hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. Kõige populaarsemaks kujunesid igal kevadel Dionysose auks peetavad pidustused,
Põhiheli on madal jorin, millele lisatakse erinevaid linnu- ja loomahääli ning rütmilisi huikeid. Heli saab muuta suuõõne ja huuleaseni muutmisega. Arvatakse, et didzeriduu mängimine on salakeel, mida vaid ,,asjasse pühendatud" mõistavad.Tsuringa ehk sahinapuu on samuti aborigeenide püha pill. Sahinapuud keerutatakse nööri otsas ja temaga saavat mõjutada loodusjõude. Tähtsamad faktid: Austraallased peavad üheks pühaks pilliks didzeriduud. Didzeriduud peetakse ka maailma vanimaks pilliks. Austraalias Sydney's asub maailmakuulus üli omapärane ooperiteatrihoone. Tsuringa on aborigeenide pühapill, millega saavat mõjutada loodusjõude. Korroborirituaalid olid dramaatilised etendused, kus aborigeenid kandsid ette minevikust pärit lugusid.
Muusika õpetus 7. Klass Reelika Jõuram Tsello Tsello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill. Pilli nimetus tuleb itaaliakeelest. Tsellomängijat nimetatakse tsellistiks. Tsellot on nimetatud inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Tüüpiliselt valmistatakse tsellot puidust. Loomulikult mängitakse tsellot poognaga nagu ka teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on pea kõige suurem poogenkeelpill, kuigi kontrabass on temast veidike suurem. Tsello kogupikkus on ligi 155 cm. Tuntud tsellomeistreid: · Nicolò Amati · William Forster · Nicolò Gagliano · Matteo Goffriller
BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval
Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma Klassitsismi ajastul muutusid riided välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga kaunistatud peenete mustritega ja lihtne. valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viooladest. Tänapäevast klaverit asendas Pillid täiustusid ja said tänapäevase klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. välimuse.
Muusika VanaKreekas. Antiikmuusika hiilgeaeg oli 5.4.ndal sajandil e.Kr VanaKreekas Kreeklaste arvates oli muusika jumalatega seotud (nt. Valguse ja tõejumal Apollon). Apollon oli muusade kaitsja ja tema pilliks oli lüüra. Kreeklased õppisid kõik muusikat ja mängisid pille. Oli välja kujunenud muusika teadus (noodinimed ja heliread). Muusika tähendas Kreeka keeles muusika kunst ja muusika siis tähendas lauldes ette kantud luulet. · Forminks * Kitara * Lüüra * Barbiton * Harf * Aulas * Poonivile ehk süürinks Igal aastal korraldati VanaKreekas suuri pidustusi jumalate auks. Eriti suur pidu oli igal kevadel,
sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmistati neid vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi
saj. eKr. muutus jumalakummardamiseks · Apollon · Zeusi ja Leto poeg · Jahijumal · Sümboliteks vibu ja nool, lüüra · Valguse-, ennustamise ja muusika kaitsja · · Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks
Sajandil tulid moodi nelja topelt keelega kitarrid, mis sarnanesid lautole. 16. Sajandil lisati viies topelt keel. Selle aja heliloojad kirjutasid muusikat üles peamiselt tablatuuri vormis. 17. Sajandi jooksul oli kitarrimaailma keskus Itaalia, Hispaania kitarrimeistrite koolkond puhkes õitsele 18. Sajandi lõpus, pärast kuuenda keele lisandumist. 19. Sajandil tekkisid muusikutel tänu kommunikatsiooni ja transpordi arengule võimalused kaugemale reisida ja seetõttu sai kitarr laialt tuntud pilliks. Keskajal olid kasutusel kolme, nelja ja viie keelega kitarrid. Ühel varase kitarri variandil (Guitarra Morisca), mille tõid Hispaaniasse maurid, oli ovaalne kõlakast koos paljude kõlaavadega. 15. Sajandil tulid moodi nelja topelt keelega kitarrid, mis sarnanesid lautole. 16. Sajandil lisati viies topelt keel. Selle aja heliloojad kirjutasid muusikat üles peamiselt tablatuuri vormis. 17. Sajandi jooksul oli kitarrimaailma keskus Itaalia,
käega fikseeritakse helikõrgus. Lautol on küllaltki lühike, iseloomuliku tahapoole pööratud häälestusosaga kael, topeltkeeled ning ümar mandlikujulise kaanega kõlakorpus. Plokkflööt on puupuhkpill.Plokkflööte võib valmistada ka kunstmaterjalidest. Plokkflööti on Eestis juba 20. sajandi alguses õpetatud kui ettevalmistavat pilli mõne teise puhkpilli mängimiseks. Tõsiseltvõetavaks ja vanamuusika mängimise pilliks hakati teda pidama alles 1970ndatel. 2004. aastal toimus Eestis ka esimene plokkflöödifestival. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Harf"
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist.
kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel
sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmistati neid vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Torupill Torupill koosneb neljast põhiosast: * Nahast õhukotist * Õhupuhumistorust * Mänguvilest * Bassvilest Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja
parema käega meloodiat, vasakuga võetakse eraldi keeltel basse ja akorde. Hiiu kannel on siia jõudnud rootslaste vahendusel. Pill on kandilise kujuga, ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Pilli oli lihtne valmistada, seetõttu levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Eesti tuntuimad kandletegijad on U. Toomendi, J.Hivask ja V.Maala.
jaoks muusika põhialus, lähtub värsi ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka MELOODIA, mille elemendid on Platoni (427-347 a. e. Kr) järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM (liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga. Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige tõejumal Apolloniga (tema pilliks oli harmoonilisi kooskõlasid mängiv LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga), mida puhus ta kaaslane Marsyas ja mis mängib alati üksikut eredat meloodialiini). Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon. Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS, millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka (naiste pill) HARF
Erilised efektid muutuvad vähem lavadeokaratsioon tähtsaks 3. Rohkelt tantsune 3. Aariates saab juhtivaks faktoriks 4. Tegelaskujudeks rikkama klassi meloodia esindajad või antiiksete müütide 4. Ooper peab olema vaimuliselt ja tegelased moraalselt ühendav. 1637. aastal avati veneetsias esimene ooperiteater. INSTRUMENDID: Olulisimaks pilliks INSTRUMENDID: Klassitsismi ajastul muutus viiul. Kõige kuulsamad pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja rohkem instrumentaalkontserte. Arenes Stradivari, kes elasid Itaalias. välja ka klassikalise sümfooniaorkestri Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja koosseis. Pillid täiustusid ja said viooladest. Tänapäevast klaverit tänapäevase välimuse. asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik
sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit rahvapäraselt improviseerides ja lahtisi keeli kaasa tõmmates. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng kaks viiulit ja kannel. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille. Rahvapärast viiulimängu
Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud koormuse tõttu tõmbub flöödi sirge toru nende mõjul lõpuks kergelt kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt. Mänguomadused Tänapäevane flööt on äärmiselt mitmekülgsete mänguomadustega pill, mis võimaldab teostada nii laulvaid meloodiaid kui ka virtuoosseid liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks. Madalas registris on flöödi hääl mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt teostatavad ka mitmesugused flazoletthelid ja multifonid. Flöödi tooni kvaliteeti hinnatakse muuhulgas kahina puudumise järgi, mis mängijalt eeldab huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokusseeritust. Flöödi üks huvitavaimalt kõlavaid mänguvõtteid on frullato,
Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi üks flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud koormuse tõttu tõmbub flöödi sirge toru nende mõjul lõpuks kergelt kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt. Mänguomadused Tänapäevane flööt on äärmiselt mitmekülgsete mänguomadustega pill, mis võimaldab teostada nii laulvaid meloodiaid kui ka virtuoosseid liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks. Madalas registris on flöödi heli mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt teostatavad ka mitmesugused flažoletthelid ja multifonid. Flöödi tooni kvaliteeti hinnatakse muuhulgas kahina puudumise järgi, mis mängijalt eeldab huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokuseeritust. Flöödi üks huvitavamalt kõlavaid mänguvõtteid on frullato, mille puhul
Neil oli ka noodikiri, aga palju ruumi jäeti inspiratsiooniks. Antiik-Kreeka koolis oli muusika kõige tähtsam õppeaine koos matemaatikaga. Iga kooli lõpetaja oskas mängida ühte pilli, pidi tundma noodikirja ja oskama luua muusikat. Enamiku spordialade saateks mängiti pilli. Antiik-Kreekas pandi alus tänapäevasele muusika teooriale. Ka Roomas (2.saj. e.Kr.-5.saj. p.Kr.) oli muusikal tähtis roll. Seda estitati meelelahutuseks. Põhiliseks pilliks oli vesiorel, mida mängiti ka gladiaatorite võistlustel. Rikastes kodudes oli kombeks õhtusöögi ajal muusikat kuulata ning teatris kuulus nii tragöödiate kui komöödia juurde sageli tibia või vesioreli muusika. Neid kõiki ühendab austus muusika vastu ja neile on muusika väga tähtis. Neid eristab see, et kasutati muusikat erinevates alades, näiteks keldid kasutasid sõjas, hellenid spordialades ja
sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnesmuusikaliste vahenditega.Tekkis 1600. Roomas.Esimeseks oratooriumiks võib pidada Cavalieri "Hinge ja keha etendus".kuulsamad oratooriumid- Schütz "Lunastaja 7 sõna ristil ", Carissini "Jefta",Alessandro Scarlatti.Oratooriumi alaliigiks on passion, mis räägib jumala kannatustest ja surmas t.Passionide loojad-Basch ja Schütz. Basso Continuo e generaalbass- 1.teatud pillide koosseis ,bassihääl-tsello,fagott, viola da gamba.teiseks pilliks on harmooniapill-orel,klavessiin,klavikord )2.Bassipartii kirjapanemise viis(noodina pandi bassipartii ja akord lisati kasutades intervallide numbreid.
Passioon (teise sõnaga kristuse kannatuse lugu) - tuletatud neljast evangeeliumist: Matteus, Markus, Luuka, Johannes · Kõiki esitatakse koori, solistide ja orkestriga. · Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks Viiuleid on meisterdanud kolm perekonda : Stradivari, Amati, Quarneri Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile · Barokktrio 2 meloodiapilli + basso continuo , sellest kujuneb veel üks orkestritüüp, Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa
· arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. · klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. · hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. · Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. · Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. · Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. · Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. · Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. · Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. · Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära. · Kreeka muusika põhialuseks on rütm.
Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad. Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud. Armastatumaiks pilliks oli lauto. RENESSANSS Uus kunstistiil, pärit Itaaliast. Alguse sai juba 14. sajand, õitseaeg oli 15-16 saj. Algas hoogne linnade levik. Itaaliast sai kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Kaubavahetus muutus intensiivseks, kerkisid linnad. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem
selleks ajaks täielikult kurdistunud. Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina. Viimast, 9. sümfooniat, dirigeeris ta esmaettekandel ise, kuulmata ühtegi nooti. Beethovenit iseloomustab aeglane komponeerimislaad, seetõttu ei ole tema looming numbriliselt kuigi suur. Beethoven kirjutas mitut suurteost üheaegselt; ta täiendas ja parandas teoseid pidevalt, otsides täiuslikkust. Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER. Ta suhtus klaverisse kui orkestrisse – klaver pidi kõlama sama värvikalt kui orkestritäis pille. Looming Orkestrile: 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, viiulikontsert D-duur (1806), kontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur (1805). Mitu avamängu (Fidelio, Leonore, Egmont, Wellingtoni võit jt). Kammermuusika: 16 keelpillikvartetti, klaverikvartetid, klaveritriod, puhkpilliansamblid. Soolopillidele: 10 viiulisonaati, 5
rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis nimetati kannelt koguni jumala enda loodud pilliks. Seetõttu võis seda mängida isegi surnuvalvamise juures ja paastuajal, kui kõik muu pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki. Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579. aastal mittesaksa lihunike seltskonnas oli kannatajale poolele laual lebanud "mittesaksa harfiga"
Mängiti krummhorn`i (tõlkes ,,kõver sarv"), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas
omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest. Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika
Mängiti krummhorn`i (tõlkes „kõver sarv“), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas
Oli näha, kui kiiresti liikusid näpud kuue keelelisel basskitarril, laia kaelaga soolokitarril ja samamoodi ka pulgad trummidel. Samuti oskas Bona publikuga hästi suhelda ja see osutus üheks show oluliseks osaks. Päikseline, samas lihtne ja siiras muusik püüdis rääkida eesti keeles, tegi nalju ning püsis kogu kontserti vältel rõõmsameelsena. Minu jaoks jäi kõige rohkem meelde Richard Bona puhas ning kandev hääl ning tema basskitarr, mis oligi mõeldud kontserdi põhiliseks pilliks. Veidi vähem meeldejäävaks osutusid trummar ja soolokitarrist, kuid kõik koos kõlasid nad veatult, üksteist täiustavalt. Esitatud teostes olid segunenud jazz ja blues, Aafrika pärimusmuusika, sving, funk, salsa jne. Inglise keelsete lugudega vaheldusid douala-keelseid laulud, mida Bona suutis kaasa laulma panna ka häbelikud eestlased ja see tekitas korraks üleva tunde, et ma ei viibigi Eestimaal. Muusika oli vägagi mitmekülgne ja tänapäevasest klassikalisest jazzist üsna erinev
Kuulsamad oratooriumiloojad: · G. Carissini ''Jefta'' · H. Schütz ''ülestõusmislugu'' · G. F. Händel ''Juudas Makkabeus'', ''Messias'' Passioon- Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H. Schütz ''Matteuse passioon'', ''Johannese passioon'', ''Luka passioon'' Barokiajastu intstrumentaalmuusika 17. sajandi armastatuimaks pilliks kujunes viiul- Tõus oli seotud kuulsa viiulimeistri koolkonnaga Cremonas (Amati, Guarnei, Stardivari) Viiuli võimalused avas Claudia Monteverdi. Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias: · Soolohääl või duo basso continou saatel · Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas)
Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks
meelelahutuseks pikal merereisil. Levinud oli koori ja eeslaulja vaheldumine. Üheksateistkümnenda sajandi lõpul said kuulsaks ka kauboilaulud, mis on suguluses briti ballaadidega. Kauboid olid suure karja karjused. Laulud olid neil enamasti lüürilise või jutustava sisuga, saateks olid kitarr, suupill, bandzo. Hillbilly muusikastiili laulud räägivad nende ( soti ja iiri ) kodumaa ajaloost, aga ka eluraskustest ja pettumustest, tragöödiatest. Kõige populaarsemaks pilliks oli neil viiuli eelkäija fiidel, mida mängiti ka tantsu saateks. Prantsuse kultuuri mõju üks nähtusi on cajun muusika. See on arenenud prantsuse ballaadist, mida esialgu lauldi soolona ja esitati pulmades, matustel. Afroameerika muusika Afroameerika muusika juured pärinevad Aafrika mustanahaliste ja valgete muusikakultuurist. ( Ameerika + Euroopa ). Töölaul : Lauldi tööd tehes. Laulud olid rütmikad, erksad, kuid saateta ( A cappella ).
muusikud · Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega · Polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika Muusika loomise aluseks sai barso continou (it.k. ,,katkematu bass") tehnika. Bassipill (näiteks tsello) mängis bassimeloodiat ja harmooniapill (näiteks klavessiin või orel) saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid; pille rohkem). Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul. (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati
Teise inimese loomingu ettekanne, ehk interpretatsioon on samuti kunst - nii teatrimaailmas, kui muusikas. Üks interpreet muusikateose esitaja) mängib mingit Beethoveni sonaati ühtmoodi ja publik on vaimustatud: "Küll ta mängis hästi!" Teine pianist mängib sama teost hoopis teisiti ja publik on jälle vaimustatud. Kolmas mängib sonaati samuti erinevalt, kuid publik on seepeale hoopis nördinud: "Kuidas ta võib seda teost niimoodi mängida!" Ka dirigent on interpreet. Tema pilliks on koor või orkester. Ka kõige andekamad pillimehed peavad orkestris alluma dirigendi tahtele (nagu teatris näitlejad lavastajale). Kui muusik loob muusikat mängimise ajal, nimetatakse seda improvisatsiooniks. Improvisatsioon on ettevalmistamata, hetkemeeleolu põhjal loodud muusika. Maailm on loodud helilisena Vahel Sa istud mättal ja kuulad, et küll see ööbik laulab ikka ilusti! Tegelikult ütleb ta aga võib-olla hoopis teisele ööbikule, et see siin on
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907
Tekkisid uued muusikaliigid nagu ooper, oratoorium, kantaar, hakkas arenema ansambli ja orkestrimuusika. Teosed muutusid tehniliselt keerukamateks ning tekkis vajadus õppinud pillimeeste ja lauljate järgi. Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega ning muusikateoste loomisel oli eeskujuks kõne ülesehitus. Hoogsalt arenes instrumentaalmuusika ning oluliseimaks pilliks orkestrimuusikas sai viiul. Minu arvates iseloomustavad barokkmuusikat ülepaisutatus, dramaatilisus, efektsus ja emotsionaalsus. Minu jaoks kõige nauditavamad teosed on selles ajastus kirjutanud heliloojad Bach ja Vivaldi. Klassitsism oli mõistusesajand. 18. sajandil ülistati mõistust ning see asetati tunnetest kõrgemale.Vanakreeka kunsti peeti kõrgeimaks saavutuseks e
pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu. Neil oli kasutusel palju keerulisem tonaalne süsteem kui muudespaikades. Indias oli igaks ajaks oma muusikaline teos. Näiteks hommikuks, või siis kevadeks. Teoseid oli palju. Ja seal oli teose autor ka teose laulja. Hiinas oli juba väga vanadel aegadel muusika tähtsal kohal. Selle kaudu õpetati rahvast. Ka Hiina keel oliväga laulev keel, tihit mõjutas sõna tähendust selle laulev väljendus. Hiina vanimaks pilliks on Kammertooni mis on hirsi teradega täidetud meetri pikkune bambustoru. See andis välja tooni 1 mis oli kõigi toonide alus. Hiinas kasutati peamiselt täistoone ja neid oli kokku 5. Neid nimetati 1 valitseja noot, 2ministiri noot, 3 rava noot, 4 riigiasjade noot, 5 üldise olukorra noot. Hiinlased hakkasid tegema ka draama näitemänge. Hiinlastele oli muusika tähtis ka selle pärast , et nad uskusid, et muusika ei ole võimeline valetama.
talupoegade elu, tegemisi ja looduse kulgu. Igal osal on sisule vastav pealkiri. IX sümfoonia on justkui Beethoveni elutööd kokkuvõttev teos, kus läbivaks teemaks on võrdsuse ja vendluse teema. Esimest korda selle zanri ajaloos kasutas Beethoven IX sümfoonia finaalis ka koori ja soliste. Tänapäeval on lõik IX sümfoonia finaalist tuntud Euroopa Liidu hümnina. Beethoven alustas oma karjääri Viinis klaverivirtuoosina ning klaver jäi talle oluliseimaks pilliks elu lõpuni. Tema klavreiloomingus on väga tähtsal kohal sonaadid. Helilooja kirjutas neid kogu elu jooksul ja nendes peegeldub tema helikeele areng. Võrreldes Mozarti ja Haydniga on Beethoveni sonaadid suurema kõlajõu ja tugevamate kontrastidega. Tuntumad sonaadid on ,,Pateetiline", ,,Kuupaistesonaat", ,,Appassionata". Beethoven käsitles klaverit varasematest meistritest hoopis jõulisemalt ning otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelisemat kõla.
klaver ja kitarr. - Sellest alates hakati nooti lugema! Pillimeeste tase tõusis. Solistide osatähtsus kasvas -Tuntud Swingi muusikud: Benny Goodman (Swingi kuningas). Count Basie (säilitas jazzi traditsionaalset nägu, oli oma orkestriga jõulise swingi-stiili esindaja) Glenn Miller (tema orkestri poolt esitatud swing-muusika filmis 'Päikesepaistelise oru serenaad') Cloeman Hawkins (tõi jazz-muusikasse saksofoni! Temas alates sai see üsna armastatud pilliks) Duke Ellington (jazz-muusika omapärasemaid isiksusi, keda ei saa paigutada ühegi kindla stiili raamidesse. Ta on võtnud kõigilt midagi ja samas säilitanud omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing. -väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt.
aga juhtus see alles 2 sajandit hiljem - 1920ndatel aastatel. Esimesed kogemused muusikavallas omandas ta oma isa kaudu, kellega neid nähti ka tihedalt kirikus koos viiulit mängimas. Tema kõige unikaalsem anne teiste heliloojate ees oli aga oskus kiiresti ja perfektselt muusikat kirjutada, nimelt polnud temajaoks mingisugune probleem ühe kuuga kirjutada mitu ooperit või kontserti. Noorus A. Vivaldi sündis suurde perre, nimelt oli tal neli venda ja neli õde. Tema esimeseks pilliks sai viiul, mille mängimist õpetas talle ta isa, kes oli eelnevalt oma elus olnud juuksur kuid jätkas oma elu professionaalse viiulimängijana. Tema elu polnud küll kerge, kuna ta põdes astmat, kuid ta suutis sellega paralleelselt ka luua muusikat ning lüüa kaasa paljudel teistel muusikaga seotud tegevustel. Juba 15 aastaselt hakkas ta õppima preestriks ning 1703- ndal peale oma õpingute lõpetamist läks ta tööle preestrina. Elulugu
Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt. Linnades, eelkõige Tallinnas, aga ka Tartus, Pärnus ja Narvas, hakkasid üha sagedamini esinema külalismuusikud ja rändnäitetrupid. Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. Näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. 19
000 akordioni ja kõik need müüdi ka maha. Siis sattusid need pillid ka Eestisse meremeeste ja kohalike kaupmeeste kaudu. Ida pool oli ka juba mitmeid vabrikuid. Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikazanrites: rahvamuusikas, popmuusikas, klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne. Popmuusikasse ilmus akordion aastatel 19001960. Seda aega nimetatakse sageli "akordioni kuldajaks". Eestis muutus akordion rahvalikuks pilliks 1920-ndatel aastatel, kui meremeeste vahendusel jõudsid Eestisse esimesed pillid Soomest Rootsist Saksamaalt ja sai eriti populaarseks enne II maailmasõda. Eestis nagu ka teistes Baltimaades mängitakse enamasti klahvidega akordionit. Eestis klassikalisi akordione ei valmistata (samas pillimeistrid valmistasid lõõtspille). Parema puudumisel mängiti Saksamaal toodetud vanade Weltmeistritega. Esimesed akordionistid õppisid pilli mängima iseõppimise teel
tämber on nasaalse värvinguga, ilmekas ja väljendusrikas. Pilli lest on kinnitatud kõvera vasktoru külge, ent sõrmetöö on samasugune nagu oboe mängimisel. Pilli omapäraks on veel ka ümmargune ots. KLARNET Ta on puupuhkpillide rühma üks tähtsamaid instrumente. Tänu suurtele tehnilistele võimalustele, kaunile tämbrile, suurele diapasoonile (üle kolme ja poole oktaavi) ning kõige nõrgemast piano pianissimost küllaltki tugeva forteni ulatuvale dünaamikale on klarnet pilliks, millele orkestris võib usaldada küllaltki vastutusrikkaid ülesandeid. Klarnet on ühekordse lesthuulikuga puupill. Kaasaegse klarneti leiutas 1690. aastate paiku meister J. C. Denner, kellel on suuri teeneid ka flöödi, oboe ja fagoti tehnilisel täiustamisel. Orkestripillina hakati teda kasutama alles XIX sajandi algul. Klarneti toru on valmistatud mustast puust või mõnest teatavast tehismaterjalist, eboniidist. Toru pikkus on kuni 68 cm. Toru algab peenema nokataolise osaga, millele
ületama jõe paadiga ja selle eest pidi paadimehele tasuma, kas siis münt suus hoides või silmadel hoides. 3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA *Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet. *Kreekas pöörati erilist tähelepanu poiste harimisele, sest nemad pidid sõdima ja riiki valitsema. *Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised.
heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel, mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene Eesti interprent, kes kogus kuulsust väljaspool eestit. Asus tööle tüdrukute koolis muusikaõpetajana(Härma gümn.) Koorilauludel puudus eestipärane joon. Kolm rühma koorilaule: 1)Isamaalised: "Veel kaitse Kalev", "Isamaa mälestus". 2)Lüürilised: "Ööbiku surm", "Kui sa tuled, too mul lilli". 3) rahvaviisidele: "Lauliku lapsepõlv", "Tuljak", "Pidu hakkab". Puutus kokku ka Hermanniga
sümfooniaorkestrile. · Keelpillikvartett 4-osaline teos keelpillikvartetile ( I, II viiul, altviiul, tsello ) · Singspiel - Saksa laulumäng, mis sündis inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Võrdlus barokkajastuga: ROMANTISM KLASSITSISM______ INSTRUMENDID Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viiulitest ja viooladest. Tänapäevast Pillid täiustusid ja said tänapäevase
keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed Liturgia On religioosne kombetalitlus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) jõu(dude)ga, kindla korra järgi peetav jumalateenistus Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku või õõnestatud resonaatoriga lüürad. Mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Peetakse Apolloni pilliks. Missa On läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne Neuma - märgid, mis aitavad juba tuntud meloodiaid mälu järgi esitada. Neumad sobivad vaid abiks mälule tuntud viiside laulmisel. Orkestra - Poolringikujuline ruum lava ees Paavst - katoliku kiriku pea, elab Roomas Pentatoonika - on viiel helil põhinev helirida (tänapäeval kasutame enamasti 7-st helist
teostest) 1781-1791 vabakutseline elu Viinis. 22. Ülevaade W.A.Mozarti loomingust ja muusika iseloomustus. „Figaro pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, 41 sümfooniaid, 27 klaverikontserti, instrumentaalsonaadid. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Julge ja järskude kontrastidega. 23. L. van Beethoveni loomingu ülevaade žanrite kaupa. Klaverimuusika • Alustas karjääri klaverivirtuoosina; klaver jäi talle olulisimaks pilliks • 32 klaverisonaati • 5 klaverikontserti • Väikepalad ja variatsioonid Sümfooniline muusika • Esimene sümf. 30-aastasena • Filosoofilise välenduslaadiga suurteos, mitte õukondlik meelelahutus • Beethoveni sümf.s. ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ratsionaalne ülesehitus. • Laiendas klassikalist orkestrit (puhkpillid, eriti vaskpp. tähtsamaks) Vokaalteosed
Looming. Wagner oli suurimaid ooperi novaatoreid.Ta viis muusika rolli ooperis esikohale.Hakkas kasutama nn juhtmotiive.Need on lühikesed,lihtsad,mällusööbivad viisilõigud,mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi või sündmuspaiku.Teine tähtis uuendus on see,et Wagner loobus numbriooperist .Ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikakogu stseenidele.Tema ooperid sarnanevad sümfooniaga kus üheks orkestri pilliks on inimhääl.Kõige täiuslikum näide tema uuest ooperist on ,,Tristan ja Isolde",mis sarnaneb hiiglasliku sümfoonilise poeemiga.Ooperite sisu oli aga sajandeid kestnud traditsioon- müüdid,muinasjutud ,ajaloosündmused.Kõik Wagneri ooperite kangelased kas hukkuvad või on sunnitd hülgama inimeste maailma.Niivõrd võimukad on inimeste maailmas kurjus ,ahnus,ülekohus,väiklus,et ka jumalad on võimetud selles maailmas headust võidule viima.Wagneri tuntumad teosed on: ,,Tristan ja
annaabi.ee 
