Vajumis ja temperatuurivuukide Ladumine Deformatsioonivuugid on ette nähtud vähendamaks kahjulike pragude teket seintes. Pragude peamised tekkimise põhjused on tingitud mahumuutustest seinas, mis omakorda on seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha. Deformatsiioni vuuke tuleb teha siis kui : · Hoone pikkus on üle 10 m. · Sooja ja külma seina liitumisel · Erinevalt koormatud seinte ristumisel · Erinevatest materjalides seinte ristumise Kuna müüritis on deformatsioonivuukide kohalt katkestatud siis tuleb vuugid hoolikalt tihendada ja kaitsta ilmastiku kahujude mõjude eest. Tavaliselt siis soojustatakse villaga ja eestpoolt täidetakse elastse materjaliga N: silikoniga.
pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal, kaldasammastel ei pruugi. Deformatsioonivuuk peab võimaldama sillal piki-, põik-, vertikaal- ja pöördedeformatsioone. Vuugid tulevad asetada selliselt, et oleks tagatud tasane liikluspind ja veetihe ühendus. Deformatsioonivuuk peab ühest küljest olema võimeline vastu võtma piirneva pinna termilist paisumist ning samal ajal tagama piisava toetuse piirneva pinnaga. Deformatsioonivuugid on problemaatilised suure liikluskoormusega pindadel ning seetõttu ei soovitata neid seal kasutada
ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega Müürsepa töökoht Müürsepa töökoht peab olema puhas ja kõik asjad peavad olema lähedal, et neid oleks hea ja lihtne võtta. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et müürsepp saaks seal takistamatult töötada. Tööriistad ja kaitsevahendid Tööriistad on mördilabidas, kombineeritud kellu ja vuukrauad.' Kaitsevahendid on kindad.
ga võib valada vanale puitpõrandale, ka saepuruplaadile ja PVC-le, 2-10 mm kihi, millega saavutatakse sile põranda pind. Vetonit 3300-ga tasandatud põranda võib katta parketi, vaiba või PVC põrandakatte materjaliga. Kuna Vetonit 3300 on suhteliselt peene fraktsiooniga ning hästi valguv, tuleb aluspõrandas kõik praod ja läbivoolukohad sulgeda selleks kasutatakse villa, millega vuugid kinni topitakse. Seinte servadesse tehakse ribilise papi või porolooni ribaga umbes 5 mm laiune deformatsioonivuuk. Aluspind puhastatakse mustusest, lahtisest värvist ja kõigest muust, mis võiks takistada naket pealevalatava segukihi ja aluspinna vahel. Seejärel kantakse põrandale kruntaine (Vetonit MD16), mille peale puistatakse kuiva sõelutud liiva (fraktsioon 0,5-1,2 mm). Seejärel hõõrutakse kruntaine koos liivaga põrandal laiali. Krunditud põrandale paigaldatakse klaaskiud- armeerimisvõrk. Võrgu paanid ja jätkukohad tehakse 10 cm ülekattega
Müüritööde Materjalid Telliste tahkude nimetused on: Ots Serv e. külg Sängpind Nende külgede mõõtmed on sobitatud nii, et võimalikud on erinevad telliseseotised. Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindla...
puitpõrandale, saepuruplaadile või isegi PVC-le, 2-10 mm kihi, millega saavutatakse sile põrandapind. Hiljem võib põranda katta parketi, vaiba PVC või mõne muu põrandakattematerjaliga. Kuna weber 3000 on suhteliselt peene fraktsiooniga ja hästi valguv, tuleb aluspõrandas kõik praod ja läbivoolukohad sulgeda selleks kasutatakse villa, millega viigid kinni topitakse. Seinte servadesse tehakse ribilise papi või porolooni ribaga ~5 mm laiune deformatsioonivuuk. Aluspind puhastatakse mustusest, lahtisest värvist ja kõigest muust, mis võiks takistada naket pealevalatava segukihi ja aluspinna vahel. Seejärel kantakse põrandale kruntaine (weber MD16), mille peale puistatakse kuiva sõelutud liiva. Seejärel hõõrutakse kruntaine põrandale laiali. Krunditud põrandale paigaldatakse klaaskiudarmeerimisvõrk. Võrgu paanid ja jätkukohad tehakse 10 cm ülekattega. Seejärel valatakse weber 3300ga tasanduskiht
eks minimaalselt 0,08N/mm2. Pehmema krohvi puhul tuleb loobuda liim(tüübel) kinnitusest ning kasutama siinidel kinnitust. Aluspinnas võib esineda mitmeid pragusid. Kui tegemist on 1. või 2. klassi pragudega, mis ei ole seotud maja osade liikumisega teineteise suhtes, siis võib nende peale otse liimida. Kui tegemist on 3. klassi pragudega, ehk ehitusdünaamiliste pragudega, siis tuleb konsulteerida spetsialistidega, kas teha soojustussüsteemi deformatsioonivuuk või mitte. Ehitusdünaamiliste prao saab määrata kipsplommiga. Detailide kinnitused. Kõik fassaadi külge kinnitavad detailid peavad olema paigaldatud või paigaldatakse need fassaaditegijate poolt. Detailid peavad olema nii tihendatud, et vesi ei pääseks süsteemi. Tihendamiseks ei kasutata silikooni vaid süsteemselt sobivat polüuretaan-bituumentihendit. Metallkonstruktsioonide kinnitamisel ei tohi alla ohtu korrosiooni tekkeks. Roosteplekid jätavad inetu jälje fassaadile
110 Räästaplekk 2. Katusekonstruktsioon 3. Alumine kattekiht 4. Tugevdusriba 5. Kate pealiskiht Sein 2. Katusekonstruktsioon 3. Kolmnurkliist 4. Alumine kattekiht5. Katte pealiskiht 6. Ülespöörde lisakiht. 111 67. Läbiviigud ja deformatsioonivuugid lamekatustel. Läbiviigud: Deformatsioonivuugid: 112 Madal deformatsioonivuuk 1. Katte alumine kith 2. Katte pealiskiht 3. Täiendav isolatsioonilapp 4. Pealmine isolatsioonilapp 5. Eraldusriba 68. Ripplagede konstruktiivsed lahendused Ripplae moodustamine lattpaneelidest 113 Ripplae moodustamine kassett-tahvlitega 114 Ripplae moodustamine resttahvlitega 115 Lattpaneelide kinnitamine hammaslatt-taladele
annaabi.ee 
