Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matemaatika, klassid, poisse, loodusteaduste, uurisid, leidsid, edukust, varase, luuakse, vundament, abstraktselt, lähenemine, inimestevahelisi, ajud, uurijad, toonud, omadest, ajupoolkera, ruumitaju, mehaanika, orienteerumise, pooleli, segab, seewald, engel, vastupidine, jones, suhtlustasandil, naissoost, positiivset, klasse, samasoolised, murdeeasrääkimisega. Samas on jälle poisid sõnalise arutluse testides tüdrukutest natuke paremad. 4 1.1.2. Arengu erinevused Õppetööd mõjutava faktorina on oluline pöörata tähelepanu ka aju arengu kiirusele. Tütarlaste aju areneb poiste omast kiiremini. Tüdrukute suguhormoon östrogeen soodustab ajurakkude kasvamist, andes eeliseid verbaalsele arengule. Poisse seevastu tuleb rohkem suunata lugema ja jutustama. 2. Soolised erinevused Tüdrukute vähesemat agressiivsust võib pidada kõige suuremaks sooliseks erinevuseks, mida võib märgata juba varajases lapseeas, kus poiste riiakus ja viha selgelt silma torkavad. Poisid muutuvad agressiivseks kahe-kolmeaastaselt, kui hakkab kujunema isiksus. Poiste agressiivsus avaldub rohkem füüsilise kahju tekitamises, tüdrukud kasutavad enam sõnalist agressiivsust.
Neile õpetatakse ka avatust ning eelarvamuste vältimist sõltuvalt nahavärvist, kultuurist või elustiilist. Sootundlik pedagoogika aitab avardada tüdrukute ja poiste mänguruumi, mitmekesistada õpitavaid oskusi ja tegevusi, aidates seeläbi kaasa võrdsete võimaluste loomisele. Kahe aasta jooksul 5 riigis läbi viidud uurimuse ,,Gender Loops" järgi aitab sootundlik pedagoogika parandada laste haridusvõimalusi ning toetada tüdrukuid ja poisse võimalikult erinevate maailmapiltide ja kogemuste teadvustamise protsessis. Sootundliku pedagoogika üks eesmärkidest on motiveerida lapsi katsetama ning proovima erinevaid mänge ja tegevusi, aidates seeläbi kaasa nn soopiiride ja stereotüüpide ületamisele. Lähtutakse arusaamast, et soostereotüübid ja eelarvamused kitsendavad meie maailmavaadet ja mõjuvad pidurdavalt laste valikutele ning huvile võimalikult erinevate valdkondade vastu.
Olla tavalise ehk normaalse lapse ja enneaegse ema on kardinaalselt erinev(Eensaar 2003, 12). Enneaegsuse kontekstis peetakse lapse arengu seisukohalt riskiteguriks lapse väikest sünnikaalu. Meditsiinilises kirjanduses tähistab seda lühend IUGR(interauterine growth retardation-üsasisene kasvupeetus). Uurimustulemuste põhjal on väikesel sünnikaalul seos lapse hilisema arenguga. Kui probleeme esineb siis valdavalt motoorika, matemaatika, visuaalse analüüsi ning tähelepanu osas. Seejuures 4 matemaatika võib probleemiks nendelegi väikese sünnikaaluga lastel, kellel muu areng tundub normikohane olevat(Korhonen jt. 1997, 172, 175). 3.Antisotsiaalse käitumisega õpilased Laialdaselt võttes võib antisotsiaalset käitumist defineerida kui käitumist, mis töötab vastu sotsiaalse grupi (nt perekond, klass, kool jne) vajadustele ja funktisoonidele. Antisotsiaalne
Joonis 1. Regulaarselt ajalehte lugevate õpilaste (kelle kodus käib ajaleht) osakaal Jooniselt 1 on näha, et tüdrukute tulemus oli kõikides klassides praktiliselt sama, kuid poiste hulgas on regulaarseid ajalehelugejaid vanemaks saades aina vähem. Samas on selge, et poiste seas on ajalehtede lugemine levinum kui tüdrukute seas, kuigi vahe väheneb vanusega. 12 Soolisest erinevusest tuleneb, et üldiselt huvitavad uudised poisse rohkem kui tüdrukuid. Siiski oleks vale järeldada, et vanemaks saades hakkavad poisid huvi kaotama, sest internetist uudiseid lugevate poiste hulk tõuseb vanusega (vt 2.1.1.). Tõepoolest, kui analüüsida koos küsimusi 1 ja 4 (vaadeldes jällegi vaid neid õpilasi, kelle kodus käib ajaleht), siis on 5., 8. ja 11. klassi poiste hulgas regulaarseid uudistelugejaid vastavalt 94%, 97% ja 97%. Seega loevad vanusest sõltumata
tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat (). Küsitlusleht ja vastused on lisatud käesolevale uurimustööle.
Hulk on erinev kui varieerub igal indiviidil. (Kujundada hinnagut kas kõik see mis sinuga kehaliselt toimub on normaalne, et sa ei jää sellest normist kõrvale kaldehulka.) Mis vigu tehakse? Rusikareegel, puberteedi ealisega seoses tuleks näidata sellist pildimaterjali, et inidviid ennast selle materjaliga samastaks, jah mina olengi täpselt niisugune, selliste tunnustega. *Sooline varieeruvus axilarandid (suhteliselt hiljem)ja rexalidant..... Kui suur hulk tüdru ja poisse aintud kultuuris sotsi-maj tingimustes selel järgi kui me vaatame seda normaaljaotuse järgi saavad suguküpseks. Kõik ongi normaalne. *pärilikkus- mõjutab suguküpsuse arengut.suguküpses kas siis hiline või varajane kaldub olema üle 75 kordinatsiooni konfidsent, tüdtuk ja emade vahel, ja isade posite.vahel Õdede ja vendade vahel jällegi kõrgem *intelligentsus- mõjutab madalat intelligentsus. Kausikõvera järgi , madal intel mõjutab seda, et suguküpsus hilineb
3 tungi tegutseda, mis võib murda mis tahes tõkked, suurt töövõimet, aga mõnikord ka emotsionaalset ebastabiilsust. Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Mõnikord on sellised lapsed täiskasvanuna osutunud geeniusteks, vahel aga jäänud keskpärasele tasemele. Imelapse fenomeni omamoodi sümbol on Wolfgang Amadeus Mozart, kes juba väikelapsena esines klaverikontsertidega ja komponeeris arvestatavaid helitöid. Teiselt poolt on palju näiteid selle kohta, et hiljem geeniusteks osutunud isikud ei paistnud algul üldse millegi erilisega silma, õpetajad pidasid neid lausa keskpäraseks. Seesuguse näitena
Children", mis annab ülevaate laste ja noorte olukorrast Eesti ühiskonnas 2008 aasta seisuga. Vaatluse all oli laste kasvukeskkond, vaesus, kuritegevus, vaba aeg, koolielu ning tervise- ja riskikäitumine. 2006. aastal meeldis väga koolis käia vaid 15%-le 11-aastastest, 6%-le 13-aastastest ja 6%-le 15-aastastest lastest. Kooliga rahulolu mõjutab kindlasti koolikiusamine, millel võivad mõnikord olla väga traagilised tagajärjed. Üldiselt on kiusatute hulgas rohkem poisse. 2006. aastal suurenes kiusatute osatähtsus eelkõige 11-aastaste õpilaste hulgas. Tendents oli poistel ja tüdrukutel enam-vähem sama. Ka 13-aastaste hulgas suurenes 2006. aastal pisut kiusatute osatähtsus, see oli märgatav eelkõige tüdrukute puhul. Viimase kahe kuu jooksul vähemalt 23 korda kiusatud õpilased, 2002 ja 2006 aastal (protsentides) 2002 2006 11-aastased 22 29
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud. 16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon, ärevushäire või agressiivsus. Eesti lapsed näevad uuringu andmeil lahendust ennekõike rangemas karistamises ja kontrollis. Vähest konflikti lahendamise oskust näitab, et vaid 15% vastanuid ütles, et õpilaste endi käitumine võiks aidata, ning kõigest 5,6% uskus, et head teeb probleemist rääkimine
ainult "isoleeritud", muutusid hiljem pigem "keskmiseks". Tõrjutud-agressiivsetel lastel oli probleeme koolis, samas kui tõrjutud-allaheitlikel lastel selliseid probleeme ei olnud. Newcombi metaanalüüs osutas, et populaarsetel lastel oli hea suhtlemisoskus, nad ei olnud väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Samas leidus ka lapsi, kes olid oma populaarsuse saavutanud just tänu agrssiivsusele ja sellega juhirolli võtmisel. Valimis, mis koosnes 11-13-aastastest isoleeritud lastest, leidsid Wentzel ja Asher, et õpetajatele meeldisid isoleeritud lapsed üsna palju, kuna nad olid prosotsiaalsed ja sõnakuulelikud ning nende õppetulemused olid üsna head. Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib samuti kaasa aidata laste (eriti poiste) sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele, kui neil ei ole välja arendatud häid interpersonaalseid toimetulemisoskusi.
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hin
Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev. Lapsevanemad arutlevad tunnete üle rohkem tütarde kui poegadega. Omakorda kasutatakse tütardega suheldes rohkem tundeid illustreerivaid ja kirjeldavaid sõnu. Poiste puhul on emotsionaalne kasvatus kodus ratsionaalsem (Saarits, 2005:73; Dowling, 2000 põhjal). Kui õpetajad on sellest teadlikud, saavad nad lasteaias emotsionaalse kasvukeskkonna loomisel teadlikult julgustada poisse tunnetest rääkima. Positiivsete emotsioonide kasvatamise seisukohast on oluline luua lapsele rõõmus meeleolu. Samas ei ole õige last emotsioonide ja muljetega üle koormata. Emotsionaalseks õppeks on laps kõige altim kolmandast seitsmenda eluaastani – ehk kogu lasteaia ea. Last tuleb õpetada oma tundeid ära tundma ja neile vastavalt ka käituma. 5
· Maccoby (1980) imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Jagatud tähelepanu · Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) · Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku · Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 varase sõnavara arengu indikaator) · Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt lapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Seotus · Sigmund Freud lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969) "söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby seotusteooria
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
) Kuidas toimib vanim lastedemokraatia? · üldkoosolek · koostab/muudab seadusi, määrab trahve, arutab ettepanekuid jne. · igaühel üks hääl · kõik hääled on VÕRDSED · komiteed · spordi-, tantsu-, teatri-, sotsiaal-, juurdlus- jne. · ohvitserid · uneohvitserid, linnaohvitserid, majavanemad Summerhill täna · Asukoht Leiston, Suffolk, Suurbritannia · Õpilased 70- 90 (vanuses 5-17 a.) · Õpetajad 10 õpetajat, 5 muud töötajat · Ained bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika, ajalugu, geograafia, IT, kunst, sport, muusika ja muusikatehnoloogia, keeled (inglise, saksa, prantsuse, hispaania, jaapani, hiina), draama, fotograafia, puutöö Mida selline kool annab? · tolerantsuse · enesekindluse · loovuse · individuaalsuse · huumorimeele · endast lugupidamise · terve mõistuse · õiglustunde · kaastunde · enese motiveerimisoskuse Inglise mitteformaalne kool (Plowden Report, 1967) 1960-70-tel põhikooli tasemel:
Koolistress Referaat 2004 Ühel päeval on see kõik kohal - võimatult varane tõusmine, kontolltööd, hunnik kodutöid, sinu meelest teenimatu tunnihinne, mõne õpetaja "heasoovlik" nägemus su tumedast tulevikust, kellegi nõmedad kommentaarid jms. Tere, koolistress... (1) Kindlasti on neidki, keda see koll kunagi pole kimbutanud. Neil pole ka kooliskäimise vastu ilmselt midagi ja nad oskavad võtta igast päevast kõik, mis võtta annab. Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupid
Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus Varastamine Valetamine Antisotsiaalne käitumine · Tavaliselt ei esine üksikult · Avalikud ja varjatud KÄITUMISHÄIRED 1,6-2,3% Inglismaal (diagnostiliste kriteeriumite alusel, 2003) 8% (õpetajate hinnangul) (Merrett & Wheldall, 1984) Poisse rohkem 2-3x või 2-4x Algus: 8-10 (keskmiselt) <10 poistel 14-16 tüdrukutel Pöördumiste arv kasvab, rohkem tullakse noorematega · Halb prognoos: 70%lasteaialastest samad probleemid koolis 40% käitumishäiretega lastel hilisem antisotsiaalne käitumine (võrrelduna 10% mittediagnoositud lastega) · Agressiivsus + tõrjutus koosmõju eriti oluline ennustaja · Mida varem algavad, seda halvem prognoos Agressiivsus
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
1. Autoritaarne – vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta. 2. Autoriteetne – vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta oma põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja mida nad on valmis lastele selgitama ning aeg-ajalt muutma. 3. Salliv – vanemad, kelle põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta on paindlikud. Teadlased leidsid, et abieluprobleemide tõttu stressis paaridel oli rohkem stressis lapsed, kellel olid negatiivsemad interaktsioonid eakaaslastega ning kes olid haigemad. Kasulapsed näevad kasuvanemates üldjuhul sissetungijaid ning sageli proovivad viimased balansseerida oma abikaasat distsipliiniprobleemidega aidates ja lahkhelisid vältides. Rootsi, Soome, Taani, Norra, Austria, Küpros, Läti, Iisrael ja Saksamaa on seadusega keelustanud laste kehalise karistamise.
Intelligentsus ja erivõimed 19 Allik, Lynn, 2004). Nende uuringute tulemused lükkavad autoriteetselt Eesti 12–18-aastased tüdrukud ületavad ümber ka igasugused spekulatsioonid Eesti laste keskmiste vaimsete või- IQ-testides varases mete erakordselt kõrgest tasemest. Samuti leidsid nende uuringute tule- teismeeas poiste musel kinnitust soolised iseärasused poiste ja tüdrukute intellektuaalses tulemusi, kuid poisid arengus: ka Eesti 12–18-aastased tüdrukud ületavad IQ-testides varases saavutavad väikese paremuse tüdrukute teismeeas poiste tulemusi, kuid poisid saavutavad väikese paremuse tüdru- üle alates 15. eluaas- kute üle alates 15. eluaastast
paaridel on seksuaalne aktiivsus kui abielus olevatel. Cooley-efekt seksuaalvahekordade sagedus langeb vastavalt sellele, kui pikk on kooselu. - W.H. Masters ja V.E. Johnson paar. Naine (Masters) psühholoog ja mees günekoloog. 1947 alustasid uurimist Washingtoni ülikoolis. 1956 alustasid oma väga põhjalikke füsioloogilisi uuringuid laboratoorsetes tingimustes. Nende esimene raamat ilmus 1966. aastal. Uurisid, kuidas erutus tekib, milliseid faase läbitakse, milline on erutuse tekkel dildo või vibraatori osakaal. Kasutasid vaatlust: filmist, videot, fotografeerimist. Naise sisemistesse suguelunditesse sai juba viia kaameraid. Hiljem avaldasid ka oma raamatuid, õpikuid. Alustasid oma uurimist prostituutidega (esimestena). Prostituutide erutus on teistsugune kui tavainimestel. Meeste autoerootilisus ja naiste multiorgastilisus
pikkuse ja kaalu suhtena järgmise valemi abil: KKI = kehakaal(kg)/(kehapikkus (m))2. Üldjuhul loetakse normaalkaaluks vahemik 20>=KKI<25, alakaaluks KKI<20 ja ülekaaluks KKI>=25. Andmed õpilaste pikkuse ja kaalu kohta ei toetu mõõtmistele, vaid õpilaste endi hinnangutele, mis võib kaasa tuua mõningase ebatäpsuse, kuid samas ei ole ka alust arvata, et enesehinnang oluliselt tegelikust erineb. Nii enamik tüdrukuid kui ka poisse olid normaal- või alakaalulised (joonis 1). Tüdrukute puhul domineeris alakaalulisus (56%). Elupaigast ilmnes, et mida suurema (linnastunuma) kohaga oli tegemist, seda suurem oli alakaaluliste tüdrukute osakaal (x2=12,6; p<0,05): kui näiteks suurlinnades (elanike arv üle 25 000) oli alakaalulisi tüdrukuid 60%, siis alevikes (el arv 500–1 000) 43%. Rahulolu kehakaaluga. Oma kehakaaluga oli rahul 68% poistest ja 38% tüdrukutest (joonis 2)
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
poiste omast parem, kuid konkurentsiühiskonnaga kaasnev kindlustunde puudumine kannustab tüdrukuid veelgi rohkem pingutama. Eneseharimine annab tüdrukutele väljakutseid esitavates oludes kindlustunnet ja avab uusi võimalusi" (Eesti Päevaleht, 2009). Et teada saada noorte väärtushinnangutest korraldas Eesti Noorteühenduste Liit aastal 2004 esseekonkursi, mille teemaks oli "Olla või omada". Tööde analüüsil selgus, et noored pidasid oluliseks just haridust ning edukust ja materiaalset heaolu tulevikus (Estonian World Review, 2004). Paraku on noored ise ja vanemad taolise edukultusega seadnud kõrged nõudmised, mille mitte täitmisel noored murduda võivad. Ebaedust tingituna tunnevad noored end väärtusetuna ja võib kujuneda isegi depressioon. Nii otsivad paljud noored lohutust alkoholist ja narkootikumidest, mis tegelikult probleemi veelgi süvendavad ja suureneb risk koolist välja langeda (Õpetajate Leht, 2010)
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika Helena Lai, Liina Peterson AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED. Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus-
abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale. Mõtlemine on aktiivne protsess ja sellega peab arvestama Põhimõisteid peab teadma Arengu teooria puudused liiga jäik uurimismetoodika, toetus liialt verbaalsele testimisele. Matemaatilise arengu puhul ei lange kokku, matemaatika ja keeleteadus on erinevad. Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi. L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
juba algklassides oli nendel noormeestel käitumisega probleeme. Mäletan, et siis sai ühendust võtta ka lapsevanematega, toimus mitmeid koosolekuid ning asjad ka paranesid, kuid 3 nüüdseks on olukord muutunud taas väga keeruliseks. Keeruline ja raske on ka nende noormeeste kodune elu, kus pered on läinud lahku ja emad kasvatavad üksi poisse. Tähelepanu püüavad nad saada oma negatiivse käitumisega. Paraku on probleemsel käitumisel ka tagajärjed ning esmalt võivad need ilmneda just õpiraskustes õpilasel. Iga aastaga tuleb kooli üha enam õpilasi, kellel on õpiraskused. Mahajäämus klassikaaslastest tekitab trotsi, stressi ja süvendab mahajäämust veelgi. Sellistele õpilastele oleks vaja läheneda individuaalselt. Ei saa väita, et tavakooli programm käib neile ülejõu, kuid tõenäoliselt
Kui ATH on jäänud tähelepanuta, siis võivad selle all kannataval lapsel või noorel halveneda õppimistulemused ja suhted eakaaslaste, õpetajate ja perekonnaga, tal võib välja kujuneda madal enesehinnang. Kõik see tekitab toimetulekuraskusi hilisemas elus. Samuti on leitud, et ATH-ga noored kalduvad enam tarvitama narkootikume ning rikkuma seadust. Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. 1.2. Ajaloolised käsitlused 1902. aastal kirjeldas briti pediaater George Still lapsi, kelle käitumist ta iseloomustas kui
Browne (1988, 19-21) esitab oma teoses erinevate teoreetikute seisukohad peresisesest vägivallast. Gelles väidab, et vägivald on strukturaalse või situatsioonilise stressiga adapteerumise või sellele reageerimise tulemus. Ta leidis, et stressitase on kõrgem madala sotsiaal- majandusliku staatusega kogukonnas. Gil rõhutas vägivalla rolli ühiskonnas ja kultuurilisi väärtusi ning uskumusi, mis mõjutavad vanemate kasvatuspõhimõtteid; Gelles ja Cornell leidsid, et kui indiviid aktsepteerib vägivalda kui normi, käitub ta sagedamini vägivaldselt või tema vägivalla valulävi on kõrgem. Gelles'i teooria väidab, et madalam sotsiaalse kontrolli tase suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust kodus. Mida suurem on mingi keskkonna privaatsus, seda raskem on laste väärkohtlemist avastada ja kergem toime panna. Spetsiaalse ohvri mudel. Vastandina eelpool toodud käsitlustele väidab spetsiaalse ohvri mudel, et
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
tegevusvõimele. Healoomuline, kontrolli all püsiv stress on inimese jaoks jõuvaru. See lükkab ta liikvele ning paneb mõnikord isegi hetke jõuvarusid ületama. Mingiks tähtsaks ülesandeks valmistumisel soodustab positiivne pinge ülesande õnnestumist (Medici 2004: 25). Hiljuti uuriti stressi suhtes gruppi juriste. Avastati, et need kes olid tihedamini haiged olid - oodatule täpselt vastupidiselt – kõige vähem stressis! Edasisel süvenemisel leidsid uurijad, et asi muutus selgemaks, kui hakati võrdlema nende juristide koolitusviisi. Nelja õpiaastaga pandi nad uskuma, et pingeseisundis tegutsevad nad paremini. Kui sellist pinget ei tekkinud, reageerisid nad täpselt vastupidiselt kui enamik meist (Goliszek 33: 1997). Liigse ja pikaajalise koormusega kaasneb pidev sümpaatilise närvisüsteemi üliaktiivsus. Organismi töö ajal koormav pidev ülierutusseisund ei taandu normaalsele tasemel, sest sageli on rahulik puhkeperiood liiga lühike
annaabi.ee 
