Rootsi Kuningriik (0)

Rootsi Kuningriik
Konungariket Sverige
1. Üldandmed
Pealinn: Stockholm (kogu Stockholmi piirkonnas elab 2012.a lõpu seisuga 2,13 miljonit inimest; Pindala: 209,12 km²)
Üldpindala: 449 964 km²
Rahvaarv: 9,2 miljonit
Rahaühik: kroon (kr)
ELiga ühinemise aasta: 1995
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996
Kuningas: Carl XVI Gustaf
Peaminister : Fredrik Reinfeldt
2. Geograafiline asend
Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri.
Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna).
3. Looduslikud tingimused
Kliima erinevused põhja- ja lõunaosa vahel on suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°, põhja osas 8°-16°. Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°. Aasta sademete hulk 250-1000 mm.
Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega . Lõuna-Rootsis on viljakad mullad . Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam.
Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak . Leidub veel vaske, tsinki , kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured.
Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Aluskorraks on valdavaks kivimiks tardkivimid nagu graniit, teisena valdav moondekivim nagu gneiss ja lõuna osas vähesel määral ka liivakivi . Rootsis on parasvöötme mullastik . Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad , ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet- pruunmullad .
4. Riigi arengutase
SKT - $41,700 (koht tabelis: 22) (2012 seisuga)
Hõivatus põllumajanduses – 1,1 % (187) (2008)
Hõivatus tööstuses – 28,2 % (35) (2008)
Hõivatus teeninduses – 70,7% (44) (2008)
Elektri tarbimine elaniku kohta - 13,961.22 kWh (6) (2009)
Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel – 81,6 a (16) (2012)
Sündimus – 10,24 in/1000 el kohta (190) (2012)
Imikusuremus – 2,57 in/1000 el kohta (219) (2012)
Arstide arv 1000 el kohta – 3,868 (25) (2009)
Inimarengu indeks – 0,916 (8) (2012)
Õpinguaastate arv – 11,7 (2012)
Eeldatav õpinguaastate arv laste kooliminekul – 16 (2012)
Ostujõuga korrigeeritud rahvamajanduse kogutulu inimese kohta – 36,143 (2012)
Rootsi kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.