............................. 4 2 1. PLAGIAAT 1. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise isiku töö (tööde/teoste) esitamine enda tööna ilma viideteta (varastamine, kopeerimine või ümberkirjutamine). (Hennoste, 2014) 2. Kas plagiaat on alati sama ränk või on sellel erinevaid määri? Selgita oma vastust. Plagiaadil on erinevaid määri. Näiteks üheks plagiaadi vormiks on see, et ei ole tekstis viidatud(tsitaadid). Samuti ka enda töö korduvesitamine on plagiaat. Rängem plagiaat on kui on kellegi töö võetud (varastatud) ja enda nime alla esitatud. (Pärnapuu, 2017) 3. Kuidas tuleks sinu arvates kõrgkoolil käituda, kui tudeng on a) kopeerinud ühe vastuse ühes koduses töös kaastudengi pealt: Hindeks panna esialgselt siis ülesande või kursuse hindeks „Mittearvestatud“.
uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid; uurimuse käigus saadud tulemused ja neist tehtud järeldused; töö autori ja teiste uurimuste tulemuste võrdlus. Teema käsitlemine töö põhiosas peab olema terviklik ja süsteemne. Peatükid ja alapeatükid peavad olema loogiliselt üksteisega seotud ja moodustama teemale vastava terviku. Töö põhiosa liigendamine sõltub töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda 2–3astmelise liigendusega: peatükid, alapeatükkide ja alapunktid (vt lisaks punkti 3.3.3). Kui töö kirjutaja esitab tekstis teiste autorite tsitaate või refereeringuid, tuleb viidata allikale, kust esitatu pärineb ning lisada oma kommentaarid esitatule. Viitamise vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. Praktilise töö põhiosas esitatakse ideekavand(id), visand(id), stsenaarium(id) ja tööplaan ning
olemuslik. Seda seepärast, et kasvatusteadulik töö, ka empiiriline uurimus: · on paratamatult seotud väärtustega, kuivõrd kasvatuse idee ise on olemuslikult väärtuseline ja on väärtuste väljendaja; · kannab endas alati mingeid uurijale omaseid implitsiitseid teooriaid; · oma kompleksse iseloomu tõttu saab arvestada ainult tõenäosuslike tulemustega; · mõjutab uurimustes osalevaid isikuid märkimisväärselt, mistõttu tuleb arvestada uurimuse kõlbelisi ,psühholoogilisi ja pedagoogilisi tagajärgi. Kasvatusteaduslikud uurimused ja arendusprojektid, mille objektiks on kõige üldi- semana kasvatustegelikkus oma ajalises ja ruumilises olemises, küsivad nii või teisiti mis on?, missugune on?, mispärast on?, milleks on?, mida teha?, kuidas teha?, mille jaoks teha?, mille nimel teha?. Igale taolisele küsimusele vastamine tähendab mingi kasvatusteadusliku ülesande täitmist.
aruanne sellest, mida õpilane uuris, kuidas ta uuris ning millised on järeldused ja tulemused, milleni õpilane töö käigus jõudis. PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. HÜPOTEES oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja 4 põhjendatav. Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. (Näiteks väidab õpilane, et TJG gümnasistidest ei söö hommikust vähemalt pooled. Selleks, et hüpotees leiaks kinnitust või lükatakse ümber, tulebki läbi viia uurimus gümnasistide seas.)
Seejuures pöörata tähelepanu asjaolule, et usaldusväärsel allikal on autor ning väljaandja (haridusasutus, kirjastus vm). Loetud materjalide põhjal on soovitatav teha viidetega väljakirjutusi, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi. Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. Uurimistöö raames teoreetilist kirjandust lugedes on mahust hoopis olulisem loetust arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest ning materjali paigutamine enda töö konteksti. 1.4. Töö kava koostamine Töö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan.
Valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös" kuulub tinglikult informaatika õppeaine alla, kuid keskendub informaatika põhiküsimustele üsna kitsas kontekstis, mis on piiritletud otseselt gümnaasiumiastmes tehtava uurimistöö vajadustega. Selle kursusega tutvustatakse õpilastele praktiliste tegevuste kaudu meetodeid ning tarkvaravahendeid, mis lihtsustavad uurimisandmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja esitlemist. Kursus jaguneb seitsmeks viietunniseks mooduliks, millest viimane on ette nähtud õpetaja juhendamisel toimuvaks iseseisvaks tööks oma lõpparuande kallal. Esimesed kuus moodulit keskenduvad järgmistele teemadele: infootsing ja viitamine, uurimisandmete kogumine, andmetöötluse alused, järeldav statistika, andmetöötlus kvalitatiivse uuringu puhul ja uurimisaruande vormistamine. 2013. a sügiseks peaks valmima kursust toetav õppekomplekt.
Joonis 1. Anketeeritud patsientide jaotus osakonniti................................................................38 Joonis 2. Palga määramine........................................................................................................38 7 8 SISSEJUHATUS Kõrgharidusstandardist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse eeskirjast ja õppekavast tulenevalt moodustab auditoorse õppe maht õppeaine mahust mitte rohkem kui 50%, ülejäänud on üliõpilaste iseseisev töö, mille käigus tuleb ka koostada kirjalikke töid ühe õppeaine raames. Nõuded on sätestatud aineprogrammis ning vormistamisel tuleb lähtuda käesolevast juhendist. Õppeaja vältel koostatud kirjalikud tööd aitavad üliõpilasel kinnistada õpitavat materjali, rakendada saadud teoreetilisi teadmisi praktikas, arendada väljendusoskust ja annavad oskuse uurimistöö tegemiseks
täitmist; · nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks; · täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse ; · nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul. loovtöö koostamise minimaalne ajaline maht õpilase jaoks võiks olla 15 tundi, mis sisaldab nii juhendamisele kulunud tunde kui ka iseseisvat tööd. Näide õpilase loovtöö koostamise ajalisest mahust ............................................................................................................ õpilane tunde planeerimine 2 juhendajaga koos 4 tegevus 6 viimistlus 2 ettekanne 1 kokku tunde 15
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Konspekti struktuur on halb. Selle tulemuseks on lakkamatu vaidlus teiste projektijuhtimise õppejõududega (näiteks Sigrid Salla TPÜ-st). Arvamused erinevad teemade esitamise järjekorra ja grupeerimise osas, aga ka terminoloogias. 2. Valdkonna käsitlus on kohati ebapiisav. Mõned teemad (näiteks riskijuhtimine) jäävad katmata. 3. Konspekti ülesehitus on jäik. See raskendab õppematerjali kohandamist erinevatele sihtgruppidele (näiteks ärieriala tudengid on huvitatud projekti tasuvuse põhjalikust 7 hindamisest, sotsiaalteaduskonna üliõpilased tunnevad rohkem huvi üldjuhtimise temaatika vastu). Konspekt on küll avalikult Internetis kõikidele huvilistele lugemiseks, kuid selle ülesehitus ei ole iseõppijale sobiv. Õppematerjalide kõrval on ka konkreetse kursuse ajakava ja õppetöö tulemused. 1.2 Põhjused
Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 9 gub, et need mõtteseosed kujutavad endast nõiaringe, mis nõustajal tuleb lõhkuda, et oleks võimalik luua uusi nn häid mõtteringe. Seega kõik probleemid säilivad ning need kantakse üle teistesse situatsioonidesse. NÄIDE: Probleemi lineaarne kirjeldus: mees joob tööl, mistõttu muutub tõenäolisemaks tema töölt vallandamine. Probleemi nõiaring: kui mees tunnetab, et töö on talle vastumeelne, hakkab ta jooma. Kui ta on joonud, siis töötab ta halvasti ning tema kolleegid ja ülemused on tema peale pahased ning ta satub isolatsiooni. Nüüd tunneb mees ennast veelgi halvemini ja joob rohkem. Juhendamisel kasutatakse teatud spetsiifilisi küsimusi. Selle asemel, et uurida probleemi, esitatakse küsimusi ootuste või probleemi puudumise kohta
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Lühidalt: liigierisus eristab liigi samasooliste hulgast. Antud näites on liigi-terminiks koolieelik. Sootunnuseid, sh liigitunnuseid ning liigierisust, on nimetatud ka põhitunnusteks. Need on liigile olemuslikult omased ja neid kasutatakse liigiterminite määratlemisel ehk defineerimisel, mille käigus tuuakse esile vaadeldavate objektide need aspektid, mis on ühised kõigile defineeritava liigiterminiga ja vastava liigimõistega viidatud objektidele. Sama objekt võib kuuluda mõne teise mõiste alla ja sel juhul tuuakse esile teisi aspekte. Nt raudkangi võib defineerida teatavat tüüpi tööriistana või hoopis materjali kaudu, eristades seda nt kullakangidest. Päristunnus (ld proprium, attributum) on tuletatav põhitunnustest. Antud näites võiks üheks päristunnuseks olla alaealine, sest koolieelik kuulub alaealiste hulka. Juhutunnus ehk juhuslik tunnus (ld accidens) ei ole tuletatav põhitunnustest ja pole
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Lühidalt: liigierisus eristab liigi samasooliste hulgast. Antud näites on liigi-terminiks koolieelik. Sootunnuseid, sh liigitunnuseid ning liigierisust, on nimetatud ka põhitunnusteks. Need on liigile olemuslikult omased ja neid kasutatakse liigiterminite määratlemisel ehk defineerimisel, mille käigus tuuakse esile vaadeldavate objektide need aspektid, mis on ühised kõigile defineeritava liigiterminiga ja vastava liigimõistega viidatud objektidele. Sama objekt võib kuuluda mõne teise mõiste alla ja sel juhul tuuakse esile teisi aspekte. Nt raudkangi võib defineerida teatavat tüüpi tööriistana või hoopis materjali kaudu, eristades seda nt kullakangidest. Päristunnus (ld proprium, attributum) on tuletatav põhitunnustest. Antud näites võiks üheks päristunnuseks olla alaealine, sest koolieelik kuulub alaealiste hulka. Juhutunnus ehk juhuslik tunnus (ld accidens) ei ole tuletatav põhitunnustest ja pole olemuslik
isikuvastasel kurjategijal lühikesed ja jämedad, varastel pikad ja peenikesed jne. Sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutu suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk, varaste nöo ja käte liikuvus, ekslevad silmad jne. Kurjategijate kõlbelise taseme iseloomustamiseks nimetas Lombroso nende suurt huvi orgiate vastu, julmust, sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu, spetsiaalset argood (släng või žargoon) ja teisi negatiivseid omadusi
saamata. Eesmärk on panna kokku sisemiste vastuolude ja lünkadeta kirjeldus, miks suhtlus toimib üleüldse ja konkreetselt käsitletud valdkondades, ning saada järeldustena senisest oluliselt vaidlustus- kindlamaid ja ilmutatult põhjendatud praktilisi käitumisjuhiseid ja hindamiskriteeriume neis valdkondades. Kas see raamat on teie jaoks? Vaadake prooviks järgmisi väiteid. • Keel on selle üldistus, kuidas inimesed räägivad, mistõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik kasutada keelt valesti. • Keelenditel ega tekstidel ei ole sellist parameetrit nagu tähendus; tähendus saab tekkida ainult pädeva lugeja teadvuses ja on seetõttu subjektiivne. Sama tekst võib tähendada ühe lugeja jaoks üht ja teise jaoks teist. • Ka õigsus, grammatilisus, vastuvõetavus jms ei ole mitte keelendite ega tekstide, vaid lugejate parameetrid. Sama tekst
esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad. 1. Mõjukad inimesed Muutused olenevad inimestest. Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab? Olles selle küsimuse esitanud ja võimaluste üle mõtisklenud,, koostasin ma mitu erinevat kirjeldust. Siin on mõned neist. Mõjukad inimesed on südamlikud ja hoolivad; nad on targad; nad on pädevad; nad on julged ja valmis pakkuma abi väljaspool oma ametialast rolli; enne nõuannete jagamist kuulavad nad su ära;
14 võimete komponenti. Alatestide tulemused summeeritakse kahte gruppi: 1) verbaalne (verbal) andekus sõnavara, informeeritus,sarnasuste leidmine, kontsentreerumisvõime, matemaatilised võimed; 2) kujundiline (perfomance) andekus pildi koostamine,lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine.Üldise andekuse näitaja (GIQ) saadakse verbaalse andekuse (VIQ) ja kujundilise andekuse (PIQ) näitajate summeerimisel. Kurjategijatel on suhteliselt madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu on rehabiliteerimisel soovitatud toetuda nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele.1994. aastal avaldasid R. Herrnstein ja C. Murray suurt vastukaja tekitanud raamatu intelligentsuse teemal.Teoses analüüsiti intelligentsuse ebaühtlast jaotumist inimpopulatsioonis ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi Ameerika näitel. Empiirilistele andmetele tuginedes näidati inimeste kõrgema intelligentsuse koefitsiendi tugev positiivne seos edukusega eri elusfäärides
2. Tervel on võimalik häirunust aru saada, sest nad ei ole erineva psüühikaga olendid. 3. Häirunul on võimalik omaenese psüühika baasil tervemaks saada, ta ei ole tervest täienisti erineva psüühikaga olend ega pea oma mehhanisme tervenisti kõrvale heitma. 4. Ühtsusel tuginev seletus teeb häiresse suhtumise kergemeelsemaks. Ei ole fatalismi lootusetule ummikteele sattumise pärast. Peale seletavate osade tahab käesolev kursus pakkuda ka mõned kirjeldused. RHK-10 kaudu saame lühikese ülevaate psüühika- ja käitumishäiretest, omandame olulisemate häirete diagnostilised ja diferentsiaaldiagnostilised tunnused. Häirete seletamise ja ravimise tänapäevase seisu mõistmiseks on hea teada natuke ka patopsühholoogia ja psühhiaatria ajaloost. Käesolev tekstikogumik pole ei süstemaatiline ega põhjalik, vaid just sissejuhatav tutvustus, et huvi äratada ja edasi juba päris raamatuid lugema ahvatleda
See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel pool oli laps oma süütuses ja headuses, teisel pool ühiskond oma kurjuses ja valskuses. Antipedagoogika ja must kasvatus Kesk-Euroopas, informaalne kool Inglismaal ning vabakooli liikumine ja avatud kasvatus Ameerikas ongi selle ajajärgu sünnitised. Antipedagoogika ja must kasvatus A. Milleri, E. Braunmühli, H. Kuppferi ja I. Illichi arvates ei ole kasvatuse lähtemõtted mitte kunagi õiged olnud, sest lapsepõlv on unikaalse väärtusega, mistõttu praegust hetke ei tohi loovutada tulevikule - võimalus elada praeguses hetkes nüüd ja praegu on suur väärtus. Kaheldi ka ühiskonna normide (väärtuste) üldkehtivuses. Nii Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal kui ka Põhjamaades ilmus palju seniseid kasvatusarusaamu kritiseerivaid kirjutisi. Radikaalseim neist oli Ivan Illich, kes tegi küsitavaks kooli ja õppimise vahelise seose, sest õpilased saavad suurema osa oma oskustest ja teadmistest ilma õpetaja abita
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
loobub nõudest) uuriv menetlus. Kokkuleppemenetlus on PRO menetluse vahend ( asub kolmnurga all, VL ja ÕKR vahel) Nõukogude riik oli täisti PROaktiivne. Eesti kriminaalmenetlus on hübriidmenetlus. Võistlev kohtumenetlus mõlemad menetluspooled, süüdistus ja kaitse, peavad saama võimaluse teada vastaspoole väiteid ja tõendeid, mida kumbki on esitanud, ja neid kommenteerida. Tänapäeval ei olegi inkvisitsioonilise ja võistleva kriminaalkohtumenetluse mudeli erinevus nii suur, kui võiks arvata, sest Mandri-Euroopa mudel, mis liigitakse inkvisitsiooniliseks, on üle võtnud mitmeid võistlevale menetlusele iseloomulikke põhimõtteid. Kohtueelne menetlus on Mandri-Euroopas, ka Eestis, jäänud siiski valdavalt inkvisitsiooniliseks.
arengut temale vajalikus suunas. 13. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. Õigus on majanduse peegeldus. Kui majanduses toimuvad olulised muudatused, siis peavad need toimuma ka õiguses. Samas avaldab õigus mõju ka majandusele. Õigusel on majandusele reguleeriv toime: ta võib lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. 14
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
poliitikast ning kaitsejõudude üles- 2003. aastal jõudis Kaitseministeeriu- ehitusest, teiselt poolt antakse väga mi eestvõtmisel koostöös Haridus- praktiline ülevaade relva- ja riviõp- ministeeriumiga Eesti koolidesse üle pest, topograafiast ja esmaabist ning seitsmekümne aasta taas omakeelne riigikaitseõpik. Peale koolide tundsid õpiku vastu huvi väeosad ja Kaitselii- du malevad ning teised riigikaitsehu- vilised, mistõttu õpiku tiraaz ammen- dus kiiresti. Et riigikaitse on kiiresti arenev valdkond, oligi aeg küps uue, ümbertöötatud trüki väljaandmiseks. Lisaks viimase kolme aasta jooksul riigikaitses toimunud muutustele on õpikut värskendades silmas peetud õpilaste ja õpetajate tehtud ettepane- kuid ning märkusi. Riigikaitseõpetust õpetatakse enam kui seitsmekümnes koolis kogu Ees- tis. Märkimisväärselt kasvas riigikait- set õpetavate koolide arv just pärast õpiku esmatrüki ilmumist
tööülesannete koostamiseks. Kompaktsed õppeülesanded sobivad käsitlemiseks ajalootundides. Slaide sobib näidata nii mälestuspäeval kui ka Teise maailmasõja kontekstis teemat käsitledes. CD pildid ja kaardid omavad väärtust nii allikatena kui ka iseseisva illustreeriva materjalina teema toetuseks. DVD filmilõikude osas otsustab õpetaja ise, kas näidata terve lõik või valida sobivad katkendid. Samuti saab õpetaja valida, mida ja mis mahus ta annab õpilastele iseseisvaks tööks ning mida ta kasutab tunni illustreerimiseks. Õppematerjali soovitame kasutada gümnaasiumis ja põhikooli viimases klassis. Käsitletava teema keerukus eeldab probleemide mõistmist toetavate ajalooteadmiste olemasolu. Nooremale kooliastmele võib holokausti teema olla liialt emotsionaalne ja rusuv. Seega peaks teema käsitlus ja iga mõttevahetus või arutelu alati lõppema kokkuvõttega õpetaja juhtimisel
põhiline osa õppeaine teoreetilisest osast sisaldub konspektis, praktilise juhtimistegevuse võrdlus teaduslike ja teoreetiliste seisukohtadega püüan ma välja tuua oma loengutes, samuti sisaldavad loengud paljusid kommentaare konkreetsetes juhtimissituatsioonides vastuvõetud otsuste põhjendamatuse või põhjendatuse kohta. Oma lähenemises olen käesoleva õppeaine konspekti ja loengud üles ehitanud eelkõige kui juhtimisõpetuse õppeaine, mistõttu olen püüdnud võimalike juhtudel püüdnud kogu õppeprotsessi üles ehitada eelkõige lähtudes tulevaste juhtide ja spetsialistide vajadustest õigesti orienteeruda organisatsiooni, selle allüksuste juhtimisest, samuti oma aja ja isikliku tegevuse juhtimisest. Üliõpilastele, kes oma tulevase (või praeguse) tegevuse juhtimises on orienteerunud teiste inimeste tegevuse juhtimisele, on käesolev õppeaine küll pigem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
