Kui sedagi. Majandus ja poliitika on vastastikku sõltuvad. Majandus sõltub poliitilistest otsustest. Poliitilised otsused sõltuvad aga omakorda majanduslikust olukorrast. Majanduse ja poliitika nn positivistlik seos on järgmine: majanduspoliitika > majandus- süsteem > majanduslik olukord > valijad > valimisotsus > poliitiline süsteem (valitsus) > majan- duspoliitika. Demokraatlikus riigis peavad poliitikud tahes-tahtmata kodanike (st valijate, elektoraadi) soove arvestama. Vastasel juhul satuks ohtu nende tagasivalimine. Hindavad ju valijad (võimul olevaid) poliitikuid suuresti just riigi ja iseenda majandusliku olukorra järgi. Valitsused võistlevad häälte pärast põhimõtteliselt samamoodi nagu tarnijad tarbijate pärast. Majanduspoliitika õpikutes võib leida hulgaliselt erinevaid majanduspoliitika definitsioone.
Kuidas saavad parlamendid kontrollida valitsuse tegevust - võimalus valitsuse eelnõusid tagasi lükata; võimalus valitsust umbusaldada; küsimused valitsusliikmetele; arupärimised; erakorralised arutelud Mis iseloomustab töötavaid parlamente, näited? - - stiil: konsensuslik; - opositsiooni mõju on üsna suur (läbi komisjonide); - põhiline töö käib komisjonides, kus eri parteide poliitikud püüavad leida konsensust. Sisuline töö eelnõuga - eelnõud arutatakse kõigepealt läbi komisjonides, kus vaieldakse asjad läbi, alles siis läheb saali, kus võetakse tihti ühehäälselt vastu - komisjonide roll on väga tähtis - parlamendi tööplaani koostab parlament ise - istumine saalis on foorumikujuliselt - nt. Skandinaavia, Saksamaa, USA jt Mis iseloomustab rääkivaid parlamente, näited? - stiil: Westminster - opositsiooni mõju minimaalne
Propagandta iseloomustab rõhuasetus sihilikkusel ja manipulatsiivsusel. Teadaolevalt on propaganda ajaloos esimene märkimisväärne inimene Aristoteles. Tema jaoks oli veenimise eesmärk arusaamade ja seisukohtada edasiandmine. Aristotelese ,, Retoorika" on veenmiskunsti klassikaline teos, milles väidetakse,et veenmine tugneb kolmele sambale: 1. Ethos ehk kõneleja isikuomadused 2. Pathos ehk auditooriumi viimine sobivasse emotsionaalsesse seisundisse 3. Logos ehk argumendid ja nendest tuletatud järeldused Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost,sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Sihtgrupi veenmiseks peab kasutama kõnelejat, keda inimesed usaldavad ja kellega nad suudavad samastuda. Et inimesed propagandisti sõnumit toetaksid, peavad tema argumendid olema ratsionaalsed ja nende mõju emotsionaalne. Uudelepp: propaganda inimese kui massi integreeritud osa hoiakute ja käitumise mõjutamine
Poliitiline spekter sarnaneb hobuserauale, mille servad on teineteisele lähemal kui keskpaik (jooniseid 1-3). 6 Põhilised poliitilised ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (ld socialis ühiskondlik + demokraatia). Tal on ühised jooned kommunismi- ja sotsialismi ideoloogiaga. Sotsialism on 19saj Lääne-Euroopas tekkinud ühiskondlik õpetus, mis otsis lahendust tööstusliku pöördega tekkinud sotsiaalsele ja vaimsele kriisile. Vastandus liberalismile, seades selle propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. Sotsialistide meelest tuli ühiskond rajada teistsugustele alustele omandi ühisele kasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismi kolm põhivoolu: 1. Utoopiline sotsialism Robert Owen, Claude Henri Saint.Simon, Charles Fourier 2. Teaduslik sotsialism Karl Marx, Friedrich Engels
20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule. 13. Poliitiline süsteem Eestis Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Enamasti peetakse poliitikast rääkides silmas riike või riikidevahelisi suhteid mõjutavate otsuste tegemist, milles osalevad poliitikud ja parteid. Poliitika tähendab siiski ka muude sotsiaalsete gruppide, sealhulgas ettevõtete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid võimusuhteid puudutavaid otsusi. Kuigi algselt on poliitikat seostatud ainult avaliku sfääriga, on seda mõistet üle kantud ka erasfäärile. Poliitilise tegevusel tulemusel saavad isikud, parteid, organisatsioonid jne võimule riigis ja omandavad mõjuvõimu ühiskonnas.
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Policy - tähendab valitsemisinstitutsioonide poolt vastu võetud ametlikku tegevuskava ning reaalselt toime pandud tegevusi nende kavade elluviimisel - > kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine Polity - riik või muu ühisruum, kus poliitikaprotsessid toimuvad Valitsetus e governance- poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel ehk ei tee tänapäeval poliitikat ainult poliitikud, vaid ka ametnikud, eksperdid, spetsialistid, aktiivsed kodanikud. Detsentraliseeritud Mitmetasandiline, horisontaalne Paindlik, mitmekesine Eneseregulatsioon, koordineeriv riik Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale nt valimised, kaasamine Rõhk pideval protsessil Valitsus e government - võib tähendada riigi valitsemissüsteemi koos kõigi
Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel Kas kohanemisega seostuvad omadused kuuluvad psühhopaatia definitsiooni? Cleckley kirjelduste kohaselt võivad psühhopaadid jätta endast mulje, kui täiesti normaalsest inimesest, kuid see oskus käib alati käsi-käes pahelise käitumisega. Indiviidid, kes on selliste paradoksaalsete omadustega, võivad asetuda väga erinevatele sotsiaalsetele tasemetele. Nad võivad olla edukad poliitikud või advokaadid, samas kurjategijad või asotsiaalid. Cleckley rõhutas, et psühhopaatidele on iseloomulik jätta endast hea esmamulje, mistõttu on kohanemisega seostuvad omadused üheks psühhopaatia põhielementideks. Tänapäevaks ei ole aga seda probleemi ammendavalt rahuldatud ning lahkarvamus on püsiv. 7 Kas närvilised ning emotsionaalselt reageerivad inimesed on põhimõtteliselt psühhopaatiale kalduvad
Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraa
nende mõjudele, kuid ei saa jätta arvestamata ka kaudseid tegureid, mis võivad ohustada kas asutuse või selle struktuuri eesmärkide saavutamist. Välistatud ei ole ka välismõjurite arvestamine, sest iga organisatsioon on mingil määral sõltuv teda ümbritsevast keskkonnast. Tegurid, mida tuleks auditi planeerimisel arvesse võtta: asutuse eesmärk – auditi planeerimine peab algama asutuse eesmärgi või eesmärkidega tutvumisest ning nendest arusaamisega. Tuleb mõista, kas eesmärkide saavutamine on reaalne ning kas nende täitmine tagab asutuse arengu ja lisab talle väärtust; ülevaade auditi objektist – tuleb mõista objekti struktuuri, protsesside toimimist, organisatsiooni hierarhiat (kes kellele allub, alluvus- ja juhtimisliinid) ja sisemist töökorraldust, tuleb endale organisatsioon selgeks teha; auditi eesmärkide püstitamine – tuleb arvestada seda, kellele auditi väljund on
tahet peale suruda. 6. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse ja valitsemisteaduste põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat. Kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus jne, siis just nendest ongi ta välja kujunenud. 1 Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud. 7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem)
põhiseaduslikud institutsioonid ja huvirühmade tegutsemise tavad jm Nt paljud avaliku poliitika valikud sõltuvad sellest, kas pooldatakse suure sekkuva riigi v õhukese riigi kontseptsiooni poliitilised ideoloogiad Poliitikakujundamine sõltub minevikuotsustest rajasõltuvuse tee *Poliitika kujundamise peamised mudelid Ratsionaalse otsustamise mudel; Inkrementaalne ehk pisiparanduste mudel; Prügikasti mudel- poliitikud ei mõtle ratsionaalselt; Päevakujundamise teooriatest; Eeskostekoalitsiooni raamistik. Sotsiaalne kontekst: Rahvastiku ülddünaamika (iive, ränne, vananemine) Leibkonna-mudelid (suurus, püsivus; vaesusriskis elavate inimeste suurusjärgud) Tuluerisused (Gini koefitsient) Sotsiaalne sidusus, kogukonna-tunne (kodanikuühiskond, naabrivalve) Elukeskkonna jätkusuutlikkus, kvaliteet Vanurite osakaalu suurenemise mõju pol.kujundamisele:
EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:........................................................................................................... 12 AGENDA 21:.....
- Tsensuur varjas ühiskondlikke protsesse ka otsustajate eest sotsioloogidele osutati täpselt ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda ,,tehniliste" ülesannete jaoks. * Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hrustsevi ,,sula" järel # järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad jäid ringlema vaid ,,ametkondlikuks kasutamiseks". Praegu veel järelmõjud sellisest mõtlemisest: Sotsioloogia on teatav andmete kogumise tehnika - Aga: kas sotsioloog jääbki ainult küsitluste tegijaks ja faktide kogujaks? * Mõnevõrra on sotsioloogid ka ise tahtnud esitleda oma tegevust eelkõige materjalide kogumise meetodina. keskendudes tabelitele ja keerulistele statistilistele meetoditele.
Õigluse ja õiguse vahekorrast Õigluse probleemiga tegelevad suuremal või vähemal määral enamus inimest ja ühiskonda uurivatest teadustest, ehkki põhitegijateks siin on arusaadavatel põhjustel filosoofid, teoloogid ja õigusteadlased. Kui filosoofid ja teoloogid otsivad võtit õigluse olemusse (inimliku) olemise kõige üldisematest dimensioonidest, siis õigusteadlased tavaliselt asetavad probleemi konkreetsemale alusele ning püüavad leida sellele lahendust õiguse teoreetilise käsitluse või õiguspraktikas tõusetunud ülesannete kontekstis. Õigusteadlaste jõupingutused leida õiglase õiguse kriteeriumid lõpevad sageli tõdemusega, et neid polegi või on nad oma abstraktsuses sedavõrd ähmased ning praktiliseks kasutamiseks kõlbmatud, et muudavad õigluse idee kui niisuguse juristile väärtusetuks. Õigluse erinevatelt tunnetuslikelt või kontseptuaalsetelt alustelt üles ehitatud käsitlused viivad
Poliitiline sotsialiseerumine, Tavaliselt on nad kasvatatud perekondades, mis kalduvad olema rohkem haritud ja rikkamad kui keskmised pered, samuti peredes, kus on tugevamini väljakujunenud poliitilised vaated (mida aktivistid siis radikaalselt laiendavad). Isiksus. Radikaalid on üldiselt targemad, loovamad, idealistlikumad ja sõltumatumad kui enamik inimesi. Nende tegevusmotiivuide kohta on 2 peamist teooriat - a) Oma poliitilise tegevusega proovivad nad saavutada oma autoriteedi Näit: vanemate, sõprade lugupidamist, olles eneseteostuse viisiks. (kogu selle asja nimi on mode of social adjustment aga segaduse vältimiseks las ta olla siin parem inglise keeles.) 7 8 b) Inimene kannab oma eraelu lahendamata probleemid ja rahuldamata vajadused üle poliitilisse ellu. (mode of externalization) 3. Poliitiline eliit.
Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
peab lõppastmes tagama kõigi ja igaühe tasakaalustatud eksistentsi kindlal viisil korraldatud ühiskonnas. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja seejärel XIX saj. I veerandist positivistlikud. Esimese maailmasõja eel hakkavad kontinentaalõiguse süsteemis eriti tugevat mõju avaldama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid (riik on nn Grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo-ameerika süsteemis on eriti pärast Esimest maailmasõda aga valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid - see nähtus on jälgitav ligikaudu XIX saj. keskpaigast kuni II Maailmasõjani. Pärast seda on teooriates eriti viimastel aastakümnetel täheldatav järjest suurenev vastastikuste mõjutuste saamine ning eriti riigiteooriate osas sotsioloogiliste käsituste levimine
Nüüd oleme peale poolesajandist pausi uuesti vabaturumajandusse jõudnud, jälle orienteeruvad väljaanded sellele, mis müüb. Kui lähtuda kultuuriloos toimunud sündmustest, siis võime kõneleda rahvusliku ärkamisaja eelsest perioodist, mil eestikeelne ajakirjandus alles formeerus, rahvusliku ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega, sest ajakirjandus muutus rahvaarutelude väljendamise ja seltsielu organiseerimise kohaks. Ajakirjandus sai Eestis poliitiliseks 20. sajandi alguses, kui Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma väljaannetes Postimees ja Teataja teineteisega vaieldes sisuliselt eestlaste autonoomiast hakkasid kõnelema. Siis muidugi Eesti Vabariigi aegne
detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia ● Õigu
nende toiduainete hindade tõus, mis sõltuvad sellistest geopoliitilistest teguritest nagu sõjalised operatsioonid maailma eri osades, kriisid Kesk- ja Ida-Aafrikas, poliitilise tasakaalu muutumine Lõuna-Ameerikas ning energiavarustusega seonduvad probleemid. Sellele järgnes tööhõive langus koos laastava sotsiaalse mõjuga, mis täiendas kõnealust vaatepilti. Neli aastat kestnud euroala võlakriis on Euroopa Liidu poliitikud, teadlased ja avalikkuse pannud aktiivselt arutlema majanduskriisi süvapõhjuste üle. Üha rohkemates kirjutistes ja debattides on osutatud asjaolule, et finantskriis on pigem Euroopa Liidu strukturaalsete ja institutsionaalsete ebakõlade ning tasakaalustamatuse väljendus kui kumuleerunud majanduskriisi probleemide algpõhjus. Liikmesriikide võlgade ja valitsussektori eelarvedefitsiidi varjatud kuhjumise
detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku
Veto võib Kongress aga tühistada kahe kolmandiku mõlema koja vastuhäälega. (Gitelson jt, 1996, lk. 222) Nagu näha, on seaduseelnõu tee pikk ja aeglane ning koosneb mitmetest etappidest. Iga etapi lõpus on takistus, mis võib eelnõu teekonna peatada, olgu selleks siis komisjoni huvi puudus antud küsimuses või presidendi veto. Seega peetakse tihtipeale Kongressi seaduseelnõude kalmistuks, kuna paljud eelnõud jäävad takistuste taha kinni enne, kui nendest saavad seadused. Täidesaatva võimu järelevalve on Kongressi üks peamisi vastutusalasid. (D. V. Edwards, 1998, p. 377) Seadusandjapoolne järelevalve on kujunenud Kongressi töös keskseks ning seda tehakse mitmel viisil. Esiteks on Kongressil õigus nõuda täitevvõimu ametnikelt perioodiliselt üksikasjalikke aruandeid nende tegevuse kohta. Riigiasutuse eelarve arutamisega kaasnevad järelpärimised võimaldavad mõlema koja liikmetel
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üld
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet Euroopa Energeetika - üks tu
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest
rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga konstitutsiooniga inimene); viis, kuidas on korraldatud ühiskond - Normatiivne mõiste omistada võib vormilisi või sisulisi mõisteid: - Vormiline peab olema antud autoriteedi poolt, raskendatud muutmine, kõrgendatud staatus seaduste hierarhias, õiguslik alus (annab pädevuse lihtnormide andmiseks) jne - Sisuline - kõrgemate riigiorganite ülesanded ja eesmärgid, õiguskorra ja riigi struktuurid, individuaalse vabadused, poliitilise tahte protsess jne Põhiseaduse struktuur: Preambul: I. Üldsätted II