Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poliitika ja valitsemise alused õpiku Heywood 2-nda ja 13-nda peatüki kokkuvõte eesti keeles.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliit, reziim, reziimi, gruppe, aristoteles, huvigrupid, terminit, moodsa, konstitutsioon, mures, monarhia, aasia, tüpoloogia, henry, muresid, oligarhia, türann, poliitikast, totalitarismi, kokkuvarisemine, esiteks, viitab, siduvad, teisalt, enamikes, teadustes, analüüsis, arvas, juhtima, arendas, filosoof, thomas, hobbes, bodin, põhielement1. Maailmas on praegu umbes 200 riiki, kui suur % neist on demokraatlikud? 60% on demokraatlikud. 2. Demokraatia definitsioon? Poliitiline süsteem, mille liikmed on poliitiliselt võrdsed, kollektiivselt suveräänsed ja omavad võimeid, ressursse ning institutsioone, et ise ennast juhtida. Võimu teostamisse on kaasatud rahvas- demos, kratein. 3. Termini "demokraatia" päritolu, mida see termin tähendab Vana-Kreeka keeles? Vana Kreeka ajaloolane Herodotos kasutas terminit 5.sajandil e.m.a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema. 4. Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused? Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi
toetused. Nõudmised on soovid või ihad mingi kindla väärtuse järgi. Nõudmised võivad tulla üksikisikutelt, gruppidelt või süsteemidelt nii ühiskonnast kui ka väljastpoolt seda. Toetused on tegevused indiviidide või gruppide poolt, mis näitavad toetust olemasolevale süsteemile või mõnele teisele süsteemile. Need aktsioonid võivad olla suunatud indiviididele poliitilisest süsteemist, valitseva reziimi elementidele või tervele poliitilisele kogukonnale. Muutmisprotsess. Poliitilise süsteemi tuumiku raamistiku moodustab muutmisprotsess - protsess, mille käigus poliitikud hindavad nõudmisi ja toetusi asjasse puutuvate keskkonnategurite kontekstis ja otsustavad, millised väärtused kellele määratakse (Black box vähe on teada selle kohta kuidas need otsused tehakse). Kõige laiemalt esitatud üldised seletused otsustamisprotsessist on klassi, eliidi ja grupiteooriad
klassideks. Ühiskonna sotsiaalsete gruppide või klasside kogumit nimetatakse sotsiaalseks struktuuriks Huvigrupid Sotsiaalse grupi liikmeid iseloomustab sageli ühesugune hoiak mitmesugustesse ühiskondlikesse probleemidesse. Selle põhjuseks on ühesugune ühiskondlik positsioon ja ühised või lähedased tööalased, eölukondlikud jm probleemid. Kui sellised grupid tegutsevad organiseeritult, siis nimetatakse neid huvigruppideks. Gruppe siduvad huvid võivad olla mitmesugused: majanduslikud, poliitilised, religioossed jne. Seetõttu sotsiaalsed jahuvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sots gruppide v klasside liikmeid. Ametiühingud, laulukoorid, spordiseltsid jne. Maksumaksjate Liit, Eesti Üürnike Liit. Huvigrupid erinevad poliitilistest parteidest. Kui partei taotlus on haarata ja teostada riiklikku võimu, siis huvigruppide poliitiline tegevus taotleb riikliku võimuaparaadi
ja õigusest. Inimene sünnib poliitilise olendina ja areneb tänu suhetele omataolistega.Riik luuakse Aristotelese järgi mitte elamiseks üldse, vaid selleks, et elada õnnelikult. Poliitilise võimu eesmärk Aristotelese arvates on tagada kodanike vabadus ja vördsus.Poliitilise vabaduse sisuks on kodaniku õigus võtta osa linnriigi asjade korraldamisest ja linnriigi valitsemisest. Riigivormide käsitluses eristab Aristoteles 6 põhivarianti: monarhia, aristokraatia, vabariiklikkus, türannia, oligarhia ja demokraatia.Neist 3 esimest loeb ta õigeteks. Parimaks riigivormiks süsteem, milles oligarhia ja demokraatia täiendavad teineteist. Poliitilist võimu peab Aristoteles mitte inimese, vaid seaduse võimuks kodaniku üle. Antiik-Kreeka ühiskonna kriisi- ja langusajal (IV-II saj.eKr.) kaotavad linnriigid oma iseseisvuse ja langevad esialgu Makedoonia, seejärel Rooma riigi kontrolli alla. Vana-
Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia -Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned.
Tänapäeval mõistetakse poliitikat kui ühiskondlikku tegevust, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõige üldisemalt on poliitika tegevus, mille eesmärk on midagi muuta või kaitsta. Poliitika algpõhjus on erihuvid ja sotsiaalne konflikt. Normaalse poliitika eesmärk on huvide kompromiss. Poliitika oli, on ja jääb, sest konfliktid on permanentse iseloomuga. Selleks, et eri gruppe koos hoida, on vaja mängureegleid seadusi, regulatsioone, on vaja poliitikat. Definitsioonid: Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega. Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate võimaluste seast (aristoteles). Järeldus: ka mikrotasandil (nt. perekonnas) võib olla poliitika (seda arusaama pooldavad vähesed). Inimeste liikumapanevad jõud, nende tegevuse motiivid poliitikas on: · Huvid · Ideed (väljendavad huve)
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
1 Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmas sektor on mittetulunudsekor. Tunnused: 1)strukuraalsus 4 2)erasus 3)mittetulunduslik 4)omavalitsuslik 5)vabatahtlik 1 Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku reziimi ja kodanikeühiskonna jaoks. Kodanikujulgus tähendab et kodanik teab oma õigusi ja kohustusi, oskab neid kasutada ja julgeb neid kasutada 1 Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija,mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: 1)ühendab inimesi 2)tegutseb 3)eesmärgid laiahaardelised 4)mobiliseerib endale toetajaid 5)omab teatavat järjepidavust 6)sümbolistlik integratsioon
täisealised mehed. Keskajal oli demokraatia esindatud maapäevade näol, kus otsustajateks olid maad ja talupoegi omavad maahärrad. Keskaja lõpul hakkas monarhide absoluutvõim nõrgenema ja demokraatlikult valitud parlamentide roll tugevnema. Teisest maailmasõjast alates on demokraatlik valitsusviis maailmas järjest enam levinud ning sõna demokraatia on saanud ülemaailmseks. Selle populaarsus on nii suur, et kõik poliitikud ja huvigrupid püüavad oma ideoloogia seostada demokraatiaga, sest poliitikud saavad ühiskonnas läbi lüüa või tähelepanu keskmesse tõusta vaid rahva toetusel. Demokraatiat tõlgendab ja mõistab aga iga inimene ning poliitik eri moodi ning vastavalt ka suhtub erinevalt kõigesse, mida selle sõnaga tähistatakse. Selline ebamäärane ettekujutus ja mitmetähenduslikkus kehtib abstraktsioonide puhul, millele ühiskonnas pole võimalik vastavusse
huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil; n Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu. Sisu määratlemise raskused n "Alternatiivne areen," ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega n Tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usuühen-dusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jt n Teooria pluralistliku orientatsiooniga, samas kalduvus normatiivsusse Kodanikujulgus Kodanik: ® teab oma õigusi ja vabadusi, ® oskab neid kasutada,
Huvigrupp on strateegiline mõjugrupp, st grupp inimesi, kellel on teatud ühised majanduslikud ootused ning piisavalt mõju nende täitumise taotlemiseks. Selleks võib olla igasugune grupp, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnagruppidele nimetatud ühishoiakutest johtuvate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või mitme-kesistamiseks. Huvigrupid jagunevad põhimõtteliselt neljaks. Liitunud huvigrupid. Nende all mõistetakse gruppe, mis on moodustatud mingiks ühiseks konkreetseks aktsiooniks. Selline grupp pakub valitsusele ja seaduseloojatele võimalust kon- sultatsioonideks, varustab neid informatsiooniga ning tegeleb lobitööga. Institutsionaalsed grupid sarnanevad paljuski liitunud huvigruppidega. Erinevus seisneb vaid selles, et antud huvigrupp tegutseb mingi institutsiooni raames, taotledes teatud polii-tilisi eesmärke.
· Vastastikune majanduslik sõltuvus (interdependence). 7. Kuidas valimissüsteemid jagunevad? proportsionaalne : nagu eestis; majoritaarne: häälevad lähevad ainult konkreetsetele isikutele ja kui nemad oma mandaate täis ei saa, jäävadki välja 8. Iseloomusta nn. ,,Uut Poliitikat ,, Euroopas ? · Poliitilise süsteemi suhtes on vaated kriitilised. · Osalusvormid on ainuprobleemsed huvigrupid (single-issue). · Motiivideks on väärtused (postmateriaalsed) · Osalusstiil on ebakonventsionaalne. · Osaluseesmärgid on kiirema efekti saavutamine. · Tüüpiline vanus on noorema-poolne 9. Iseloomusta Euroopa Liidu kujunemise tähtsamaid etappe alates Ühtse Euroopa aktist (Eurpean Single Act) 1987? · Ühenduse liikmesriigid leppisid ühisturu loomises kokku Luksemburgis Ühtse Euroopa aktiga 1. Juuni 1987
Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne
Isolatsionismipoliitika- vältida igasuguseid poliitilisi liite, mis võiks sisaldada sõjalisi kohustusi; see oli reaktsioon Esimesele maailmasõjale (võlgnikud ei maksnud USA-le raha ära) Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Diktatuur- mitte milleski piiratud, seaduslike kitsendusteta, jõule toetuv võim. Totalitaarne- valitsemisvorm v poliitiline reziim, ühele parteile ja selle aparaadile allutatud võim, kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine, Autoritaarne-võimule pimesi alistumist nõudev(sellele rajatud) oma autoriteeti kindlustada püüdev võim Lenin- bolsevike(enamlaste) liider, esimese nõukogude valitsuse esimees, Nõukogude Venemaa juht(1917-1924), Nõukogude Liidu juht(1922-1924), Leninismi rajaja.
Agenda setting võime määrata, mille üle poliitikas vaieldakse. Kujundab oluliselt poliitika põhisuunda Policy network sarnaste väärtustega erinevas positsioonis inimeste võrgustik. Advocacy coalition laiad eeskosteliidud, mis võivad oluliselt mõjutada poliitikakujundamisevõrgustikku. Paikapandud poliitika ei ole ratsionaalne. RIIK Poliitiline süsteem riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes; riigi parelleel Poliitiline reziim poliitilised institutsioonid + poliitiline kultuur (valitsemisviis); suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Iga riigi funktsioonid: Huvide liigendus Huvide koondamine Poliitiline sotsialiseerumine Poliitiline kommunikatsioon Õigusloome Õiguse rakendamine e kasutamine Vaidluste lahendamine
osalusaktiivsuse ja hoiakud poliitilistes üksikküsimustes. 2. Poliitilist kultuuri võib käsitleda hinnanguliselt ehk kasutades universaalset väärtusskaalat ning mõõtes ühiskondade poliitilist kultuursust või kultuuritust; analüütiliselt ehk vaadeldes iga ühiskonna poliitilist kultuuri ning unikaalset ja eraldiseisvat fenomeni. 3.Millised nähtused võivad mõjutada politiilise kultuuri kujunemist? Ajalugu ja ajalooline mälu, poliitiline reziim, riigi rahvusvaheliste suhete süsteem, religioon ja pärimuskultuur. 4. Mis on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks? Poliitikateadmised ja -uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. 5. Missugused väärtusskaalad on kesksed Geert Hofstede analüüsides? Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon; individualism/kollektivism. 6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil?
algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud, seega organisatsioonid ja liikumised. Need ühendused peavad olema: o legaalsed o vabatahtlikud o mittetulunduslikud Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (www.ngo.ee) Kodanikuühiskond on vajalik, sest: o erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus 10 o kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond o piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade
võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia
o Empiiriline testimine o Ennustamine Normatiivsus o Võrdsus vs vabadus o Huvide harmoonia o Efektiivsus vs õiglus o Kosmopoliitiline vs rahvuslik o Rahuarmastus o Valitsuse või turu läbikukkumine? o Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia Turu roll Erinevad küsimused o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziim Muutuste seletamine XII loeng teooria I IPE küsimused Tulude jagunemine o Suhtelised vs absoluutsed kasud Institutsioonid ja reziimid o Rahvuslik autonoomia o Reziimid o Hegemoonia o RV majanduse valitsemine IPE asukoht Jorgensen IPE traditsioon laiemas rahvusvaheliste suhete uurimises Mõttevoolud: o Liberalism o Natsionalism o Marksism Erinevad teooriad
Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. Kodanikeühiskond on normatiivne mõiste, suunatud väärtustele. 3
kohaselt. Tolleaegsel konservatismil oli tagurlik värving, sest selle varjus kaitsti feodaalkorda, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid eesõigusi.Tänapäeval on maailmas palju erinevaid konservatiivseid ideoloogiaid, kuid üldjoontes iseloomustavad konservatismi järgmised põhimõtted: · Orgaanilisus Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. · Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head.
kujundavad sotsiaalpoliitikat, kulude mahtu, probleemide püstitamist ning isegi ,,kodanik- heaolu tarbija"suhteid. Kui kommodifitseerimine tähendab ennekõike indiviidide olukorda, kus nad on ellujäämiseks sunnitud oma tööjõudu müüma, siis dekommodifitseerimine leiab aset, kui heaoluteenuseid pakutakse kui õigusi ning indiviid säilitab oma elatise sõltumata turust. Kolm era/avaliku süsteemi segu mudelit: · Liberaalne heaoluriigi reziim, kus domineerivad varem ära proovitud abistamismeetmed, tagasihoidlikud ülekanded või sotsiaalkindlustus. Kasu saavad eelkõige madalama sissetulekuga klientuur, üldjuhul töölisklass ja riigi poolt ülalpeetavad indiviidid. · Konservatiivne-korporatiivne mudel on pühendunud indiviide eristamise ja perekonna traditsiooni säilitamisele. Selline reziim sõltub tugevalt
b. analüütiliselt ehk kasutades universaalset väärtusskaalat ning mõõtes ühiskondade poliitilist kultuursust või ku c. hinnanguliselt ehk kasutades universaalset väärtusskaalat ning mõõtes ühiskondade poliitilist kultuursust või k d. analüütiliselt ehk vaadeldes iga ühiskonna poliitilist kultuuri kui unikaalset ja eraldiseisvat fenomeni 3. Millised järgmistest nähtustest võivad mõjutada poliitilise kultuuri kujunemist? a. ajalugu ja ajalooline mälu b. poliitiline reziim c. riigi rahvusvaheliste suhete süsteem d. religioon ja pärimuskultuur 4. Millised järgnevatest on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks a. Poliitikateadmised ja -uskumused b. Väärtused c. Tunded ja emotsioonid d. Poliitiline süsteem 5. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? a. feminism/sovinism b. Lühiajaline/pikajaline orientatsioon c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6
TEEMA 5. RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID, RIIGI VORMID NING RIIGI 37 FUNKTSIOONID 4 §.1.RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID 37 § 2. RIIGI VORMID 38 P.1.RIIGI VALITSEMISE VORMID 38 P. 2. RIIKLIK KORRALDUS 41 P.3. POLIITILINE REZIIM 42 § 3. RIIGI FUNKTSIOONID JA ÜLESANDED 43 TEEMA 5. PÕHIMÕISTED 44 TEEMA 6. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING LIIGITUSI, 45 VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕISTEID §.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING RIIGIORGANITE LIIGITUSI 45 P.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED 45 P.2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI 45 P.3
pühapaigad. Britid eraldasid Palestiinast Jordaania ning andsid sellele iseisesvuse. Algas sõda juutide ja Palestiina araablaste vahel. 11.1947 otsustas ÜRO jagada Palestiina kaheks, araabia ja juudi riigiks. See andis aga sõjale uue hoo ning araablaste poolel sekkusid sõtta ka Egiptus, Süüria, Jeemen, Jordaania, Iraak ning Saudi Araabia. Võidu saavutasid juudid, keda varustasid USA juudid moodsa sõjavarustusega. Iisraeli kätte langes pea kogu Palestiina, nendelt territooriumitelt põgenes miljon araablast. Sõjategevus Palestiinas lõppes jaanuaris 1949, kuid rahulepingut ei sõlmitud. Iisraeli araabia naaberriigid aga Iisraeli riiki ei tunnustanud. Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Läänevastased meeleolud. Saudi Araabiast sai teokraatlik riik, kus opositsioonilisi jõude kiusati taga
tasandil ja riiklikke huve silmas pidades. Riikidevaheline kollektiivne otsustamine hõlmab riikide valitsuste kontrolli ja otsustusõiguse vähenemist (sh kvalifitseeritud häälteenamus Euroopa Liidu Nõukogus). Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegutsemisviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö suunas. Osalejad madalamatelt haldustasanditelt (kohalikud ja regionaalsed omavalitsused) ning teised huvigrupid ja esindusorganisatsioonid on aktiivsed nii riigi kui rahvusülesel (EL) tasandil, luues uusi riikidevahelisi ning piiriüleseid ühendusi EL poliitikakujundamise protsessi mõjutamiseks ja suunamiseks. Kohalike ja regionaalsete valitsuste kaasamine, kes on kõige paremini kursis reaalsete ja kohalike probleemidega, mida antud poliitikaga kõrvaldada püütakse. Oluline võimustada eri tasandite osalejaid ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis. Mitmetasandilise valitsemise puhul rohkem
tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri o Vastureaktsioon Prantsuse revolutsioonile (Edmund Burke, ‘Mõtteid Prantsuse revolutsioonist’, 1790), o Briti konservatism – Britidel seljataga 200 aastat vägivaldseid poliitilisi muutuseid (kuningavõimu vähenemine); tegumeelseim parlament; poliitilised huvigrupid -->tuleviku parteid; tavaliselt vaba, piiranguteta väljendusvabadus, arvamus enda ülemuslikkusest Prantsusmaa kõrval. Moodne konservatism Inglismaalt. E. Burke 1790. "Mõtteid Prantsuse revolutsioonist" -- inglased on austanud mõistliku arengut, kui "hullunud" prantslased (samas riik käis revolutsioonijärgselt alla); Peeti kinni toimivatest poliitilistest lahendustest. Tasakaal monarhia
2002 Iraagi kurjuse teljeks kuulutamine ja 2003 invasioon Iraaki. Saddam nägi sõda kui linnasõjana, mille esmärk on Bagdadi kaitsta ning jäi Bagdadi. USA nõrk koht oli vähene informatsioon Iraagi kohta. Iraak peale 2003: USA demokraatia eksport. Sõjajärgne kaos. Valed inimesed hakkasid poliitikaid elluviima. Probleemid sõjaväe ning politseiga. Iraagi põhja ja keskosas hoidis korda USA sõjavägi. Lõuna keskosas Poola ning lõunas briti sõjavägi. 2005 võeti vastu uus konstitutsioon ja riigi assamblee valimine (šiiiad, kurdid ja sunni moslemid) ning esimene täiskohaga valitsus. 2006-2007: kodusõja oht. 2009 võõraste vägede välja viimine. 2012-13 Araabia kevad ja Süüria (sunnid ja šiiiad eralduvad). CIA: toob välja, et Iraak oli kindlustatud koht terroristidele, kaasaarvatud AQ’le. Samuti sõltumatu, kuna Husseinil puudusid regulaarsed kokkupuuted... Toodi välja, et Husseini käitumine oli ette ennustamatu. Peale 2003 oli lõpuks Iraak sõltumatu terroristidest
Väärtused, ajalugu, institutsioonid kui potentsiaalsed poliitikakujunduse mõjurid ei mahu ratsionaalse valiku käsitlusse, on nö mudelivälised Keskmise valija teoreem tuntuim mudel riigiteadustes Majandusteadustest riigiteadustesse üle kantud lähenemine, mille järgi inimesed lähtuvad oma poliitilistes valikutes ja käitumises isikliku kasu ja jõupingutuse ratsionaalses kalkuleerimisest; kasut. ka terminit avaliku valiku teooria, kuna poliitilised otsustused puudutavad reeglina avalikke asju. Institutsiooniteooria: Inimtegevuse tulemusena kujunenud struktuuridel institutsioonidel, suur roll käitumise kujundamisel Institutsioonidel (reeglid, normid) nii piiravad kui ka soodustavad funktsioonid Reeglid ei ole neutraalsed struktuurid, vaid mõjutavad nende raames tehtavaid otsuseid
Kasu taolisest koostööst on mõlemapoolne. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest küljest on survegrupil valimisedu korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks. Eestis võib sarnase koostöö näiteks olla Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. 19 Kodanikud, huvid ja demokraatia Survegruppide esindajad tegutsevad ka mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes. Kuna nad tunnevad hästi oma valdkonna olukorda ja probleeme, siis on igati mõistlik, et nende oskusi kasutatakse poliitika kujundamisel. Teisalt tuleb pöörata tähelepanu sellele, et mõni grupp ei kasutaks seda ära endale soodsamate tingimuste väljakauplemisel.
annaabi.ee 
