Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poliitika ja valitsemise alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liberalism, avalikkus, kapital, institutsioon, konservatism, rahvuslus, kogukond, režiim, keskne, alusväärtused, sektor, institutsioonid, ratsionaal, lähenemine, osalev, tasandid, võtmes, turumajandus, revolutsioon, realism, esindusdemokraatia, sisend, valitsemiskultuur, religioon, põhjamaad, enamusotsus, individualism, sidususe, sotsialismEksperdid, nõustajad omavad tugevaid teadmisi, nende poole pöördutakse sooviga edu saavutada Hääletajad põhimass Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon
Ideoloogia avaldub keeles 1. Väljendub teemade valiku kaudu nt liberaalid räägivad majandusest, sotsialistid heaolust jne 2. Teatud võtmesõnad Stiimulid erakondadel: Selektiivsed Ainelised Eesmärgilised Ideoloogia aitab erakondadel end positsioneerida. Ideoloogia ül:seletada, hinnangute andmine, õigustamine, orienteerimine, programmeerida, mobiliseerida, mõtteline korrastatus. ALUSIDEOLOOGIAD Konservatism, liberalism,sotsialism-põhiideoloogiad .../rahvuslus, roheline ideoloogia LIBERALISM(indiviidi vabadus, vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine. Igaükson oma õnne sepp. Sotsiaalabi ainult vaestele, seab raskesse olukorda madalapalgalised. Arstiabi, haridus-rahakott. Lliberaal-vabaduse ideoloogia Ülim idee on indiviidi vabadus Usk inimmõistusesse, et ta on intelligentne ja suuteline oma elu juhtima, vastutama
Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil. Puudub selge ideoloogia!!! Diktatuuri tüübid: autoritalism, totalitarism, sultanism. Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus. Sõjaväe domineerimine võib olla 1 suurem ning väiksem. Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus. Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur. Autoritarismi põhiliigid- sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma; üheparteiline- Päts;
4)kogukonnaaktivistid 5)vahendajad 2 6)eksperdid,nõustajad 7)hääletajad 8)toetajad ja patrioodid 9)mitteaktiivsed 1 Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus,nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 1 Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid. Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste suhete võrgustiku tulemusel, kui kehtivad normid ja on usaldus,mis suurendab koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Sotsiaalse kapitali tunnused: 1)suhetega seotud 2)pingutuse,töö tulemus 3)sinna saab investeerida 4)sammu-vastusammu põhimõte 5)usalduse või usutavuse mõõde 6)kasutamine tugevdab 1 Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
Kapitaliksolek tuleneb omaduste, nähtuste või esemete inimlikust väärtustamisest, mitte nende sisemisest olemusest. Kapitalimõiste tuum 1. Võimaldab eesmärgiratsionaalset maailmaseletust ja käitumist 2. Taustaks turumudel (vahetused) 3. Pingutuse tulemus, investeering 4. Edukas investeering annab kasumit 5. Esiplaanil vahendlik, isendikeskne ratsionaalsus Kapitali põhiliigid ® Majanduskapital ® Inimkapital ® Sotsiaalne kapital ® Kultuuri- ja sümbolkapital Sotsiaalse kapitali tunnused ® Suhetega seotud ® Pingutuse, töö tulemus ® Sinna saab investeerida ® Sammu-vastusammu põhimõte (SK) ® Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll ® Kasutamine tugevdab Erinevad lähenemised ® Sotsiaalne kapital üksikisiku mõttes ® Sotsiaalne kapital ühiskonna tasandil ® Sotsiaalne kapital positiivse nähtusena ® Negatiivne sotsiaalne kapital
edasi nende nõudmisi Otsedemokraatia - võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 28. Iseloomusta poliitilise teadmise liike. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus; seletus – miks nähtus esineb, ettekirjutus – mida peaks tegema. 29. Nimeta ja iseloomusta kapitali põhiliike. Too näiteid, kuidas kapitalid vastastikuselt muutuvad. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 30. Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib? Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus,
kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad piketeerimist, poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist ja terrorismi. 9. Osalusaktiivsuse määravad inimese teadmised-oskused, usaldus ja sotsiaalne kapital. 10. Üldine usaldus on inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes. 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama; potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. 12. Kodanikujuglus tähendab, et kodanik teab oma õigusi, kodanik julgeb oma õigusi kasutada ja kodanik oskab oma õigusi kasutada. 13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab liikumist erinevate elukutsete vahel ja liikumist ühiskonna positsioonihierarhias. 14
1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel
muutused Revolutsioon ja riigipööre Revolutsioon- põhimõtteline, muutus kuni selle alustaladeni välja. Tekib siis kui inimesed ei ole rahul ühiskonna korralduse, valitsemisviisiga üleüldiselt. Selleks, et revolutsioon sünniks on vaja rahulolematust. Revolutsioon võib olla vägivaldne v rahulik. Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine Revolutisooni põhjused: 1. Mingi režiim elab oma aja ära. 2. Majanduslik surutis 3. Haritlaste võõrandumine 4. Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus 5. Sõda 6. Valitsuse rahanduskriis Revolutsioonijärgud: mõõdukas-ollakse rahulolematud, radikaalsus-nõudmiste esitamine ja suuremakspaisutamine, lõppjärk- surutakse maha või nõustutakse Revolutsioon vs riigipööre Revolutsioon taotleb totaalset muutust, riigipööre seda, et inimesed muutuvad.
- Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad - Piketeerimist - Poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist - Terrorismi 22. Osalusaktiivsuse määravad: - Inimese teadmised ja oskused - Usaldus - Sotsiaalne kapital 23. Üldine usaldus on - Inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes 24. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära: - Nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama - Potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu 25. Kodanikujulgus tähendab, et: - Kodanik teab oma õigusi - Kodanik julgeb oma õigusi kasutada - Kodanik oskab oma õigusi kasutada 26. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: - Liikumist erinevate elukutsete vahel
demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu ® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks ® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni ® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja ® Leppedemokraatia Püüe saavutada võimalikult paljude
valimiste kaudu edastavad võimul olijatele Väljundipoliitika - poliitikute töö tulem, mida hakatakse riiklikult ellu rakendama - > teatud aja möödudes ilmnevad selle poliitika tagajärjed -> uued nõudmised poliitikutele - > uus sisendipoliitika Politics - kitsamas plaanis on see sisendipoliitika, st valitsemisinstitutsioonidele suunatud tegevus, mille kaudu inimesed väljendavad oma huvisid ja püüavad lahendada erimeelsusi -> keskne ülesanne on tasakaalu leidmine Policy - tähendab valitsemisinstitutsioonide poolt vastu võetud ametlikku tegevuskava ning reaalselt toime pandud tegevusi nende kavade elluviimisel - > kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine Polity - riik või muu ühisruum, kus poliitikaprotsessid toimuvad Valitsetus e governance- poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel ehk
täitmisele. Kodanikukultuur n Sideny Verba & Gabriel Almond (1963) The Civic Culture n Kolm kodanikukultuuri tüüpi: n Osalev (participant) n Alluv (subject) n Võõrandunud-eemalseisev (parochial) Avalik arvamus Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avaliku arvamuse tasandid Pierce'i järgi: 1) üldine avalikkus (kõik inimesed) 2) hääletav avalikkus (valijad) 3) tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) 4) aktiivne avalikkus (osalevad arutelus) Avalik arvamus ja avalikkussfäär n Avalik arvamus on avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames n Pluralistlik n Moodustub isiklike arvamuste summana, samas ei peegelda kõigi seisukohti n Poliitikateaduste seisukohalt oluline, kuna on n üksikisiku poliitilise käitumise võimalik mõjutaja
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse
d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. valimas käimist b. kampaaniates osalemist c. saadikute mõjutamist d. allkirjade kogumist 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. piketeerimist b. poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist c. terrorismi d. ainult kodanikeühendustesse kuulumist. 9. Osalusaktiivsuse määravad a. inimese teadmised-oskused b. usaldus c. sotsiaalne kapital d. kodakondsus 10. Üldine usaldus on a. inimeste sotsiaalse kapitali summa b. inimeste usaldus erinevate institutsioonide suhtes c. inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes d. modernse rahvusriigi üks suurimaid probleeme 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära a. see, kui palju sõpru mul Facebookis on b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu d
urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:
Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond Valitsuse roll Kaitsta rahvast Ühishüvis, maj. reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg Näide tänapäevast Jeemen, Keenia, PKorea, Kõrgõstan, Hiina, Venezueela, Eesti, Läti, USA Laos Usbekistan Venemaa Tekkimise põhjus Neoliitiline Tööstusrev. Tehnoloogia areng Internet revolutsioon ja heaoluüh.
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks". Nikolo Machiavelli (1469 1527)
klassikalisest liberalismist – inimene osaleb teadlikult arusaamise eesmärgil; põhineb Laswell’i teoorial – inimene osaleb poliitikas, kuna omab alaväärsuskompleksi, st mingil põhjusel tunneb ta end saamatuna teistes eluvaldkondades; osaleb kuna omab kõrgemat võimuiha kui keskmine inimene ning soovib seeläbi võimu saada. Riik. Rahvus. Riigi tüübid Riigi klassikaline definitsioon – riik on institutsioon, kellel on legitiimne jõu kasutamise monopol antud territooriumil oleva elanikkonna suhtes (Max Weber). Juriidiline definitsioon – riik on kindla territooriumiga sõltumatu ehk suveräänne üksus. Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis teeb ja viib ellu poliitilisi otsuseid. Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest
See lõpetab sõja ja loob korra, kus sünnivad riik ja tsiviilühiskond. Tsiviilühiskond erineb riigist selles, et ta tugineb mitte võimule, vaid vabatahtlikkusele ja on detsentralliseeritud organisatsioonina riigi suhtes suurel määral autonoomne. Teine Inglismaa teadlane John Locke (1632-1704) erinevalt Hobbesist ei arva, et inimkonna looduslik loomulik seisund tähendab "kõigi sõda kõigi vastu". Tema arvates on ühiskonna loomulikuks algseisundiks vabade inimeste kogukond, kus võrdsusest tulenevad ka võrdsed õigused. Selleks, et tagada õigus ja vältida ühiselu käigus tekkivaid konflikte, luuakse poliitilise ühendusena riik, mis on inimeste vaba tahte avaldusvorm. Osa isikute õigustest antakse vabatahtlikult riigile selleks, et riigi suveräänne võim tagaks korra kõikide inimeste ühistes huvides. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid Euroopas ette kodanlikke revolutsioone ja tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid 18
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada
Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, sh usulised. Tugev on niisugune ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kui ükski neist ei domineeri. (vt. õ. lk 39) 3. Võim ühiskonnas. Võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine (Max Weber). Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste alla kuuluvad kapital ja omand, teise alla teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Riigivõimule ainuomased tunnused: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda
tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid tegevusvabadus, vabaduse karistada kõrgete maksudega kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi Liberalism abil. Konservatism ühiskond Suurema tulu saajad peavad tugineb traditsioonidel, maksma kõrgemaid makse rahvuslusele ja kristlikule Riik peab tagama inimestele moraalile väärika elutaseme Stabiilsuss, järgulised refeormid, Sotsiaalne
See kindlustaks inimestele inimväärse eksistentsi, kõrvaldaks sots konfliktid ning harmoniseeriks suhteid. Tuumaks on võrdsuse idee. Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides. Riik on valitseva klassi instrument, millega surutakse alamate taotlusi saavutada võrdusust teistega. Pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Poliitilised eesmärgid: poliitiline liberalism ja pluralism, riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik, keinistlik majanduspoliitika(regul eraomandusele põhinevat turumajandust, riiklikud krediidid), sotsiaalse võrdususe väärtustamine Kommunistlik ideoloogia töötavad klassid on ühiskonna kõigi hüvede looja ja ühiskonna progressiivse arengu peamiseks sotsiaalseks teguriks. Ühiskondlike vastuolude lahendamine ei ole võimalik rahumeelsena
võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, samamoodi ka kui hinge laastab ebavooruslik toimimine. Platon voorusest ja õnnest. Platoni keskmised dialoogid (Vabariik). Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa : mõistuslik, emotsionaalne ja instintide osa. Õiglus = iga osa täidab oma funktsiooni. Mõistus valitseb (tarkus), emotsioonid toetavad (julgus), instinktid on ohjeldatud (mõõdukus). Õiglane hing -> õiglane toiming teiste inimeste suhtes. Platoni hilised dialoogid. Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) saame aru, mis on ilu idee ja me püüdleme selle kõrgema astme poole.
9. Nimetage heaoluriigi neli arenguetappi ja iseloomustage lühidalt (poliitika, majandus, sotsiaalpoliitika, valitsuse roll). Heaoluriik sündis rohkem kui sada aastat tagasi tööstuse arengu ja suurte sotsiaalsete ning poliitilisete käärimiste ajajärgul. Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse. 1880-1930 Poliitilised arengud: Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia, uus liberalism. 2 Majanduse areng: pidurdamatu kapitalismi kuldne ajajärk, Sotsiaalpoliitika: Vaesteseadus annab initsiatiivi uuendustele sotsiaalpoliitkas ( pensionid, töötus, tervishoid). Riiklikud kulutused sotsiaalkindlustusele jõudsin 5% SKP-st. Valitsuse roll: rahvusliku heaolu eestvedamise algus, erainstitutsioonide allakäik (perekond kui institutsioon muutus, vähem liikmeid, enam ei elanud mitu põlvkonda koos) ja lokaliseerumine
Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalism rajaneb eeldusele, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Liberalism peab vajalikuks sellist ühiskonnakorraldust, mis ei piiraks vaid tagaks üksikisiku vabaduse. Erinevalt konservatiivsest ideoloogiast iseloomustab liberalismiideoloogiat optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud üksikisikule (absoluutne vabadus pole võimalik)
valima. - tsüklilisus. Üldjuhul suurriigid lagunevad mingi aja pärast. Väikeriikidel on julgem olla siis, kui läheduses asuvad suurriigid on pigem nõrgad. ● geopoliitiline asend - konkreetne positsioon -> kergem olla väikeriigil siis, kui ta geograafiliselt asub n-ö mõttetus kohas ja ei paku teistele huvi - puhverriik -> mõte on selles, et vaenutsevad suurriigid teineteisest eemal hoida Koht süsteemis. Liberalism ● Kaubandusohud (-> ei ole kirjeldused, vaid pigem hüpoteesid). on pärit 1970ndatest aastatest - sõltuvus väliskaubandusest -> nt ELi väikeriigid ekspordivad palju (Slovakkia, Ungari, Eesti, Holland jne), sest siseturg on väike ja ei suudeta kõike ära müüa, mida toodetakse, seega peab eksportima. kõige vähem ekspordivad Kreeka ja Küpros - bilanss negatiivne -> Eesti kergelt miinuses kaupadega, teenustega plussis. Seega raha
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine
Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim – isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: ainelised – omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha vaimsed – kogemused, inimkapital – teadmised, oskused, sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund – inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2. Autoriteet – inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad (traditsioonid). Riigivõimu ainuomased tunnused: õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
· Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: · ainelised omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha · vaimsed kogemused, inimkapital teadmised, oskused, sotsiaalne kapital suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2. Autoriteet inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad (traditsioonid). Riigivõimu ainuomased tunnused: · õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
poolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM Konservatismi (lad conservare säilitama, alal hoidma) all mõeldakse vanameelsust või alalhoidlikkust. Websteri sõnastiku järgi on konservatism poliitiline meelelaad, mis püüab säilitada kehtestatut; see on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev poliitiline filosoofia, mis rõhutab kehtivaid institutsioone ja eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Üks tuntum konservatismi põhjendaja oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke, kes avaldas 1790 teose ,,MõtiskIused Prantsuse revolutsioonist". Seal kritiseeris ta Prantsuse revolutsiooni sünnitatud XVIII sajandi valgustusfilosoofiat, mis püüdis ühiskonda
annaabi.ee 
