TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis
Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise mass on 1,9 või 2,6 kg. Kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Klombitud tellis saadakse täistellise ühe külje või külje ja otsa klompimisel. Kasutatakse soklite ja fassaadide kattematerjalina ning aiapostide ladumiseks. Täisblokk kasutatakse seinte ladumiseks. Betoontellised Valmistatakse peeneteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente
Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides ( 1100-1700 °C) 4 Savitellised Savitelliseid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Aseri Tellis". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oransid. Telliste põhisuurused on 250 x 120 x 65 mm ja 250 x 120 x 88 mm. Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Külmakindlus peab olema vähemalt 15 tsüklit, mahumass 1800 1900 kg/m³, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõlenud tellised on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõlenuid tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel.
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega
................................15 2.11.2 Töötamine:.................................................................................................................. 15 3 3. Osa: Müürimört.......................................................................................................................15 3.1 Mörti eristatakse kui:........................................................................................................... 15 3.1.1 Mört = täitematerjal + tsement + vesi...........................................................................16 3.1.2 Müürimört.....................................................................................................................16 3.1.3 Erinevad müürimördid:.................................................................................................16 3.2 Tööriistad ja tehnilised abivahendid.................................................................................... 17
Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega.
3 ) P L O K K S E O T I S E J A M I T M E K I H I L I S E S E O T I S E V Õ R D L U S Seotise liik Iseloomustus Plokkseotis Mitmekihiline seotis 1. Pikikiviread 2. Täidisread (kvalifikatsioon) 3. Tugevus 4. Mittetervete kivide vajadus 5. Tootlikkus 6. Soojapidavus 7. Pragunemiskindlus 4 ) K E R G S E I N A D 4.1.3 TELLISTE LADUMINE TÖÖRIISTAD KONTROLLMÕÕTERIISTAD 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 13 TÖÖVÕTTED LADUMISE JÄRJEKORD MÜÜRSEPA TÖÖKOHT SEIN S M S M TÖÖ ORGANISEERIMINE Töölis-te arv Kutsekvalif
· Ladumisel tuleb jälgida, et järgneva kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püstvuugid. · Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. · Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust- nõudvam. · Ilmastikukindel. Tehiskiviseinad · Tellised · Keraamilineitellis, tsement- ja silikaatkivid · Täistellised või õõnestelliseid. · Ühe käega haaratavad ja tõstetavad. · Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: · Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. · Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. · Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg.
– lõõrid 0,6 in-h/tk Mördi valmistamine in-h/kord in-h/m² Segumasinaga – ühe soonega plokid 0,4 0,23 – kahe soonega plokid 0,4 0,47 – soojustusega plokid 0,4 0,4 – lõõr 0,1
- Laotatakse puidust alusplatsidele Kiilsilluste ladumine kiirsilluseid teeme puhasvuuk viimistlusega hoonetele. Esiteks valmistame tugikallakuga sablooni. Raketise jätame täpselt tellise pikkuse võrra madalamale, tahume tellise otsa kaldu ja laome sablooni järgi silluse tugikallaku. Et kiilsillused saaksid ühtlaste vuukidega ning koosneksid täisarv servikividest tuleb vuugikohad raketisele märkida. Mõõdame avalaiuse, arvutame telliste arvu püstvuukide paksust arvestades ja märgime vuukide kohad raketse servale. Telliseid võib olla nii paaris kui paaritu arv. Kui kiilsilluseid on palju märgime vuugikohad raketisele sablooni järgi Et kiilsillus paremini püsiks paigaldame igasse kolmandasse püstvuuki 4-6 mm traadist ankru mille toetame raudbetoonsillusele Kiil- ja kaarsilluseid ei tohi laiemake avale kui 2 m teha. Kalduasetsevad(kannakivid) kivid proovime kõigepealt kuivalt. Et silluse pealne
Vabariigis kehtivatele seadustele, normatiividele, Ehitustööde seina asukoha märkimine; majakate ladumine või kihilattide Kokku 29 741,9 29,74 Üldised Kvaliteedinõuded, RYL 2000 ning kui tegemist on paigaldamine ja suundnööri ettetõmbamine (pingutamine); telliste Tööjõud ning selle maksumus alltöövõtuga siis järgida PTV poolt objektil kehtestatud andmine seinale; mördi laotamine seinale; telliste ladumine töösisekorra eeskirju. ettevalmistatud mördipeenrale; ladumise õigsuse kontrollimine; 6 oskustöölist, iga korruse kohta 2 oskustöölist, palk töölise
alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega.
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus, veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega
pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueeri- misnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Märkus. Vastavad eeskirjad on EN 1015-11-s "Müürmörtide katsetamise meetodid Osa 11. Kivinenud mördi painde- ja survetugevuse määramine". Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 5
igasuguse kujuga eseme, valades segu ükskõik millisesse vormi. Betoon on keskkonnasõbralik, kõik selle koostisosad on looduslikud ja see on taaskasutatav. Betoon on levinuim materjal ehituses. Aastas valmistatakse maailmas iga elaniku kohta terve tonn betooni. 2 1. Betooni iseloomustus Esmakordselt valmistati betooni umbes 500 aastat enne Kristuse sündi. Etooni koostisosad on vesi, liiv, tsement, täiteaine (kivipuru) ja õhk. Tsement seob koostisosad kõvenevaks massiks. Vesi on vajalik tsemendi vedeldamiseks ja kõvendamiseks. Tsemendipulbrile vee lisamisel hakkavad tekkima kristallid, mis haakuvad üksteise külge. Tsemendikristallide moodustumine võtab aega. Betooni eluiga on 50 000 aastat. Betooni võib valada vormi ehk rakisesse kohapeal, sel juhul tuuakse see kohale vedelal kujul, poolfabrikaadina. Ehitusplatsil valatud
350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 - U-plokk 200 185 244 - 6 U-plokk 250 185 244 - 8 U-plokk 300 185 244 - 9 U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid)
all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8…1,0MPa ja temperatuur 160…1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina
4Vajumiserinevused liikumise tõttu..........................................................7 4.5Külmakindlus.......................................................................................... 7 4.6Soolade kristalliseerumine.....................................................................8 4.7Sulfaatkorrosioon................................................................................... 8 1 1 Sissejuhatus Sõna tellis kasutatakse kirjeldamaks väikest põletatud savist plokki, mis on selliste mõõtmetega, et seda saab hõlpsasti hoida ühes käes ning on umbes kaks korda pikem kui tellise laius. Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist
Erimördid eriotstarbeks mõeldud tavalisest mörtidest erinevad. Näiteks happekindlad, akustilised, soojusisolatsiooni ja tulekaitsemördid. Kuivmört valmismört kuhu tuleb lisaa ainult vett Märgmört valmismört kuhu ei lisata midagi Mörditähis - on täht-number- sümbol mis väljendab kasutatavat sideainet(täht) ja mördi koostist kaaluosades (number) Sideaine lühendid: - lubi (mittehüdrauliline) L, - hüdrauliline lubi HL - tsement T - müüritsement M - lubi + tsement LT - kips K - kips + lubi KL Mört - on side ja täiteainete, vee ning õhu segu mis võib sisaldada lisa-värv ja täitsaaeneid Värvaine pigment ehk värvipuru mida võib kasutada värviliste mörtide valmistamisel Tähtsamad krohvimörtide omadused Plastsus Koostis Tugevus Veekindlus Nakkuvus Otstarbe järgi jagunevad: Hariliku märgkrohvi ja dekorativkrohvi aluskihi tegemiseks
Pottsepatöö põhireeglid 1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4
seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg
2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2
-plastilisus (töödeldavus, mört on hästi laotatav müürile), -hea võime hoida endas vett, -vähene agressiivsus. Mördi vaime hoida vett on tähtis müüritise tugevuse saavutamiseks. Tuntumad klassikalised mördid on: -tsementmört, -segamört, -lubimört. Sideained jaotatakse õhk- ja hüdraulilisteks. Esimesed kivinevad ainult õhu käes, mitte vees. Hüdraulilised sideained kivinevad pärast veega segamist nii õhu käes kui vees. Tuntum õhksideaine on õhklubi, hüdrauliline tsement. Täitematerjalina kasutatakse tavaliselt liiva või purustatud kivimit. Vesi mida kasutatakse mördis peab olema puhas. Üldiselt peetakse kõige paremaks, kui kasutatav vesi vastab joogivee nõuetele. Lisandeid kasutatakse mitmesugusel eesmärgil Kivinemist kiirendavad ja aeglustavad lisandid. Pooride hulka suurendavad ained parandavad mördi töödeldavust, mörti viiakse täiendav kogus õhku peente mullidena. Lubimördi algne tugevnemine on seotud vee eemaldumisega mördist kas
Normaalset vastupanu vihmale tagab seina paksus >38cm Kõik mördivuugid (eriti pikivuugid) <20 mm (normaalne 10mm, 16-20 mm tugevuse vähenemine) ja tühemiketa 7 Looduskivi 8 4 Tehiskivid Tellised Savitellis, tsement- tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid. Ühe kä käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või
kasulik puusepatööstus võib kasu tuua turustamise juures. Enne termotöötlust puitmaterjali virnastatakse ja peale töötlust materjal pakitakse. Kambri termotöötlusprotsessi staadiumid on järgnevalt kuumutus, termotöötlus, jahutus, tasandus ja lõppjahutus. Laetud termokamber: 8 3. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE 3.1. Savitellise toormaterjal Keraamilised tellised on olnud täiuslikuks ehitusmaterjaliks juba 5000 aastat. Põhjuseid selleks on mitmeid ning need on jäänud läbi aegade püsima kuni tänapäevani. Telliste kasutamisel on tohutult eeliseid. Näiteks on tellisel ilu ja mitmekesisus, vastupidavus ja väärtuse säilimine, mugavus ja tulekindlus ja kindlasti savitellis keskkonda säästev toode. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Nende headeks
Läike võtavad peale kõvemad kivimid. 17. LOODUSLIKUST KIVIST EHITUSMATERJALID 1)Sõmerad looduskivimaterjalid: Need esinevad looduses nö valmiskujul. Vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. (harva töötlemist) - Liiv on tekkinud suurte kivimite murenemisel. Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel. - Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina. - Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku toimel. Väga peeneteraline läbimõõt alla 0,005mm
Suureformaadilistest ehituskividest müüritises jaotuvad pinged üle vuukide ebaühtlasemalt ja tugevamalt kui väikeseformaadilistest ehituskividest müüritises. Pinged, mis varem olid jaotunud ühtlasemalt üle kogu müüri, kontsentreeruvad, mille tulemusel tekivad praod. Sageli kasutatakse müürimördis liiga tugevat mörti, mis on ka üheks pragude tekkepõhjuseks. Gaasbetoon imab krohvimördist vee väga kiiresti välja ja ei anna praktiliselt midagi tagasi. Ka uuemad tellised tehakse soojapidavamaks, aga seetõttu suurenevad ka ohud, et tellised imavad vett rohkem. Kui seda ei arvestata, tekivad erineva tugevusega krohvid ning krohvi pealispinnal inetud plekid. 2.9 Aluspinna eeltöötlus Aluspinna eeltöötlus on vajalik selleks, et tagada tugev ja pikaaegne side aluspinna ja krohvi vahel ning vähendada ja ühtlustada veeimavust. Aluspinna töötlustehnoloogia sõltub eelkõige tema karedusest ja imavusest
loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa 60 Mpa
Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
..........................................6 2.2. Tootmise põhimõte. ............................................................................................................. 6 2.3. Omadused............................................................................................................................. 7 2.4. Saviteliste alaliigid................................................................................................................7 2.5. Miks valida keraamilised tellised?........................................................................................8 3. Isetihenevbetoon - omadused, kasutamine.......................................9 3.1. Omadused............................................................................................................................. 9 3.2. Kasutamine........................................................................................................................... 9 3.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
