Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põllumajandus Hollandis (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

P Tanel Õunapuu
11a
õllumajandus Hollandis


1. Looduslikud eeldused


a)
b) Pinnamoelt on Holland madalik . 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse.
c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga .
Kuu
J
V
M
A
M
J
J
A
S
O
N
D
Aasta
Keskmine maksimaalne temperatuur (°C)
5.2
6.1
9.6
12.9
17.6
19.8
22.1
22.3
18.7
14.2
9.1
6.4
13.7
Keskmine minimaalne temperatuur (°C)
0.0
-0.1
2.0
3.5
7.5
10.2
12.5
12.0
9.6
6.5
3.2
1.3
5.7
Keskmine temperatuur (°C)
2.8
3.0
5.8
8.3
12.7
15.2
17.4
17.2
14.2
10.3
6.2
4.0
9.8
Keskmine sademete hulk (mm)
67
48
65
45
62
72
70
58
72
77
81
77
793
Keskmiselt päikesepaistet (h)
52
79
114
158
204
187
196
192
133
106
60
44
1524
d) Poldrialadel on levinud liivsavimullad. 40% Hollandi muldade lähtekivimiks on liiv, turbaalad moodustavad ligi 25%.
e) Hollandis tegeldakse laialdaselt maa kuivendamisega .
f) Igal pool pole Hollandis võimalik põllumajandusega tegeleda, sest suur osa riigi aladest on allpool merepinda ja tihti liiga niisked .

2. Majanduslikud eeldused


b) Hollandis on põllumajanduses hõivatud umbes 2% tööjõust.
c) Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega.
d) Põllumajandusliku tootmise vormideks on enamasti spetsialiseeritud suurtalud ja segatalud.

3. Spetsialiseerumine


a) Enamiku külvipinnast hõlmavad söödataimed ja niidud. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra , kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti kurke ja tomateid, ning lilli, eelkõige tulpe. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome.
b) Holland on suurim tulbikasvataja maailmas
c) Enim levinud loomakasvatusharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. 1985. oli veiseid 5,428 mln, sigu 12,4 mln, kanu 90mln ning 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400.
d) Piimatoodangult on Holland 13. kohal maailmas ja 5. Euroopa Liidus.

4. Eksport


a) Ise varustab Holland end piimatoodete , kartuli, suhkru, tee, kohvi ja köögiviljadega.
b) Sisse ostetakse põhiliselt teravilja, veidi ka puuvilju .
c) Holland on maailmas kolmandal kohal põllumajandussaaduste eksportija . Eksporditakse piimatooteid, mune, liha, kala, tulpe, loomasööta ja elus loomi
d) Holland on üks suurimaid piimatoodete eksportijaid ning suurim tulpide eksportija.

5. Keskkonnaprobleemid


Põllumajandusega seonduvad keskkonnaprobleemid Hollandis on:
  • Üleväetamine
  • Põhjavee reostus
  • Veepuudus
  • Hapestumine
  • Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
  • Põllumajandus Hollandis #1 Põllumajandus Hollandis #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AbiAndja Õppematerjali autor
    kokkuvõte

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat Hollandist
    10
    doc

    Referaat Hollandist

    KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.............................................................................

    Geograafia
    Holland
    19
    doc

    Holland

    Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35

    Geograafia
    Holland - Referaat
    12
    doc

    Holland - Referaat

    Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid.Hollandis hõivatakse aga

    Geograafia
    Holland
    8
    doc

    Holland

    Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas

    Geograafia
    Hollandi põllumajandus
    6
    odt

    Hollandi põllumajandus

    Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega,

    Geograafia
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika




    Kommentaarid (2)

    M6nksu profiilipilt
    Margen Jürgens: suured tänud, oli palju abi
    12:37 20-05-2013
    Keegiteine66 profiilipilt
    Keegiteine66: päris hea
    16:25 01-10-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun