Eesti tulevik on ka minu tulevik (3)

Eesti tulevik on ka minu tulevik
Eesti on armas ja väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Kuid on palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus- mida saame meie oma ilusa maa heaks teha? Palju on räägitud sellest, et meie haritud noored inimesed lähevad välismaale tööd otsima, sest välismaal on paremad võimalused töötamiseks ning seal kaugel pakutakse ka paremat palka. Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi nii puhast eesti keelt, kui teevad seda vanemad inimesed. Oleme omaks võtnud palju võõrkeelseid sõnu, mida kasutame iga päev, nagu see olekski meie enda eesti keel. Kultuuriga on asjad samamoodi. Välismaalased toovad endaga kaasa oma maa traditsioone. Ei usu, et iga eestlase jõululaual näeb verivorsti ja hapukapsast, pigem hoopis midagi teistsugust, erinevat meie tavadest . Ei tohiks lasta lahti meie esivanemate arvamustest ning kommetest, vaid jätkata nendele kommetele vastavaid käitumisviise. Traditsioonid on nagu pärand, mis on meile antud ning millest oleks vale loobuda . Praegusel ajal on väga paljudes riikides üleüldiselt rasked ajad, ka Eestis. Majanduslangus on väga suur. Eestis on praguseks registreerunud juba 13% töötuid töövõimelisest elanikkonnast. Tänu sellele peaks praegusel ajal eriti kokku hoidma ja välisriikidega häid suhteid hoidma. Ei tohiks end lõhki laenata ning välismaailma ees usaldust kuritarvitada. Tuleb saada üheskoos sellest hetkelisest olukorrast üle. Kui me seda suudame, on meie suhted oma naabritega head ning nad toetavad meid sellel raskel ajal, nagu meiegi seda teha üritame. Näiteks Eestil endalgi on praegu raske, aga ta laenas ikka Lätile, kus olukord on veel halvem , raha. See on samuti samm Eesti püsima-jäämise suunas, sest kui välismaailma jaoks pole Eestit, on ka meil endil väga raske kodumaad järje peal hoida. Kindlasti on asjad, millest igaüks lugu peab, austus ja ausus. Need on asjad, mis aitaks riigil püsida ja toimida. Miks on vaja suurtel poliitikutel valetada, et me teeme kõik teie heaks, kuigi tegelikult ei teha mitte midagi teiste heaks, vaid ainuüksi enda heaks? Kes tahaks elada sellises riigis, kus ainult lubatakse, aga mitte kuskil ei ole näha tegutsemist ja arenemist ? Lihtne on lubada, aga lubadusi täita polegi nii kerge. Üheks aktuaalseks teemaks on ka Eesti negatiivne iive. Noorte haritud inimeste jaoks ei ole esmatähtis enam pere loomine, vaid karjäär ja hea töökoht. Vanemaid inimesi on rohkem kui noori ning ka see võib viia Eesti väljasuremiseni. Eestis on vananev ühiskond. Kui on rohkem noori, on ka rohkem tööjõudu ja mõtteid, et meie Eesti oleks pidevalt õitsev riik. Iga riigi püsimiseks oleks vaja ka inimestevahelisi häid suhteis. Inimesed peaksid rohkem sallivust üksteise vastu näitama ning mitte mõtlema just selle peale, et kuidas küll sellest teisest inimesest üle olla ning olla kokkuvõttes kõigist paremad. Meie moodustamegi ühtse tervikuna Eesti ning et see püsiks, peame üksteisega ja olema tolerantsed. Kui me lihtsalt istuks ja ootaks seda, et meie eest tehaks kõik otsused ära, ei saakski Eesti püsida ega õitseda. Me kõik peaksime hoidma Eestit ja mõtlema pidevalt selle peale, mida meie saame teha oma riigi heaks, mitte selle peale, mida riik saaks meie heaks teha. Hoiame oma kodumaad, et see püsiks.