormi, aga endine Riigikogu liige Silver Meikar on selles mõttes väga meeldiv erand. Ta on läbi erinevate sotsiaalmeediakanalite alati kutsunud inimesi oma probleemidega tema poole pöörduma, olenemata sellest kas valimispäev on ukse taga või mitte). Võimalik osalusdemokraatia seadus sätestakski riigikoguliikmele kohustuse olla kursis avaliku arvamusega. Puht-eetiline kohustus on poliitikutel oma valijatega arvestada praegugi, aga nii sinisilmne ei saa kahjuks olla. (Meenutades paari aasta tagust lugu Tallinna linnavolikogu liikme Vladimir Belõi tsitaadi: ,,Ma ei kommentaari." ümber, keeldun ma uskumast, et see inimene sai piisavalt eesti keelest aru, et Tallinna linnavolikogus pädevalt kaasa töötada) Osalusdemokraatia roll tundub praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul olevat ,,paar tilka mett tõrvapotis"
On tekkinud seaduspärasus, et riigifirmade poliitikud on ka erakonna suurannetajad. Kui riigiettevõttete eesotsas on üldjuhul tuntud politiikud, siis hulk nõukogusse kuuluvaid poliitikuid on täiesti tundmatud. Neid nimetakase parteisõduriteks ha rahvakeeli broileriteks, kes hoiavad madalat profiili ega väljenda oma isiklikku arvamust. Sellel näotul poliitikul ei ole ka tihti nii tugevat avalikku tähelepanu kui teistel tuntud poliitikutel ning niimoodi tagab ta omale anonüümsuse. Samuti pole alati võimalik teada saada, milline nõukogu liige hääletas olulise otsuse poolt või vastu ning see annab nõukogu liikmetele tegutsemisvabaduse. Nii on tekkinud olukord, kus nõukogus vastuvõetud otsused võivad tuua suuri kahjunumbreid ja ebaseaduslikku ning mõttetut raha raiskamist. Kuna asi on nii anonüümseks tehtud, siis võib iga nõukoguliige oma
Meist igaühest sõltub Eesti püsimine Juba mitmeid aastaid oleme olnud jälle vaba ja iseseisev Eesti Vabariik. Selleks, et me nii kaugele üldse jõudsime, tuli üle elada poliitikutel mitmeid magamata öid. Keegi polnud millegis kindel, kuid nüüd oleme ometi püsiv Eesti riik. Et seda säilitada, peaksid noored seda endale teadvustama. Kuid kui püsivad oleme me praegu? Iga pisemgi abi oli teretulnud. Ning selleks, et püsiksime praegu ja ka edaspidi, saab meist igaüks sellele natukenegi kaasa aidata, kui selleks on tahtmist. Selleks on vaja vaid natukene tahtmist ning ettevõtlikust, et teha üks väike heategu meie Isamaa jaoks.
rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada üleskutseid, kirjutada vastavaid brosüüre jne. Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai n-ö igapäevaelu püsiosa Aktiivne osalemine poliitilises elus sidus rahvast ning aitas kujundada uut riigiaparaati ja valitsemiskultuuri Prantsuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju Viited http://www.nndb.com/people/230/000092951/ ( 18.04.2011 ) http://worldhistoryatyhs.wikispaces.com/French+Revolution ( 18.04
Millest sõltub valitsuse vahetus, tagasiastumine? Kui peale 3.lugemist ei suudeta otsuseid langetada. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral: kui Riigikogu avaldab VV-le või peaministrile umbusaldust. Avalik haldus ja teenistus, ametnikkond. (mille poolest erineb ametnik poliitikust? Kes teostavad kontrolli ametnike üle?) Ametnikel sageli oma tegevusvaldkonnas suuremad teadmised kui poliitikutel. Kuna näevad paberimajandust, siis saavad kergemini aru. Ametnike kontroll: 1) sisekontroll (ametiasutuse juhtkond) 2) õiguskantsleri institutsioon 3)Riigikontroll (vara otstarbekohane kasutamine). Jälgitakse, et vältida korruptsiooni. Bürokraatia ja selle kasulikkus ning ohud. Korruptsioon. Büroovõim. Avalik haldus. Pos: seotud kindlate reeglitega, ametniku teost jääb jälg, kindlad piirid, inimesed koolitatud/professionaalsed
rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada üleskutseid, kirjutada vastavaid brosüüre jne. Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai n-ö igapäevaelu püsiosa Aktiivne osalemine poliitilises elus sidus rahvast ning aitas kujundada uut riigiaparaati ja valitsemiskultuuri Prantsuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju Viited http://www.nndb.com/people/230/000092951/ ( 18.04.2011 ) http://worldhistoryatyhs.wikispaces.com/French+Revolution ( 18.04
annekteeritud Poola aladele umbes tuhatkond. Teise maailmasõja lõpuaastatel kogus populaarsust põgenemine läände, mis toimus peamiselt 1944. aastal. Kokku lahkus siis Eestist umbes 80000 inimest, kelle peamiseks hirmuks oli uus NSV Liidu okupatsioon. Põgenevatele eestlastele tehti etteheiteid, et nad ei hoolinud oma kodumaast. II ms-ga kaotas Eesti oma iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. II ms eel ei olnud Eestit juhtivatel poliitikutel kahjuks erilisi valikuvariante – tugeval Moskva survel kirjutati alla lepingule, mis oli võtmesündmuseks meie iseseisvuse kaotamisel. Muid võimalusi paraku ei olnud. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal määras suuresti NSVL-i ja Natsi-Saksamaa okupatsioonirežiimide poliitika. Ent teise maailmasõja ajal oli eestlastel ka erinevaid võimalusi. Näiteks said Eesti mehed valida armee, kelle all sõdida. Sundmobilatsioonide tulemusel kasvas ka välismaale,
Millest sõltub valitsuse vahetus, tagasiastumine? Kui peale 3.lugemist ei suudeta otsuseid langetada. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral: kui Riigikogu avaldab VV-le või peaministrile umbusaldust. Avalik haldus ja teenistus, ametnikkond. (mille poolest erineb ametnik poliitikust? Kes teostavad kontrolli ametnike üle?) Ametnikel sageli oma tegevusvaldkonnas suuremad teadmised kui poliitikutel. Kuna näevad paberimajandust, siis saavad kergemini aru. Ametnike kontroll: 1) sisekontroll (ametiasutuse juhtkond) 2) õiguskantsleri institutsioon 3)Riigikontroll (vara otstarbekohane kasutamine). Jälgitakse, et vältida korruptsiooni. Bürokraatia ja selle kasulikkus ning ohud. Korruptsioon. Büroovõim. Avalik haldus. Pos: seotud kindlate reeglitega, ametniku teost jääb jälg, kindlad piirid, inimesed koolitatud/professionaalsed
Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb veelgi või jääb samaks. Igatahes see kindlasti ei alane. Rahaga kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Kui mul on raha, siis tahan endale kohe kõike lubada. Ma lähen poodi ning ostan, mida vaid hing ihaldab. Seega, rahaga kaasnevad asjad. Samas võib raha endaga kaasa tuua võltssuhted. Nimelt tean juhtumeid, kus abiellutakse vaid sellepärast, et üks kaasadest on rikas. Miks muidu on paljudel vanematel poliitikutel noored naised. Ma ei usu, et enamik neist naistest tegelikult neid mehi armastab. Naised ohverdavad endid oma tuleviku nimel. Nad teavad, et kui mees kunagi ära sureb, et siis saab naine endale enamasti vähemalt poole tema varast. Lisaks selleks on paljud inimesed raha nimel tegema kõike. Kurjategijate eesmärgiks on saada oma tegevuse tulemusena raha. Nad varastavad inimestelt, müüvad saadud asjad maha ning saavad raha, mis peaks neid õnnelikuks tegema. Paljude pettuste
töökohti", ,,Peab turgutama majandust", ,,Kehtestada tuleb uusi makse" , ,,Peab looma uusi töökohti".Nii riigivõimul kui ka rahval on teada, mida tuleb teha, et riik oleks edaspidigi jätkusuutlik.Miks ei ole siiani suudetud kokku leppida otsustes, et toimuks areng ja oleks näha muutusi? Poliitika on kurioosne valdkond: tuleb teha kokkuleppeid teiste poliitikutega, leida toetajaid ning suhelda meediaga.Lisaks on poliitikutel põhitööks riigijuhtimine.Kas muude kohustuste täitmiseks läheb nii palju energiat, et lõpuks kannatavad kodanikud? Otsuste tegemine võtab suurel hulgal inimestel kaua aega, samas üks isik suudaks selle kiiremini teha.Sama olukord oli ka esimese Eesti Vabariigi päevil, kui valitsused ei püsinud ja otsuseid ei suudetud langetada. Nendel aastatel vabadussõdalaste poolt ettevalmistatud põhiseaduse muutmiskava oleks muutnud riigi presidentaalseks
Aga kust see prügi sinna metsa alla saab? Halvad kodanikud ei mõtle loodusele ning loobivad neist jäänud jäägid metsa alla. Kuid mina arvan, Eestis on rohkem häid kodanikke kui halbu, muidu ei saaks Eesti Vabariik toimida. Mina arvan, et olen hea kodanik ja võin enda üle uhke olla, et olen Eestile ustav elanik ning pooldan siin riigis toimuvat. Ma tean palju häid kodanikke, kuid ka halbu. Kõik ei saagi olla positiivne, muidu oleks elu siin Maal igav ja poliitikutel ning teistel riigitöötalatel poleks midagi teha. Ma arvan, et hea kodanik ei ole raske olla ning kõik võiksid proovida olla veel paremad kodanikud preagu.
Ameerikas raske meelitada uusi inimesi ja tööstusharusid. Demokraatlikes valitsemisüsteemides on üldine arusaam, et valitsuses olevate inimeste poliitika peegeldab rahva arvamust ning veendumusi. Inimesed on oma arvamustes ja eelarvamustes paljuski mõjutatud oma piirkondlike probleemide poolt. Erinevused inimeste kodukohtade ning nendest tulenevate probleemide toob kaasa esktreemsusi poliitikas, kuna poliitikutel on kerge appelleerida rahulolematuse tunnetele. Liigselt konservatiivsed poliitikad kohalikul tasandil põhjustavad ühiskondliku mahajäämust. Mississippi, mis on üks USA konservatiivsemaid osariike on ühtlasi üks vaesemaid, arvestades SKP-d inimese kohta. Osariigi SKP inimese kohta on pea poole võrra väiksema USA keskmisest. Samal ajal on Mississippi oma konservatiivsuses üks vähesest USA osariikidest, kus puuduvad seadused
Tulemusauditid on alati rutiinivabad, uus ülesanne, uut moodi huvitav. 2 2. Riigikogu esimees Eiki Nestor Käimas on tähtis debatt teemal avatud ja suletud maailm. Paratamtult käivad protsessid tekitavad tohutut resonantsi. Info liikumine on kiire, avalik, kõigile kättesaadav. Inimesed soovivad kaasa aidata otsustamisel, sest nende informeeritus on peaaegu sama, mis poliitikutel. Avatumad parlamendid on valijatele sümpaatsemad. Mugavus kaob. Tuleb valijatele selgitada, miks sa nii või teisiti käitud. Valija peaks teadma, kes kuidas hääletas. Püütakse seada enda ümber piire. Internet, kui saatanast loodu. Põhja-Koreas on kellaaega 30 minutit muudetud. Euroopa heaoluriikide pension kui vanurite sõltumatu sissetulek. EL kui vihmavari. Olulisim teema – kuidas eurooplastena edukam olla. E-riigi struktuur on OK. Tuleb võimalusi paremini ära kasutada
süüst suurem ning et samade tegude eest ei saaks ühed nuhelda, sellal kui teisi ei võeta isegi vastutusele" (1.89), "mitte maja ei pea auliseks tegema omanikku, vaid omanik peab auliseks tegema maja" (1.139), "inimesed toovad inimestele suurimal määral niihästi kasu kui kahju" (2.17), "õiglus ilma arukuseta suudab paljugi, arukus õiglusest lahus ei suuda midagi" (2.34)". (2007) Olen nende välja toodud tsitaatidega nõus ja arvan, et neid Cicero ütlusi tasub ka tänapäeva poliitikutel aegajalt üle lugeda ja mõtiskleda nende üle. Ma ei ole eriti nõus Cicero ideega, et põlluharimine on majanduse alus ja et käsitöölise töö on alandav vabale inimesele, sest Cicero arvates füüsiline töö muudab inimese orjaks. Arvan, et need vaated on tänapäeval natukene vananenud ja inimesed on enda jaoks palgatöö tegemise ümbermõtestanud, kuigi on olemas ikka veel selliseid töökohti, kus töölistesse suhtutakse nagu orjadesse. Kasutaud kirjandus Filosoofia ajalugu
Pärast 50-aastast vaheaega alustas Eesti Pank taas tegevust 1.jaanuaril 1990.Eesti põhiseadus ütleb, et Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule.Keskpank ei allu riigi valitsusele üheski arenenud riigis. Ajapikku on kogemuste najal jõutud järeldusele, et selline lahendus on majanduse pikaajalise arengu seisukohast parem. Iseseisev keskpank saab päevapoliitilistest kaalutlustest kõrvale jääda ning võtta vastu otsuseid, mida lühemaajalise perspektiiviga seotud poliitikutel võib olla raske teha, kuid Helsingin Sanomat kirjutas 29. juuli 2010: ,,Eesti sajakroonine rahatäht lahkub järgmisel aastal, aga rahatähe pealt on võimalik leida poliitiliselt huvitav sõnum. Lydia Koidula luuletus ,,Unenägu" unistab Soome ja Eesti riigiliidust. Aastal 1881 avaldatud luuletus puudutab tõenäoliselt Soome ja Eesti vahelist tugevat sugulusideoloogiat, mis 19. sajandil eesti rahva seas levis. Saja-kroonist on kritiseeritud, kuna sõnum on poliitiliselt ebakorrektne
täistööhõivega ja tulude ümberjaotamisega. Samuti ei saa kriisi perioodil jääda ootele, millal turulosalejate vahel tekiks ja taastuks omavaheline usaldus. Siinkohal peab sekkuma riik investeeringutega, et majandust elavdada ning turulolijate usaldust tekitada. Vaba turu süüdistamise traditsioon on tänu Keynesile saanud poliitiliseks standardiks. Ja mõnes mõttes on see tegelikult arusaadav, sest kui majanduse allakäigu ja muidu tsüklilisuse põhjuseks on just vaba turg, siis on poliitikutel võimalus midagi teha ja saada seeläbi kangelasteks. Samuti ei pea sellisel juhul tunnistama oma loodud regulatsioonide ebaõnnestumist ja saab esitada väite, et kokkuvõttes on neid ikkagi vaja. 4 Laenud Pankade peamiseks tuluallikaks on laenud. Firmad vajavad suuri laene, et teha investeeringuid. Selle kõige puhul on aga oht, kas investeering on tasuv ja kas firma jaksab seda tagasi maksta. Üldjuhul järgitakse paikapandud reegleid laenude
Anekdoodid toodavad stereotüüpe. Eelarvamusi tekitavad ja toodavad need, kes on mures oma (ühiskondliku) positsiooni pärast. Ähvardamine või hirmutamine Võte toetub emotsioonidele, ähvardustele, hirmutamisele või väljapressimisele. Demagoog soovitab mingi ettepanek vastu võtta või selle järgi käituda, muidu... Näiteks: reklaamid turvavööd, ravimid, hambapasta jne. Väga levinud võte poliitikutel (välisohuga hirmutamine), ka õpetajatel ja lastevanematel Kiitmine, meelitamine. Kasu rõhutamine Kiitmine on igihaljas ja efektiivne mõjutamisvõte. Vanasõna: Kiida lolli, hakkab rabama. Näiteks: Ajalehereklaam "mõtlevale inimesele". Kasu rõhutamine võimaldab demagoogil oma huvisid varjata. Näiteks: Me teeme seda kõike teie jaoks ( McDonald'si hüüdlause) Valimiskampaaniad rajanevad alati kasule.
Kriisi võimalused elamusektoris Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu) Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (masselamuehitus ENSV-s) Sotsiaalprobleemide kuhjudes Miks eluasemepoliitika? Valitavatel kohtadel tegutsevatel isikutel (poliitikutel) on kohustus lahendada sotsiaalseid probleeme ja soov enda vaateid ja tegusid propageerida. Elamistingimustega rahulolematutelt kodanikelt on poliitikutel suhteliselt lihtne enda toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes
Muidugi peab ka ministri tööga rahul olema valitseja. Machiavelli on silmapaistev renessanssiaja mõtleja.Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Loetu põhjal võin ma öelda, et palju, mida ta räägib on iseloomulikud tollele perioodile, millal ta elas, kuid nagu ka näeme võib tõmmata paralleele ka tänapäevaga. Arvan, et Niccolo Machiavelli ,, Valitseja" on väga kaulik lugeda ka tänapäeva poliitikutel, et nad saaksid olla paremad niinimetstud valitsejad, sest seal on nõuandeid, mis peavad paika ka tänapäeval, kui on ka asju, mis tänapäeval enam paika ei pea. Kasutatud materjal: Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Skinneri järelsõna http://et.wikipedia.org/wiki/Valitseja_%28Il_Principe%29
vahele ei jää? Kui ongi selliseid müüjaid, kes nõuavad dokumente, leidub ikkagi ,,häid" onusid, kes aitavad sigaretid kätte saada. Täiskasvanule müümisest keelduda ei tohi. Ehk aitaks laste suitsetamise vastu sigarettide senisest tunduvalt kõrgem hind. See on aastate jooksul seoses aktsiisimaksu lisamisega kasvanud, aga kasvatatakse seda maksu liiga ettevaatlikult. Miks mitte 3040 protsenti korraga! Poliitikutel on aga kohe vastuargument: kui maksu järsult tõsta, hakkavat riiki voolama salasigaretid. Neid voolab Eestisse niikuinii, salasigarette müüakse turgudel, tänavatel ja mujalgi ning ikka käest kätte. Vaevalt lapsed selliste müüjate käest suitsu ostma hakkavad. Kallid tubakatooted aitaksid vähendada ka täiskasvanute suitsetamist. On riike, kus tubakatooted on väga kallid ja sageli ka raskesti kättesaadavad. Kallima suitsupaki
annaabi.ee 
