Klassikaline muusika (0)

Mina ja  klassika  
 
 
Minu  elus  on  klassikaline   muusika   väga  tähtsal  kohal.  Olen  muusikakoolis   õppinud  
seitse  aastat  ning sel e aja jooksul olen õppinud taolist muusikat  hindama . Minu jaoks 
on klassikaline  muusika  rahustava  toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast 
pikka  koolipäeva  üks  emotsionaalne   Chopini   teos.  Klassikaline  muusika  on  minu 
arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. 
 
Keskajal  olid  muusika  ja  teised  kunstili gid  kiriku  teenistuses  ning  seotud  jumala 
teenimisega.  Kõige  tugevamini  mõjutas  keskaegset  muusikat  usk  ainujumalasse. 
Euroopa  muusika  alusmüüriks  on  ühehäälne  keskaegne   kirikulaul    gregooriuse   laul, 
mida  esitasid  poisid  või  mehed  ilma  saateta  ja  ladina  keeles.  Gregooriuse  laul  on 
muusikaline  palve,  mis  on  suunatud   Jumalale .  Sel e  laulu  tähtsus  on  Euroopa 
muusikale   väga  suur,  sest  temast  kasvas  välja   mitmehäälsus .  Samuti  on  neid  vi se 
kasutanud  paljud   heliloojad   oma  teostes.  Gregooriuse  laulu  kõrval  oli  ka  ilmalik 
muusika,  mil est  kõige  rohkem  tuntakse  rüütlilaulu.  Keskaja  muusika  areng  toimus 
eelkõige  kloostrites  ning  peamisteks  žanriteks  olid  psalmilaulud  ja   hümnid .  Keskaja 
laulude  saateks  kasutati  lautot,   harfi ,  fi delit,  flööti,  trompetit.  Muusikat  kirjutati  üles 
neumade  abil. Minu arvates iseloomustab  keskaja ilmalikku muusikat seotud acapel a 
vokaal   ning  rändmuusikute  muusikat  vabameelsus  ja  rütmilisus.  Keskaja  muusikast 
meeldib mul e rohkem ilmalik. 
 
Renessanss   tähendab  taassündi.  Sel el  ajal  ei  olnud  enam  maailma  keskpunktiks 
Jumal,  vaid  si s  oli  oluline  inimesekeskne  elutunnetus.  Muusika  pidi  olema  inimeste 
kõrvadele  meeldivate  kooskõlade  ja  ilusa  sujuva  meloodiaga.  Renessanssiaegne 
harmoonia   on  põhiliselt  üles  ehitatud  kolmkõladele  ja  sekstakonrdidele.  Muusika  oli 
enam  seotud  teksiga,   rütm   lähtus  teksti  rütmist.  Ideaaliks  sai  väljenduslik  laulev 
meloodia .  Rennessassi  ajal  kirjutati  palju  polüfoonilist  muusikat.  Põhiliselt  kirjutasid 
seda  muusikat  Madalmaade  koolkonna  heliloojad.  Üheks  suurimaks  heliloojaks  oli 
Josquin Desprez. Tema tuntuimad teosed on ‘Leinaood’ ja ‘Relvastunud mees’. 
Sel e  koolkonna  vi mane  suurkuju  oli  Orlandus  Lassus. Ta kirjutas ligi 2000 heliteost, 
mil ede hulgas oli ni  vaimulikku kui ka ilmalikku  muusikat. Minu  arvates iseloomustab 
tema teoseid värvikas harmoonia. Saatepil idena  kasutati vioolasid,  lautot, trompeteid, 
tromboone, klavikordi, klavessi ni ja  orelit , mis oli tähtsaim kirikupil .  
 
Sõna  ‘ barokk ’  on  pärit  portugali  keelest  ning  tähendab  ebakorrapärase  kujuga  pärlit. 
Barokk­ajastu  tõi  helikunsti  suured  muutused.  Heakõlalisele  ja  tasakaalustatud 
muusikale  eelistati   ajastule  vastavat pingelist ja e
  rutatud m
  uusikat. J
  umaliku harmoonia 
asemel  pandi teostesse sisse erinevaid inimlikke tundeid. Tekkisid uued muusikali gid 
nagu   ooper ,   oratoorium ,  kantaar,  hakkas  arenema  ansambli­  ja  orkestrimuusika. 
Teosed  muutusid  tehniliselt keerukamateks  ning tekkis vajadus õppinud pil imeeste  ja 
lauljate  järgi.  Eesmärgiks  sai  teksti  edasiandmine  muusikaliste  vahenditega  ning 
muusikateoste  loomisel  oli  eeskujuks  kõne  ülesehitus.  Hoogsalt  arenes 
instrumentaalmuusika ning oluliseimaks pil iks orkestrimuusikas sai vi ul. Minu  arvates 
iseloomustavad 
barokkmuusikat  ülepaisutatus,  dramaatilisus,  efektsus  ja 
emotsionaalsus.  Minu  jaoks  kõige  nauditavamad  teosed  on  sel es  ajastus  kirjutanud 
heliloojad Bach ja Vivaldi. 
 
Klassitsism  oli mõistusesajand. 18. sajandil ülistati  mõistust ning see asetati tunnetest 
kõrgemale.Vanakreeka kunsti peeti kõrgeimaks saavutuseks e.klassikaks n
  ing s
  ealt t uli 
sti li  nimetus  ­  klassitsism.  See  oli  esimene  periood  ajaloos,  kus  ilmalik  muusika  oli 
kiriklikust  olulisemal  kohal.  Eelistati  instrumentaalmuusikat.  Muusikas  tekkisid  uued 
žanrid  ja  esituskoosseisud.  Tähtsaimaks  muusikali giks  oli   sümfoonia .  Vahetus 
kuulajaskond,  põhiliseks  publikuks  olid  haritud  linnakodanikud.  Pika  ja  keerukate 
kaunistustega  meloodia  asemel  hakati  kasutama  lihtsat,  selget  ja  sageli  kolmkõladel 
tuginevat  vi si.  Harmoonia  oli  valdavalt  heakõlaline.  Pingeliseimaks  akordiks  oli 
septakord ,  mis  nõudis  alati  lahendamist.  Hakati  kasutama  ki ret  rütmide vaheldumist, 
vajade kirikulaadide kõrval eelisati duuri ja mol i. Muusika oli põhiliselt homofooniline. 
Klassitsismi  ajastu   tähtsaimad   heliloojad  on   Haydn ,   Mozart   ja   Beethoven ,  keda  on 
nimetatud  Vi ni  klassikuteks.  Minu  arvates  on  tegemist  ajastuga,  mil   sündisid  
ratsionaalsed, võimsad ja geniaalsed teosed. Avastan end pidevalt jäl e m
  õnda M
  ozarti 
või  Beethoveni  teost  kuulamas.   Õhtuti   hämaras  toas  kõrvaklappidega  kuulates  on 
nende kahe  helilooja  teosed külmavärinaid tekitavad. 
 
Romantismis on esikohal inimese  sisemaailm  ­ unistused, igatsused ja  fantaasia . S
  eda 
ajajärku  iseloomustab  mõõdukuse  puudumine.  Romantismi  ajastu  muusikat 
iseloomustab  väga  väljendusrikas  ja  tundekül ane  meloodia,  muutused  rütmipildis, 
orkestrikäsitluses  ning  värvikas  harmoonia.  Romantikute  muusikal  on  tihe  side 
kirjanduse,  kunsti  ja  fantaasiamaailmaga.  Väga  palju  kasutati  legende,  muistendeid, 
saagasid,  eeposeid  lavateoste  ja  instrumentaalteoste  loomisel.  Romantismiajastu 
kuulsaimad   heliloojad  on   Schubert ,   Chopin ,   Schumann ,  Liszt.   Tšaikovski ,  Grieg. 
Romantism   on  vaieldamatult  minu  lemmik  klassikalise  muusika  ajastu.  Romantismi 
muusika  on  minu  arvates  väga  emotsionaalne,  väljendusrikas,  harmooniline.  Minu 
lemmik  helilooja  sel es  ajastus on Chopin. Tema teosed kõnetavad mind  alati ning ei 
jäta   kunagi  külmaks.  Teost  ‘Nocturne  in  C   sharp    minor ’  võin  ma  lõputult  kuulata  ja 
mängida, see on üks minu lemmikuid Chopini loomingust. 
 
Klassikaline  muusika on eelkõige  täidetud  tunnetega. Minu jaoks on tunded muusikas 
väga  olulisel  kohal,  mistõttu  ma  väga  hindan  ja  armastan    klassikalist  muusikat.  Minu 
arvates  loodi  klassikalise  muusika  ajastul  kõige  geniaalsemat  muusikat.  Pean 
klassikalist  muusikat  intel igentsete  inimeste muusikaks. Austan inimesi, kes kuulavad 
klassikat ja oskavad seda hinnata. 
 
Gertu­Mari Puusepp 11.Ü