Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inglismaa (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Inglismaa
Minu valitud riik on Inglismaa.Valisin kuna see riik on olnud läbi aegade suurtes sõdades kaasa löönud ning mõnigikord võitjana välja tulnud.Samuti tema tugeva riigikorra ning aluspinna poolest valitsuses.Valisin selle kaardi Suurbritannia iseloomustamiseks.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean.
Suurbritannia on suur "saar" mis on teistest riikidest eraldatatud
Asub 53.826°N 2.422°W ja Inglismaa pealinna Londoni kordinaadid on 51°30′28″N 00°07′41″W.Arvutasin Google Eartiga Raplast Londoni mööda maanteede vahelisi teid ning lõpuks sain arvuks kokku 2398 km.Ei arvutanud linnulennult.Inglismaa ja Eest ajavahe on sama seega praegune kellaaeg on sama mis Inglismaal.
Inglismaa asub täielikult parasvöötmes, lehtmetsade vöötmealas. Keskmine sademete hulk on läbiaastate suur. Tihti esineb üleujutusi. Tugevalt on vastuvõtlik Golfi hoovuste mõjudest. Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas. Talve temperatuurid on vahemikus 0 – 5 0C; suvel teperatuur on vahemikus 15 – 10 0C. Pinnamoelt on suurbitannia mäginemaa valdaval osal. Pealinn on rajatud ajaloolise tähendusega Thamesi äärde mis asud idapoolsel küljel, mille pinnamood on tasasem, kui põhjapoolne Šotimaa. Iirimaa on valdavalt tasasem, kui Inglimaa osa. Sõltuvalt kliimale karjakasvatuses Inglimaal on ülekaalus lambakasvatus ja piimakasvatus. Maad kasutakse kultuurtaimede nagu kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa , samuti Iirimaal . Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel. Majanduses on valdav osa samuti maavaradel nagu kivisüsi ja maagaas. Maagaasi leidub Inglismaa lõunaosas, Põhjamereäärsel küljel (8 leiuala 2001a.). Kivisütt kaevandatakse valdavalt kesk- ja põhjaosas.
Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa peamisteks majandus teedeks on veetee. Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada , Põhjameri on tähtis oma põhjanmaise Naftavarude poolest – Norra ja kontakt maismaaga Prantsusmaa. Samuti ülejäänud Euroopa riikidega.Teiseks liiniks on maismaatee Inglismaa ja mandriga läbi Calaisi väinaaluse tunneli otse Prantsusmaale. Inglismaa maismaa ühendustest olulisemaiks punktiks on London. Kolmandaks liiklusvahendiks on kaupadele ja inimestele õhutee – lennundus . Suurosa kuu ja pikkapejoodilistest kaupadest ning postisaadetistest vahendatakse lennundusega. Lennundus on üks arenenumaid samuti liiklus maismaal.Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa peamisteks majandus teedeks on veetee. Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada, Põhjameri on tähtis oma põhjanmaise Naftavarude poolest – Norra ja kontakt maismaaga Prantsusmaa. Samuti ülejäänud Euroopa riikidega.Teiseks liiniks on maismaatee Inglismaa ja mandriga läbi Calaisi väinaaluse tunneli otse Prantsusmaale. Inglismaa maismaa ühendustest olulisemaiks punktiks on London. Kolmandaks liiklusvahendiks on kaupadele ja inimestele õhutee – lennundus. Suurosa kuu ja pikkapejoodilistest kaupadest ning postisaadetistest vahendatakse lennundusega. Lennundus on üks arenenumaid samuti liiklus maismaal. Inglismaa kuulub tänu oma naelte juurde jäämisele ja elamistaseme poolest ühe kõrgemate hulka.Finantsmaailmas on Inglismaa firmadel suurosa kogumaailma börsimaastikul, sest USAs olevad firmad nagu Microsoft Inc. on peakorteri poolest Inglismaa äri. USAsse on Microsoft ja teisedki Inglismaa suur ettevõtted registreeritud samuti börsile, st maandada üldist riski kogu impeerjumile ja samuti on Usa osakond autonoomne osaliselt Inglismaa omast. Üks teguritest Inglismaal on USA suurenev tarbjaskond ja nõudlus toodetele kõikides valtkondades. Samuti on Inglismaa firmad osaliselt seotud USa investoritega, ida poolsetele investoritele tehakse investeerimine võimalikult raskeks – olulist rolli mängib selles Venemaa poliitika USA ja Läänemaailma suhtes. Hiinasse investeeritakse samuti Inglisaal aktiivselt, sest see on pregult üks arenenuim piirkond maiilmas. Kinnisvaraturg ei ole siiamaani jahenenud Inglismaal võrreldes Eesti turgudega. Jahenemine toimub suuremates vahemikes, peamisteks jahutajateks on buum . Suuri rollemängib riiklik SKPja rahva elatustase samuti maismaaline osa riigil. Samuti linna sisesed arenduslikud alad. Arendus piirkonnad on jõeäärsed osad Thamesi ääres, mida aga loetakse ohtlikeks veetaseme ja kliimamuutuste suhtes. Antud krundi osad on kuumad kinnisvara osad.
Suurbritannias leidub järgnevaid maavarasid nagu kivisütt,rauamaak,kivisoola,kipsi,kaoliini,maagaasi Põhjameres,naftat Põhjameres,tina Cornwalli poolsaarel jne.
Suurbritannia asub Euraasia laamal ning riik asub lääne-kaldal laamal.Inglismaa on kõige läänepoolsem riik euraasia laamal.Inglismaal ei asu ühtki tegutsevat ja aktiivset vulkaanikraatrit aastast 1964.Samuti ei esine seal ühtki maavärinat kuna Suurbritannia on saar ning ta ei asu piirkonnas kus põrkuvad laamad kokku.Inglismaa kliima asub parasvöötmes ning riik asub saare peal,tänu merelisele kliimale on kliima niiske.Seega mereline kliima. Talved on soojemad kui teistes maades ja suved sutsu külmemad kui mandril .Temperatuurid on muutlikud,kõiguvad.Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama millimeetrini aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta , mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad.Võrreldes eesti ja suurbritannia sademtehulka (mõlemad asuvad samas kliimavöötmes),asuvad mõlemad riigi mere ääres,kuid suurbritannia sademete hulk on suurem kui eestis.Suurbritannia veevarud on suhtlelised suured kuna on ju siiski mere ääres ning saab merevett filtreerida nii joogiveeks või muuks otstarveks.Suurimad jõed saarel on Thames ,Severn.Nende toiteallikateks on nii vihmavesi ,allikad ja muud teised lisajõed.Kuna Suurbritannia on mereline kliima,siis seal on ümpriski palju sademeid ning mida rohkem sajab,seda suuremaks ,kogukamaks läheb jõgi.Ning vastupidiselt,mida kuivem on seda rohkem aurustub ning vähemaks vett jääb.Mida suurem on jõgi,seda suurem on oht üleujutusele.Selleks ohuks on Suurbritannia Thames-i jõgi.Saare kuulsaim järv on kindlasti Lock Ness-i järv,kus arvatakse olevad eelajalooline dinosaurus.Järve vesi on on tume.
Sellega lõppeb minu uurimustöö Inglismaalt.Täpsustaks ,et mõtlesin kogu saart ,mitte teatud riiki.

Inglismaa #1 Inglismaa #2 Inglismaa #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor unustama Õppematerjali autor
Inglismaa referaat.

Sarnased õppematerjalid

Suurbritannia
2
doc

Suurbritannia

Poliitilisteks lähinaabriteks on Prantsusmaa, Madalmaad (Belgia ja Holland), Saksamaa, Taani ja Norra. Kaugemaks naabriks on Island. Majanduslik geograafiline ajalugu: Uk oli maailma üks varasemaidvõimsaimaid riike kogu Maal, enne Teist maailmasõda. Olulist rolli mängisid siin indrustraliseerimine ja klonisaliseerimine erinevates asumaades. majanduslikult on Inglimaa piiratud vahenditega maa, kuhu tarnitakse suurosa kaupadest sisse. Saksamaa lagunemise ajal oli Inglismaa miinuseks ja samas plussiks saareriigiks olek. Tähtsamad majandus teed: Inglismaa, Sotimaa, Iirimaa peamisteks majandus teedeks on veetee. Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada, Põhjameri on tähtis oma põhjanmaise Naftavarude poolest ­ Norra ja kontakt maismaaga Prantsusmaa. Samuti ülejäänud Euroopa riikidega.

Geograafia
Inglismaa riigi iseloomustus
7
odt

Inglismaa riigi iseloomustus

Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (2)

ttena profiilipilt
ttena: Aitäh selle eest, pidin presentatsiooni tegema. :P
20:37 17-10-2009
Ggertuu profiilipilt
Ggertuu: aitäh
14:16 26-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun