50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Riin Orupõld
Õppematerjali autor
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse.
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis.
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna
Kas kaasaegne noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika pole just kõige levinum nähtus meie ühiskonnas. Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu. Saavad ka ise seda kogeda. Noored on ju meie tulevik ja kindlasti, mida rohkem noori huvituks poliitikast seda parem on see meie tulevikule. Paljud noored oskavad poliitika kohta ainult halbu fakte tuua, mida nad kuskilt kuulnud on ja peavad seda kohe halvaks asjaks, ise mitte midagi teadmata.
Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta sõna ning anda oma hääle ja avaldada oma arvamust. Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud. Lahedusi, et noored valima läheksid on olemas küll, näiteks võiks koolides tutvustada erakondade platvormide süsteeme,
üritatakse õhutada inimesi järeltulijate saamiseks. On ju palju erinevaid suuri toetusi sünnitoetus, lastetoetus, perekonna toetus ja muud soodustused. Arusaadav on, et meie rahvastik on vananemisjärgus, naised tahavad pigem teha karjääri kui traditsiooniliselt koduperenaine ja lastekasvataja olla. Kuid mida teeb meie riik paarikümne aasta pärast, kui tööjõuline elanikkond on minimaalne ja järgi on jäänud vaid riigikulul elanikud pensionärid? Võibolla peaks riik rohkem kasutama õhutamistaktikat, aga kindlasti mitte vastupidist meetodi laste juurde saamiseks riigi elanikkonda keelama ära abordid ja muud valikvõimalused naistel oma elu ja paljunemist planeerida. Palju on vaieldud ja arutletud abordi üle. Kas on abort on eetiline tegu, kas see on samuti mõrv nagu teise inimese tapmine. Tekivad küsimused, et millal siis algab elu ja milline on sündimata lapse moraalne status ? Kas on õigus otsustada kellegi teise ellujätmist või tapmist?
suurendada tõsiselt võtta. (Lill, 2017) Minu arvates, on füüsilise puuetega inimestele viimase ajaga paljud asjad mugavamaks tehtud. Väga paljudes kaubanduskeskustes on liftid, rääkimata haiglatest, perearstikeskustest ja muudest vajalikest kohtadest, kus liiguvad kõik inimesed. Nad saavad enda ratastooliga liigelda üksi ka ilma abita nendes kohtades. Siinkohal ei saa ma aru noortekeskustest, kes ei ole endale neid võimalusi loonud, et noortekeskust saaks külastada mistahes noor. Käisin hiljuti Tartus ühes noortekeskuses, kuhu saab nii, et pead kõndima väga pikast trepist, mis on talvel eriti libe ning üldse ohtlik noorte jaoks ja väga kõrge ka. Küsisin seal olevalt töötajalt, et kuidas teie juurde pääsevad liikumispuudega noored, siis ta ütles, et maja on veel ehitamisel ning Tartus on veel noortekeskusi, kuhu noored saavad minna. Mina leian, et noorsootööd tuleb pakkuda tõesti kõikidele noortele ning tuleb leida võimalus, kuidas saavad
tervelt 60 minutit ja on ühtlasi ka kestvuselt Eesti pikim uudistesaade. Vaatlusel selgus, et saade kajastab pigem meelelahutuslikku poolt ning poliitika kajastus on üpris minimaalne. TV3 loodi 1996 .aastal ja kanal kuulub meediakontserni MTG (Modern Times Group) . Vaatlusel selgus, et kanal omab ühte vestlussaadet Kolmeraudne, mis käsitleb aktuaalsemaid nädalasündmusi. Väga tihti on saatekülaliseks mõni tuntud poliitik. Otseülekandena toimuva saate plussiks on see, et vaatajad saavad meili teel küsimusi esitada saatekülalistele. Antud kanal näitab veel kaks korda päevas uudised. TV3 uudistesaade Seitsmesed uudised, mis kestab pool tundi ning on oma formaadilt rohkem ametlikum kui Reporter. Seitsmesed uudised keskendub pigem päevasündmuste kiirele ülevaatele ning seetõttu ei toimu selles uudistesaates enamasti pikemaid poliitilisi arutelusid või intervjuusid. Huvitav fakt on see, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid