Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poliitika kujundamine merenduses eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
policy, halduspoliitika, knill, tosun, sektor, eelarvestrateegia, politics, kogukond, elluviimine, riigieelarve, polity, raamistik, välistatavus, ressursid, hüvised, sport, teenistus, kooskõlastamine, seire, instrument, kodanikke, haridus, 2017, eelarvepoliitika, 2016, eurole, prioriteedid, kriteerium, keskkonnamõju, merenduses, terminit, heywoodSotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
2 Eksamiks kordamine: Üldiselt: Mis on keskkond? Keskkondi on erinevaid nt. Looduskeskkond > Looduskaitse Tehiskeskkond > Keskkonnakaitse (s.h. ka elukeskkonnaga seonduv, nt müra- ja valgustusreostusega seonduvad küsimused) KKP > seondub mõlemaga Kekskkonnapoliitika definitsioon: (riigi) Sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Üks olulisemaid halduspoliitika valdkondadest: eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Huvitav keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel tekkivate probleemide tõttu, näiteks: Millal olukord X muutub probleemiks? Kuidas muuta rahvusvahelised kokkulepped kohustuslikuks? Kes peaks neid kontrollima? Kuidas me teame, et meede on hea, kui me ei suuda põhjuslikke seoseid tuvastada? Keskkonnapoliitika omapära: Erasektor tekitab probleeme, kuid ei soovi /suuda neid lahendada, nt. Välismõjud.
Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. freoonide kasutamine, ressursimahukus ja tasuvus, nt. kulu-tulu analüüs (KKP projektide
üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995).
Minister kui oma valitsemisala eelarve täitaja: Esitab VV ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta. Kinnitab riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist. Abiminister juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi. Korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ja täidab muid ministri antud ülesandeid. 30. Valitsuse ülesanded. Sise- ja välispoliitika elluviimine Kuulutab loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas. Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Korraldab suhtlemist teiste riikidega. Esitab RK-le välislepinguid. Seaduste elluviimine: korraldab seaduste, RK otsuste ja PR aktide täitmist: annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi: esitab RK-le seaduseelnõusid ja välislepinguid. Riigieelarve elluviimine: koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK-le
järelevalve. Õiguskantsler teostab “kontrolli riigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle” Külalisloeng: Valitsus, ministeerium ja minister. Anne-Ly Reimann kultuuriministeeriumi asekantsler. Minister ja kantsler: Kantsler kui järjepidavuse hoidj Kantsler kui haldusjuht Minister kui poliitik Minister kui uute ideede tooja Minister kui ekspert Eelnõude ja määruste elluviimine: Kooskõlastusringid Lobbytöö – suhtlemine Huvigrupid Populism vs. Vajadus Minister ja valitsus: Erakondlikud koosolekud Kabineti istungid Valitsuse istungid Riigikogu komisjonid Asekantsler: Ametisse nimetab minister Asendab kantslerit tema äraolekul Tööülesanded sätestatakse ministeeriumi põhimääruses Kultuuriministeerium:
valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate ül täitmist ning teostab teenistusjärelvalvet ametnike otsuste ja tegevuse üle nimetab ja vabastab ametist ametite ja inspektsioonide peadirektorid jms. määrab riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse MINISTER: KUI VALITSUSE LIIGE VASTUTAB SEADUSTE JMS TÄITMISE EEST annab valitsuse aru ministeeriumi tegevusest vastutab EL seisukohtade kujundamise eest MINISTER KUI OMA VALITSEMISALA RIIGIEELARVE TÄITJA esitab VV ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta kinnitab riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist ABIMINISTER juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ja täidab muid ministri antud ülesandeid. 36. Valitsuse ülesanded. SISEPOLIITIKA ja VÄLISPOLIITIKA elluviimine
pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab VP ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EP nõukogu liikmed; 10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
Töötingimuseks on, et liikmed peavad tegutsema EL-i üldiste huvide nimel ning oma töökohustuste täitmisel täiesti iseseisvad. Liikmed valivad ühe endist Kontrollkoja presidendiks, ametiajaks 3 aastat, võimalusel pikendatav. President vastutab Kontrollkoja efektiivse töö eest ning esindab seda. Liikmetele on määratud spetsiifiline tegevussektor ning kui Kontrollkoda teeb otsuseid vastavalt sellele sektorile, siis liige vastutab nende eest. Iga sektor kuulub ühte neljast audiitorlusgrupist. Audiitorgrupid tegutsevad koordineerijatena ning Kontrollkoja plenaaristungite filtritena. Maksumaksjate raha otstarbeka kasutamise nimel on Kontrollkojal õigus kontrollida kõiki isikuid ja organisatsioone, kellele on antud EL-i finantse. Tähelepanekud esitatakse aruannetena Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide valitsustele. Tähtsaim ülesanne on esitada igal aastal Parlamendile ja Nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused
Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine o NPM- tulemuspõhine juhtimine
* Keskendub kontekstile ehk juhtimisele mida juhtida 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited teenustest. • Avalik teenus on avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. ◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse
Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies. Miks tööturu teema oluline?: Mida kõrgem hõive seda väiksem koormus HRile. Hõivemustrid on seotud peamiste sotsiaalprogrammide olemusega- kindlustus. Jobless growth- HR peab kohanema asjaoluga, et on pidev töötus, madalam produktiivsus. Kuidas HR saab nende väljakutsetega hakkama?
Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS: Riigikogu kui organi kontinuiteet – RK kui organi jätkumine Riigikogu koosseisu diskontinuiteet – iga koosseis on piiritletud, teistest koosseisudest eristatav *RK VII koosseis 1992-1995 *RK VIII koosseis 1995-1999 *RK IX koosseis 1999-2003 *RK X koosseis 2003-2007
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). Mis on keskkonnatasu? • Kohustuslik makse • Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt • Maksab tootja • Läheb tootmiskuludesse • Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Mis on keskkonnamaks? • Kohustuslik makse • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse • Maksab tarbija • Ei lähe tootmiskuludesse • Ei mõjuta tootjat vähem saastama • Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991 Keskkonnamaksud Elektriaktsiis Kütuseaktsiis (Mootori-kütuse aktsiis (bensiin diisel), muude kütuste aktsiis(kivisüsi, põlevkivi, kütteõlid) Pakendiaktsiis Raskeveoki-maks Keskkonnatasud Loodusvara kasutusõiguse tasu:
1957 Rooma lepingud (Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamine) 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused, osapoolte huvid (Nugent) Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 1 'The Transformation of Western Europe', pp. 5-35. Pingeid on läbi ajaloo tekitanud erinev kultuur (eriti erinev keel ning usk). Enne II MS valitsesid Euroopas pinged, konfliktid ja sõjad (erinevates riikides kehtis erinev diktaatorlik riigikord). Riigid olid ebastabiilsed ning puudus võimu püsivus ja tasakaal. Pärast sõda algas rahuaeg ning majanduslik õitseng. Koostati mitmeid lepinguid, kus iga riik üritas oma heaolust lähtuvalt lepingut
3) Ideede muutumine- muutus on poliitika kujundamise protsessi pidev kaaslane. Muutusi on mitmesuguseid, varieeruda võib osalejate arv või nende osavõtt ja suhtumine probleemi käsitlemisse, samuti probleemi menetlemise tehnikad ja protseduurid. Kuna poliitika kujundamise protsess võib hõlmata märkimisväärselt pikka perioodi, siis võivad ka ideed selle aja jooksul muutuda. Poliitiline protsess- kohustuste võtmine, otsuste tegemine Administratiivne protsess- elluviimine, kontroll, hindamine 7. pilet Poliitilised ideoloogiad- rohelised Algus 20. sajandi II poolel seoses mitmete globaalsete probleemide tekkega. Roheline liikumine tekkis 1960-ndate osana uutest vasakpoolsetest (kolmas tee). Noored olid pettunud senistes ideoloogiates, püüti leida uusi ideid (feminism, ökologism). Rohelised parteid ei ole ühe teema parteid- heaoluühiskond, töötus
Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 2 The Balanced Scorecard...........................................................35 ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME....................................................................................39 Äritasandi strateegia ja konkurentsieelis........................................................................................43 Tegevusulatust laiendava ettevõtte strateegilised valikud..............................................................49 Strateegia elluviimine.....................................................................................................................56 ARENGUKAVA.............................................................................................................................61 1 SISSEJUHATUS STRATEEGILISSE JUHTIMISSE Ettevõtte juhtimisel tuleb teha olulisi valikuid
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
võimalikke väärhalduse juhtumeid, tuginedes seejuures tema kontrolliõigusi kehtestavatele sätetele. Samuti on eeskiri vajalik juhend ja abivahend avalikele teenistujatele edendades kõrgeimaid haldusstandardeid. EL-i mõju liikmesriikide avalikele teenistustele (Leno loeng IV) Kassim, Hussein 2003. 'Meeting the demands of EU membership: the europeanization of national administrative systems' in Featherstone, Kevin and Claudio M. Radaelli (eds.) 2003. The Politics of Europeanization Oxford: OUP, pp. 83-111 AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused Lisaks: AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused Parlament: pädevus olemas, kuid reaalne tähtsus vähenenud Huvigrupid: tegevuse suunamine nii siseriiklikule kui ka EL tasandile Erakonnad: mõju väike KOV ja regionaalvalitsusele: sõltuvalt halduskorraldusest
katusstrateegia kõikidele keskkonna valdkonna arengukavadele 4. Keskkonna korralduslikud ja süsteemanalüüsi meetodid ja vahendid 5.1 Strateegiline keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju strateegiline hindamine (lühendatult KSH) on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KSH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides. KSH tuvastab, kas uue ruumilise planeeringu või arengukava elluviimine võib kaasa tuua olulist ja/või tõenäolist keskkonnamõju võrreldes hindamise hetkel kehtivate planeeringute ja arengukavade elluviimisega. Hinnang antakse ennekõike lähtuvalt strateegilise valiku tegemise otstarbekuse või ebaotstarbekuse vaatenurgast ja selle eesmärk on planeeringu või arengukava kehtestaja tähelepanu juhtimine strateegilise otsuse langetamisest tulenevatele võimalikele tagajärgedele.
Senati nõusolek. Ta saab küll määrata suursaadikuid, kohtunikke ja kõrgeid ametnikke, kuid Senat peab need kinnitama. Ka seaduseelnõusid saab vastu võtta vaid parlamendi enamuse nõusolekul. (Wilson, 1998, p. 327). Kuigi president on maa-ja merevägede ülemjuhataja, ei saa ta sõda välja kuulutada, seda saab teha vaid Kongress (Gitelson jt, 1996, lk. 241-243). Loetelu jätkates võib veel mainida, et presidendil puudub voli otsustada riigieelarve üle, vaid selle üle otsutab Kongress, lisaks on presidendil küll vetoõigus, kuid mõlemas kojas 2/3 kohalolevate saadikute häälteenamuse puhul on võimalik see veto tühistada. (Gitelson jt, 1996, lk. 244-245; Jakobson jt, 2011, lk. 386) Nagu näha, võib president ühes oma administratsiooni ja tugistruktuuriga olla küll peamine agendakujundaja, kuid tema võimupiire kärbivad mitmed põhiseadusest tulenevad punktid, mis annavad Kongressile võimaluse
olemasolul taotleda kõrgemat kkkaitse taset. Kaubanduspiiranguid rakend eelkõige ohustatud taime ja loomaliikide kaitsel, jäätmealases kontrollis ja osoonikihi kaitsmisel. KKalased õigused (kk ja inimõigused) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konv. Inimõigused peab tagama riik, eriolukorras võib neid piirata. Sotsiaalse õigusriigi ülesanded kk alal: 1) toimiva kkalase regulatsiooni kehtest 2) kehtest regulats elluviimine (isikute kkalase õiguste põhiseaduslik tunnustamine või kkkaitse kui riigi kohustuse sätestamine) 3) kkkvaliteedi säilit või parand (kui see ül ei kuulu eraõiguslikele isikutele) 4) kkseisundi kehtest normatiividele vastavuse tagamine. Kk ja pol ja kodanikuõigused: õigus era ja perekonnaelu puutumatusele, õigus elule (Euroopa Inimõ Kohus peab seda õiguseks ,,füüsilisele elule"), õigus oma omandit segamatult kasutada,
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
eriolukordades käituda Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita 17 lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. (Alas, 2004) 3. ORGANISEERIMINE 3.1. Organiseerimise olemus ja osa Organiseerimine on kavandatu elluviimine (Loeng). Organiseerimine on tegevus, mis kehtestab juhitavas valdkonnas varade kasutamise kindla korra. Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegiaga pannakse paika, mida teha. Organiseerimine määrab, kuidas teha. Otsustatakse, mis põhimõttel organisatsioon üles ehitada ja kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o ressursse ja tegevusi. (Griffin, 1999, viidatud Alas, 2004 järgi).
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused: a) statuudid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus
(O.Lewis, 1962, 65, jne) Vaesuskultuuri teooria- elustiil ja identiteet, praktiline käitumine. Vaeste koondumine kui selle tõestus. Vaesed vaeste tagant ei varasta. Vaeste linnaosades pole oodatud ametnikud, kiirabi, politsei, õpetajad. Eestis vaesuskultuuri kui sellist pole. Neli tunnustegruppi: o Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted – mitteintegreerumine olemasolevate institutsioonidega o Kohalik kogukond – lokalism, orienteerumine vahetule ümbrusele o Perekond – kooselu, mitte juriidiline abielu o Veendumused, uskumused jm .- fatalism (juhtub, mis juhtub – saatus), minnalaskmine, samas vabaduse kõrge hindamine. Väärtuste edasikandumine põlvest põlve Alamklassi teooria Kultuurilise deprivatsiooni teooria jt. Vaesuse funktsioonid: Vaesus tagab, et must töö tehakse ära
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
annaabi.ee 
