Richard Bona Trio tõi Aafrika Eestisse (0)

Richard Bona Trio tõi Aafrika Eestisse
Neljapäeval 11.detsembril kell 19.00 toimus Nordea Kontserdimajas Jõulujazz 2014 raames Richard Bona Trio kontsert . Esines Kameruni päritolu USA laulja-laulukirjutaja ja üks parimaid bassiste Richard Bona ning teda saatsid kitarril Sylvain Luc ja trummidel Ernesto Simpson . Kontsert oli üles ehitatud väga professionaalselt ja Bona poolt pisut vürtsitatud jazzipalad koos tema laulustiil ja douala-keelsete lauludega tekitasid kohati tunde, et viibin palmisaarel puhkusel.
Peaesineja Richard Bona sündis 1967. aastal väikeses Kameruni külas Mintas. Lapsena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli ja on tänaseni Jaco Pastorius kelle plaati ta teismelisena kuulas. 22-aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning äratas seal laia tähelepanu 1999. aastal ilmunud albumiga “Scene From My Life”. Eestit külastas muusik esmakordselt 2002. aastal ja käesolev kontsert oli tema kolmas kohtumine Eesti publikuga. Seekordsel kontsertil esines ta koos oma trioga, kuhu kuulusid prantsuse kitarrivirtuoos Sylvain Luc ja oma aja kõige nõutum trummar Ernesto Simpson Kuubalt. Lisaks on Bona musitseerinud koos ka näiteks Didier Lockwoodi, Michael ja Randy Breckeri, Mike Sterni, Chick Corea, George Bensoni, laulja Harry Belafonte ja paljude teistega . Temast on räägitud kui maailma parimast jazzi bassistist, kes oma positiivse meelelaadiga segab poppi, bossa-novat, bluusi ja jazzi justkui kinnitamaks, et maailma muusika on üks suur tervik.
Käesoleva kontserti lavakujundusele ei oldud väga suurt rõhku pandud, sest tegu oli ikkagi muusikakontsertiga ja inimesed tulid eelkõige kuulama . Nii olid laval vaid üksikud rekvisiidid (pillid, võimendid jms.) ning esinejad kandsid tavalisi riideid , mitte uhkeid kostüüme. Kava ülesehitus polnud midagi erilist, kuid toimis suurepäraselt, koosnedes lühikesest enesetutvustusest, lugude tutvustustest, lõppsõnast ja kordusloost. Esinejad olid juba pealtnäha väga professionaalsed ja valdasid oma instrumente veatult. Oli näha, kui kiiresti liikusid näpud kuue keelelisel basskitarril, laia kaelaga soolokitarril ja samamoodi ka pulgad trummidel. Samuti oskas Bona publikuga hästi suhelda ja see osutus üheks show oluliseks osaks. Päikseline, samas lihtne ja siiras muusik püüdis rääkida eesti keeles, tegi nalju ning püsis kogu kontserti vältel rõõmsameelsena.
Minu jaoks jäi kõige rohkem meelde Richard Bona puhas ning kandev hääl ning tema basskitarr, mis oligi mõeldud kontserdi põhiliseks pilliks. Veidi vähem meeldejäävaks osutusid trummar ja soolokitarrist, kuid kõik koos kõlasid nad veatult, üksteist täiustavalt. Esitatud teostes olid segunenud jazz ja blues , Aafrika pärimusmuusika, sving, funk , salsa jne. Inglise keelsete lugudega vaheldusid douala-keelseid laulud, mida Bona suutis kaasa laulma panna ka häbelikud eestlased ja see tekitas korraks üleva tunde, et ma ei viibigi Eestimaal. Muusika oli vägagi mitmekülgne ja tänapäevasest klassikalisest jazzist üsna erinev. Minu lemmik palaks osutus „Eyala“. See eristus teistest esitatud lugudest, olles hoopis rahulikum ja isegi nukra alatooniga. Kuigi laul oli taaskord douala-keeles, jõudis meeleolu ja tunne ilma sõnu mõistmatagi kohale. Meeldisid muidugi ka põhiliselt kõlanud hoogsamad ja kaasahaaravamad laulud, mis olid valdavalt ka inglise keelsed. Samuti jäi hästi meelde kiire improvisatsioonipala, kus muusikud mängisid seda, mis neile pähe tuli. See kinnitas taaskord esinejate loovust ja instrumentide valdamise kõrget taset.
Kontsert oli minu jaoks päris erakordne ja meeldejääv. Ilmselt seepärast, et ma ise igapäevaselt jazzi ja kontserdil kõlanud lugusid ei kuula, oli tegu uudse kogemusega, meeldiva vaheldusega tavapärasele. Arvan, et see ei jätnud kedagi publiku seast külmaks, ka neid kogenumaid kuulajaid, kelle jaoks kontserti formaat võis olla pisut tavapärane. Siinkohal soovitaksingi järgmisel korral lisada paar eriefekti, et publikus tekiks lisaks kõigile teistele tuntud emotsioonidele ka üllatus . Isiklikult jäin aga selletagi väga rahule ja loodan taaskord mõnele Jazzkaare või veel parem isegi Richard Bona enda kontserdile jõuda.
Keili Helekivi
NRG 10.C
26.03.16