Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poiste ja tüdrukute arengu ja õppimise eripärad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agressiivsus, tüdrukutele, ajupool, emaks, soolised, loovus, funktsioneerimise, ajupoolkera, ruumilis, kõiges, eripärad, psühholoogiline, väärtushinnangud, sündides, vastsündinud, suuremaks, isata, enesehinnang, kikas, kihist, ajutüve, ajukoores, rääkimise, poisse, kindlam, osavus, maas, muretse, väljendus, prints, seostamine, tundidesTALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE..
arengu ja geenidega, ning sotsiaalsest soost, mis sõltub sotsiaalkultuurilistest teguritest ning naiste ja meeste rollide ja võimujaotusega seotud ootustest ühiskonnas. Sotsiaalse soo mõiste osutab kõigele, mis assotsieerub kellegi sooga antud ühiskonnas. See hõlmab nii rolle, tegevusi, eelistusi ja teisi tunnuseid, mis on või mida ühiskond eeldab olevat tüüpilised meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise
Koolis on tütarlaste ja poiste erinevused õppimises osalt seotud küpsusega tütarlaste küpsemine on lihtsalt kiirem, nad on oma arengus samaealistest poistest ees. Oluliste erinevustena on uurijad välja toonud, et tütarlapsed ületavad poisse sõnalises voolavuses ja üldises kõnes. Samuti on tütarlaste tulemused poiste omadest paremad mehaanilises mälus ning enamasti ületavad naised mehi ka käteosavuses. Poistel on enam arenenud parema ajupoolkera teatavad piirkonnad, tänu millele on neil parem ruumitaju, sealhulgas võimed mõõtmise, mehaanika, geograafia ja orienteerumise vallas. Poistel hakkab kergemini igav kui tüdrukutel ja nende tähelepanu hoidmiseks tuleb kasutada rohkem ja erinevamaid mooduseid. Tüdrukud tulevad igavuse peletamisega paremini toime. See omakorda mõjutab oluliselt õppimist. Kui lapsel hakkab igav, jätab ta õppimise pooleli ja segab kogu klassi, mille tulemusel nimetatakse teda käitumisprobleemidega lapseks
I seminar: Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid ootusi, rolle ja naiste-meeste
enda soole "sobilik" mängunurk. Aavik toob näite, et ühes situatsioonis tegid tüdrukud laeva mängides õpetaja arvates liigselt lärmi, mispeale õpetaja katkestas mängu ja tegi neile ettepaneku hakata mängima pabernukkude riietamist, mis on näide soopõhisest suunamisest. Õpetajad lasevad koristada pigem tüdrukutel Kohati olid lasteaedades seatud poiste ja tüdrukute kehaliseks arenguks erinevad eesmärgid, näiteks poistele mõeldud "üldfüüsiline" treening ning tüdrukutele "balletilised harjutused". Uurijad osutavad ka sellele, et kõigis nende külastatud lasteaedades olid õpetajad naissoost, nagu ka valdav enamus Eesti alushariduse õpetajaid. Õpetajatepoolset soo konstrueerimist uurides ilmnes, et õpetajad osutavad tihti rühma poistele suuremat tähelepanu kui tüdrukutele, kuigi sageli on see tähelepanu negatiivse alatooniga ning käskluste vormis. Samuti aitavad nad kaasa soopõhisele ruumi
suuremat keha suurust, sest neil on suurem aju. Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldivad, nt: Sudokud või probleemidele lahenduste leidmine (lambipirni vahetus). Parem ajupoolkera: Terviklikkus, intuitsioon, alateadlikkus, sisemine teadlikkus, loovus, arusaamine, 3- dimensiooniline vormitaju, kujutlusvõime, muusika, kunst, passiivsus, üheaegne lähenemine, praktiline osavus, sensuaalsus, sünteetilisus
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3.
rubriiki, samuti on vähem levinud arvamus- ja majanduslehekülgede ning terviseteemasid tutvustavate artiklite lugemine. Selle uurimistöö seisukohalt on rubriikide üldisest populaarsusest olulisem nende loetavuse muutumine vanusega. Joonis 4 näitab enamiku rubriikide populaarsuse muutumist klassiti sugusid eristamata. Kui sugude vastuste vaheline erinevus oli väga suur, siis mõned just poistele või tüdrukutele iseloomulikud jooned on välja toodud joonisel 5, rubriigi nime järel sulgudes olev täht (P või T) näitab ära, kumma sooga on tegemist. Selline teguviis väljendab paremini rubriikide lugemist, sest lihtne poiste ja tüdrukute vastustest aritmeetilise keskmise võtmine moonutaks tegelikku olukorda. Joonistelt 4 ja 5 on näha, et enamike rubriikide lugemine suureneb vanusega. See on loomulik,
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus k
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
tüdrukud kiiremini kui poisid ja on omavanuselistest poistest pikemad. Poisid saavad suguküpseks hiljem kui tüdrukud, seetõttu hakkab nendel ka intensiivne kasvuperiood hiljem. Alates 15 eluaastast ületavad poisid kehapikkuses tüdrukuid. Tüdrukutel suureneb pärast esimese menstruatsiooni saabumist kehapikkus veel vaid 6 8,5 cm. Tütarlaste kasv seiskub tavaliselt 16 17 aasta vanuses, poistel 17 19 aasta vanuses. 93. Keha koostise ealised ja soolised muutused. Enne puberteeti on nii poiste kui tüdrukute rasva % ühesugune. Pärast seda poistel langeb ja tüdrukutel tõuseb umbes 10% võrra. 94. Higinäärmed, nende aktiveerumine. *Merokriinsed-lõhnatud, paiknevad üle kogu keha *Apokriinsed-haisuga, paiknevad kaenlaalustes, kubemes, pärasoole ümbruses, rinnaesisel osal. Arenevad puberteedieas. 95. Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid.
Joonis nr 6. Tüdrukute spordialade mitmekesisus Suurem osa neidudest (66%) vastajat tegeleb spordiga, kokku üheteistkümne erineva alaga. Tüdrukute puhul võib täheldada ligi 33% suurust osa, kes ei tegele spordiga. Spordiga mitte tegelemise põhjuseks on peaaegu samad asjaolud, mis noormeestelgi, nimelt pole aega, viitsimist või tervis ei luba. Spordialadega tegeletakse eelkõige seltskonnaga koos olemise ja ala meeldib vastajatele. Tüdrukutele polnud nii väga tähtis hea füüsilise koormuse saavutamine. Treeningu eesmärkideks seati eelkõige kehakaalu normis hoidmine, mis on naissoo esindajate ehk kõige tähtsam mure läbi aegade olnud. Üllatavaks punktiks oli jõulihaste 15 tugevdamise eesmärk treeningutel, mida märgiti üsnagi palju tüdrukute poolt. Üldkokkuvõttes harrastatakse kõige sagedamini Korvpalli Klubi 7 ehk KK7, võimlemist SK
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsimustele: millega noored n�
Kui võrreldakse ennast teisega kui sellist säärt pole siis on see ängistuse allikas. Iga keha kujust ollakse selles eas väga tundlikud, kehaga seonduvad arengut puudutavate hinnangute suhtes. Ühtegi hinnangut ei tohiks õpetajalt tulla õpilase kehaga seonduvalt. *Igal ühel on oma tempo ja areneb oma moodi. Varase või hilise seksuaalne küpsuse mõju murdeealise arengule Varajane ja hiline küpsus kuidas mõjub psüühikale. Poistele ja tüdrukutele mõjub erinevalt. Poistele annab varajane seksu küpsus teatud eelise nooruki eas, varajased küpsed noormehed on vähem ärrituvamad, sõltumatumad, kõrgema enesehinnanguga ja populaarsemad eakaaslaste hulgas. Teatud eeldused annab varasem füüsiline küpsus , sind hinnatakse iluideaaliga, hinnatakse muskleid ja atraktiivsust ja see mõjutab ka psüühikat. 30.date aastate keskpaigaks need eelistused kaovad. Need kes on hilisküpsed , selletõttu et nad nagu nii on
satuvad nende kõnesse ka keerulised sõnad, mis on üle lapse võimete. Selle asjatundmatu käitumisega võivad nad tegelikult arendada lapse keelelisi oskusi. Kindel on see, et isad ei suuda lapsega rääkida lapsele suunatud keeles kogu aeg, vaid teevad seda aeg-ajalt. Ka kõnes on märgata vanematepoolset soolist eristamist. Mõned uuringud näitavad, et mõlemad vanemad kasutavad keerulisemat kõne vastassoost lapsega, teised näitavad, et keeruline kõne saab osaks ainult tüdrukutele. Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga Perekonnauuringud leiavad, et isa osalusel on lapse arengule suur mõju- see on tihedalt seotud lapse motoorsete ülesannete lahendamise võimega ja kõne arenguga. On tõendeid, et isaga suhtlemise kvaliteet on seotud lapse tegevuse tasemega. 30-kuustel lastel määras IQ testi tulemused isa mäng ja ema lähedus, 2-aastasel aga mõlema vanema lähedus. Isad mõjutavad oma koolieelikuid mitmetel viisidel, mis on tingitud
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töös on kasutatud
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühe
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka t�
Noorte ettekujutus soorollidest määrab, kui ,,mehelik" või ,,naiselik" teismeline paistab ja tahab olla. Soorollid hakkavad toimimima lapse sünnist alates, esialgu oma vanemate näitel, seejärel läbi meedia ja ühiskonna, kuid alles teismeliseeas hakatakse soorollides kahtlema ja teadlikult erinevaid rolle valima. Soostereotüüp on lihtsustatud ettekujutus inimesest, mille aluseks loetakse vaid tema soolist kuuluvust. Nii näiteks tüüpilist meessugu ja mehelikkust iseloomustab agressiivsus, jõulisus, julgus, tugevus, kiirus, loogilisus, aktiivsus, kompetentsus ning tüüpilist naissugu ja naiselikkust iseloomustab õrnus, tagasihoidlikkus, nõrkus, saamatus, emotsionaalsus, passiivsus ja sõltuvus (Gender Identity 2012). 6 Et saada meheks või naiseks, peab inimene teadvustama oma sugulise kuulumise ja omandama vastava rolli. Sooidentiteet tähendab seda, et inimene saab aru, kuhu ta
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad paremini obj
· Täheldatav enne 7. eluaastat · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus kohanemis ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsiooni-taluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), L>M · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Tekkepõhjused: geneetilised, kk, orgaanilised Käitumishäired Normist hälbiv käitumine · Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised · Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) · P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% · Algus enne 10 eluaastat · Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus ja ärevushäired, isiksusehäired Varastamine · KH üks osa? · levinud erinevates vanustes: 1.väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed. Peaaegu kõik indiviidi omadused on põhjustatud pärilikkusest (sugu,kasv, anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused, närvisüsteemi tüüp, temperament, võimete alged) ja/või keskkonnast (füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne, tunnetuslik ümbrus ja kasvatussituatsioon). 7. Soolised erinevused algklassides ja nendega arvestamine Tüdrukud omandavad keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Sageli loevad eelkooliealised tüdrukud kiiremini, valdavad suuremat sõnavara ja räägivad grammatiliselt paremini kui samaealised poisid. Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad nad paremini, tunnevad paremini lõhna ning võtavad sõrmeotste ja naha kaudu vastu rohkem infot kui poisid.
vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võrgu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. (samas) Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? 6 Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest
Õues olles on märgata,et vahepeal mängib üksinda,siis läheb räägib vahepeal teiste lastega, siis räägib omaette midagi , niimoodi korduvalt ja päevad läbi. Jutupoolest ja õppimise koha pealt on aga suhteliselt tark ja aktiivne. Teiste laste ja õpetajtega suhtlemisel tal probleeme aga ei ole. 8 Õuses olles meeldib tüdrukutele mängida väga liivakastis. Põhiliselt nad küpsetavad kooke ja mängivad kohviku mängu kutsudes enda valmistatud liivakooke sööma. On näha,et väikesed tüdrukud hakkavad tulevikus huvi tundma küpsetamise vastu ning et nad on seda kõike kodus em akõrvalt vaadanud ja neile meeldib tema rolli jäljendada. Tahavad olla ema sarnased.. Mängust on märgata ka seda,et lapsed üritavad juba üksteisele konkurentsi pakkuda, veendes ostjat,et just tema koogid on kõige paremad ja maitsvamad
Samas on see olulisim õppetund kes ei suuda tavainimestega leppida, muutub tigedaks ja pettunuks. · Oskamatus vaikida. Õiglustundega andekad lapsed kipuvad välja ütlema kõike, mida nad mõtlevad. · Kuulab valikuliselt. Sageli ei kuula andekad lapsed tunnis õpetaja juttu, vaid mõtlevad oma mõtteid. · Ei talu rutiini. Andekas laps vihkab rutiini ja koolis peetakse teda sageli "kõndivaks vastuväiteks". Sellised lapsed kahtlevad kõiges ja kõigis. Painavad filosoofilised probleemid. Andekad huvituvad varakult elu ja surma küsimustest. · Tüdrukud eelistavad poistemänge. Tüdrukud huvituvad pigem poiste mängudest ja raamatutest kui traditsioonilistest nukumängudest. Seda võib seletada meessoole omase saavutusvajadusega ning sooviga olla sõltumatu. 11 · Kohanemine võib olla näiline. Suur osa andekaid kohaneb väliste normidega ja jätab usina lapse mulje
Kuna noorte seksuaaltervis sõltub eelkõige noorte teadlikkusest, siis on huvitav teada, kui palju meie kooli õpilased teavad abordi tegemisest. Valisime oma uurimustöö teemaks noorte teadlikkuse abordi tegemise kohta ka sellepärast, et abordi tegemine ja teadmised seksuaalkäitumisest on väga seotud. Otsustasime uurida, millised on Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste teadmised abordist, tehes küsitlused, kus osales kokku 88 gümnasisti, pooled ankeedid jagasime poistele ja teise osa tüdrukutele. Saime kõik ankeedid tagasi ning vastati kõikidele küsimustele. Küsitlus toimus 11 ja 12. klassides. Eraldi vaatleme neidude ja noormeeste teadmisi. Töös kasutasime ka kirjalikke materjale. Kuna meie uurimustöö valmib meediaõpetuse tunni raames, siis kasutasime kirjalikke allikatena ajakirjanduses ilmunut. Siin on ka oma kitsaskohad ajalehe teksti ei saa võtta kui teaduslikku. Samas eeldame, et noored teadustekste ei loe ning nende jaoks on kättesaadavam ajakirjanduses ilmuv
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. Väära
Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja kinnisemad kui poiste. Kiusamine ja tõrjutus Kaks kõigestabiilsemat tõrjutusegaseotud tegurit on agressiivsus ja eemaletõmbumine. Kiusamine on defineeritav kui konkreetneagressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduval ttugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine, kui ka kaudne. Lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste, mitte ainult ühe või paari kindla ohvri suhtes - kiusamise ohvriroll ei ole eriti stabiilne. Stabiilsust võib täheldada alates 4
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS......................................................................4 2.METOODIKA.....................................................................................................................5 3.TULEMUSED JA ARUTELU............................................................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................................................
). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab
vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi)
◦ lapsed kiinduvad rohkem samasoolisse vanemasse empaatia- kaasasündinud, ühe lapse nutt põhjustab ka teiste nutmist > abistav käitumine (kui teisel hakkab parem, hakkab ka endal parem) ◦ liigne empaatia võib tekitada stressi ja viia selleni, et mõlemad lapsed nutavad ja midagi paremaks ei lähe agressiivne käitumine - poistel pigem füüsiline, tüdrukutel vaimne ◦ vanuselised iseärasused – väiksematele rohkem lubatud ◦ agressiivsus ei ole objektiivselt hinnatav, vaid sõltub laste omavahelistest suhetest ◦ mingil määral on normaalne, mingist hetkest käitumishäire sotsiaalsed reeglid – õige/vale käitumine mingis olukorras ◦ moraalireeglid – mitte keegi mitte kunagi ei tohi neid rikkuda, karistus tugev ◦ konventsionaalsed reeglid – kehtivad kindlas grupis, kindlal ajal, karistus väike – teistepoolne halvakspanu, reeglid võivad muutuda
annaabi.ee 
