dev. ISO 17123-3): 1" (0,3 mgon) ja baaspositsioneerimistäpsus (std.dev.): ± 1 mm. Trimble automaatsuunamise täpsus 200 meetri puhul on < 2mm. 7. Kust saab näha Trimble Survey Controller tarkvara seeria- ja litsentsi numbrit? Avades TSC Configuration About TSC. 8. Mis on Trimble Access tarkvara uusim versioon? Uusimaks versiooniks on Trimble Access Software version 2013.40. 9. Mis on järgmised parameetrid: salvestusmälu, operatiivmälu, ekraani pikslite tihedus ja GSM modemi tüüp Trimble TCU, TSC2, TSC3, Slate ja Leica Zeno 15 väliarvutil? Trimble TCU · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 64 MB SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC2 · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 128 MB SDRAM · salvestusmälu 512 MB
reljeefi interpoleerimisvigadest tekkinud väärlohke ning mõned suuremad lohud. Mis need suuremad lohud võiksid olla? Suuremad lohud on veekogud. 4. Lisage pilt valgla sisse jäävatest sulglohkudest ning seletage, kuidas saaks õiged madalamad kohad välja valida, et neid täitmise eest kaitsta. Selleks leidke kõigepealt õiged madalamad kohad valgla sees ning tehke infonupuga Identify kindlaks õigete madalamate kohtade pikslite väärtused. Seejärel saategi väärtuse järgi õiged kohad Raster Calculatori vastava päringu abil välja valida. Aruandesse kirjutage täpselt mida te tegite ja miks te nii tegite. Valgla sisse jäävad sulglohud. Esmalt kontrollisin ma infonupu Identify abil erinevate sobivate alade väärtusi ning seejärel otsisin õiged madalamad kohad valgla seest. Seejärel tegin infonupu Identify abil kindlaks õigete madalamate kohtade pikslite väärtused ja valisin õiged kohad Raster
3 Kuvari olulisemad näitajad Kuvareid eristatakse peamiselt nende suuruse ja tehniliste parameetrite järgi. Suurus – väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 15–24 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Pikseli suurus – pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites Lahutusvõime (screen resolution) – väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Joonis 1. Lahutusvõime ja pikslite arv Kontrast (contrast ratio) – näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne.
Stabiliseeriva ja toetava materjalina ümbritseb PVA-d TAC (triatsetüül tselluloosi) kiht, mille peal võib olla ka peegeldusvastane kiht. Väga olulised ekraanide osad on läbipaistvad voolu juhtivad materjalid. Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid. Kiletransistoritest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks (LCD TFT). TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem interferents, mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures. Näitajad LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid. Siin on mõned tüüpilisemad näitajad: Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. Lahutusvõime näitab, mitu pikslit on ekraanil. Piksli suurus või pikslivahe: Antud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel.
Monitorid Arvutikuvar ehk arvuti monitor on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Algselt kasutati monitorideks 20. sajandil sarnast tehnoloogiat, mis ka telekate puhul, kus peakomponediks oli kineskoopkuvar. Erinevaid monitori suurusi on väga palju. Resolutsioonide suhtes pakutakse üldiselt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Üldlevinud on FULL HD ehk 1920 x 1080, mis tähistab pikslite arvu monitoril. Iga piksel on võimeline näitama erinevat värvi. Pidevalt arenevas ühiskonnas muutub ka pikslite arv monitoril aina suuremaks, sest mida suurem arv piksleid - seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz) ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi
selle põhjal kaardid. Andmekihid: Iga tükikest geograafilisest reaalsusest saab vaadelda koosnevana erinevatest temaatilistest kihtidest(Layer, Level, Theme) Erinevat tüüpi andmed(vektor, raster, TIN, ortofoto) asuvad erinevates kihtides Mõnes GIS programmis peavad erineva geomeetria tüübigaandmed (punkt, joon, polügon) olema eraldi kihil (ArcGIS, MAPublisher). Iga kiht koosneb punktide, joonte ja areaalide (rastri puhul pikslite) hulgast, mis on määratletud: - koordinaatidega geograafilises ruumis - atribuutidega (mitteruumiliste omadustega) Ruumiandmete olemus: 6 Andmekihtide kokkusobitamine: o Tihti on tarvis vaadata ja analüüsida erinevatel kihtidel paiknevaid andmeid
Alternatiivina on kasutuses ka AZO (alumiinium- tsinkoksiid), ent selle optilised ja elektrilised omadused jäävad ITO-le alla. Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid, millest on moodustatud pikselitest koosnev maatriks (LCD TFT), milles transistorid on väiksemad kui tavalised ränipõhised transistorid. TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem interferents, mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures. Näitajad LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid, mida on omavahel erinevate mõõtühikute ja mõõtmismeetodite tõttu raske võrrelda. Mõned tüüpilisemad näitajad: · Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. · Lahutusvõime ekslikult toortõleg inglise keelest resolutsioon: Näitab, mitu pikslit on ekraanil. Tavaliselt antud horisontaalse ja vertikaalse piksliarvu korrutisena. See
pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED-valgustid. OLED-ekraanil puudub taustvalgustus ja seetõttu saab seal kuvada palju sügavamaid musti värve; võib olla ka palju õhem ja kergem kui praegu turul olevad LCD-ekraanid. Sarnaselt võivad OLED-ekraanid hämaras ruumis saavutada suurema kontrastsuse kui tavalised LCD- ekraanid. OLED-ekraane on kahte põhitüüpi: ühed, mis baseeruvad väikestel molekulidel, ja teised, mis kasutavad polümeere. OLED-ekraanid võivad pikslite adresseerimise kasutada kas passiivmaatriks- (PMOLED) või aktiivmaatriksskeeme. Aktiivmaatriks-OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistoride kihti tagaküljel, et lülitada iga konkreetne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. 4.4 Curved Monitor 5. Videoliidesed Kuvari ja videokaarti ühendamiseks kasutatakse kolm levinumat videosisesendit/-väljandit:
1. Töö lühikirjeldus Töö sisuks oli muuta 2D vöötkood üha loetamatumaks, selgitades nii välja maksimaalselt lubatud loetamatuse protsendi. Koodi rikkumiseks tuli see osaliselt katta ristkülikuga ja tulemus salvestada Paint-s. Erinevate protsentide võrra kaetud koodide dekodeerimiskatsetel selgus, milline on maksimaalne protsent, mis antud vöötkoodi juures võiks olla hävinud. Protsendi arvutamisel lähtusin piksliveergude kõrgusest (pikslite arvust vertikaalsuunas). Dekodeerimisel kasutasin on-line vabavara. Eesmärgiks oli leida tekst, mis on kodeeritud. Kasutatud tarkvara: http://zxing.org/w/decode.jspx 2. Dekodeeritud tekst: TRANSPORDI INFOSYSTEEMI LABOR DE 3. Koodi on võimalik dekodeerida, kui kaetud on 10/29*100= 34,4% koodist.
ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise
pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi - lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest
fookusekaugusega, sellele vastab pikslile alati teatud mõõtmetega ruudukujuline ala maapinnal.iga sensori piksel registreerib GSD-ga defineeritud alalt lähtuvat energiat. Üks diood salvestab ühe piksli. Piksel on punktide (footonite) hulk, mis mahub täpselt ära ühele dioodile. 7.Digitaalse kujutise suurus. Digitaalse kujutise, nii prinditud kui ekraanil oleva, kvaliteet sõltub pildi loomisel kasutatud pikslite arvust ehk resolutsioonist. Maksimaalne arv, mida saab saavutada sõltub sellest, kui palju fotosaite on kasutatud kujutise sensoril pildi saamisel. Rohkem piksleid lisab detaile ja teravustab ääri. Digitaalse kujutise piisaval suurendamisel on näha pikslite efekt, mida kutsutakse pikseliseerimiseks. 8.Digitaalse kujutise resolutsioon. (Kaamera või skanneri resolutsiooni määramine)
See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator) lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; Pildimälu (frame buffer) koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; Digitaalanaloogmuundur ehk RAMDAC lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise.
Tööpõhimõte ja ehitus OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. Juhtiv kiht, 5. Anood (+). OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv-maatriks (PMOLED) või aktiiv-maatriks pikslite adresseerimise skeeme. Aktiiv-maatriks OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistorite kihti tagaküljel, et lülitada iga individuaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. OLED tehnoloogia eelised ja puudused Orgaanilised materjalid : - nad kannatavad väikseid pingeid - aeglased - tundlikud kõrgetele temperatuuridele
Rastergraafika (raster graphics) Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna
Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt on. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz. Värskendussagedust saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings > Advanced > Adapter. Seal tuleb klõpsata lahti valikukast ja valida võimalikult suurem väärtus. lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Mida suurem on lahutusvõime, seda pisematena paistavad asjad ekraanil, kuid seda avaramat tööpinda me näeme. Lahutusvõimet saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings Monitori headuse näitaja on ka vastavus kiirgustandarditele. Uuematel monitoridel on sageli kleebis, millel kirjas TCO95 või TCO99
ühendatud. Korralik videokaart peab võimaldama kiiret andmevahetust arvuti ja monitori vahel, vastasel juhul hakkab pilt hüppama ja arvuti muutub aeglasemaks. Videokaardil on tavaliselt omaette protsessor ja muutmälu.Videokaart määrab ära nähtava pildi kvaliteedi, mille tähtsamad parameetrid on: graafikastandard - kaasaja standard on SVGA. Vanem standard on VGA (kuigi VGA-ks tänapäeval ka SVGA-d nimetatakse) . Lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Värvisügavus (color quality) - kui mitu bitti informatsiooni on vaja, et kirjeldada ühe piksli värvi. Kui 8 bitti võimaldab kirjeldada 256 värvitooni, siis 24 bitti annab meile juba 16 777 216 erinevat värvitooni. Värskendussagedus (refresh rate) - kui tihti värskendub pilt monitori ekraanil. Mõõdetakse hertsides, näiteks 75 Hz. See arv on ka
Selleks, et piksel valgustada, tuleb sisse lülitada vastavad tulp ja rida: nende ristumiskohas piksel hakkab väljastama valgust. MPOLED kuvarid on soodsad, aga ridadega kujutise laotuse vajadus ei võimalda teostada suured kuvarid hea pildi kvaliteediga. AMOLED - (AM) aktiivmaatriksiga. Iga piksel juhitakse otseselt, nii nad saavad kiirelt pilti kuvata. AMOLED kuvarid võibad olla suured ja tänapäevaks on juba loodud kuvarid suurusega 40''. Kuid nende tootmine on kallis pikslite juhtimise keeruka süsteemie tõttu, vastupidi PMOLED kuvaritele, kus piisab lihtsast kontrollerist. Orgaaniliste kihtide alusele kandmise tüübid: vaakuum-termi-aurustamine (VTE) - esimene ja väga kallis variant, kuna valmistamisel kasutatakse vaakuumsadestamismeetodit. orgaanilise auru faasi sadestamine (OVPD) - inertgaasi keskkonnas väikese rõhu all olevas kambris kantakse õhuke orgaanilise materjali kiht täpselt jahutatud alale.
· Muu täpsem pöördenurk võimaldab ise soovitud nurga kraadides pöörata · Vertikaalselt tagurpidi peegeldab pilti vertikaalselt · Horisontaalselt tagurpidi peegeldab pilti horisontaalselt parem pilt on esimese pööramine vertikaalselt tagurpidi parem pilt on esimese pööramine horisontaalselt tagurpidi 6 Pildi suuruse muutmine Muuda suurust siin all on võimalus: · suuruse muutmine pikslite, cm ja tollide järgi · samuti protsendiga originaalpildist · saab määrata pildi resolutsiooni · mõned standartmõõtmed selle all saab määrata pildile kindla suuruse · ``Säilita kuvasuhe`` kastikesse linnukese tehes tagad selle, et pildi ühte külge muutes muutub ka teine külg proportsionaalselt 7 Pildi värvide muutmine Teisenda halltoonideks võimaldab muuta pildi must-valgeks
kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised (ergonoomia - töövahendi, ja -keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele) nõuded on veidi teistsugused. Tuleb ju monitori jälgida umbes poole meetri kauguselt vastupidiselt televiisorile, mida me vaatame reeglina toa teisest otsast. Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks on ekraani resolutsioon ekraanile mahtuvate pikslite arv. Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus (värskendussagedus). See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte Põhikomponendiks on elektronkiiretoru. See on õhust tühjaks pumbatud klaastoru. Elektronkiiretoru ühes otsas asub kiirete elektronide allikas elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire (värvilisel monitoril kolm elektronkiirt). Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan
Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (CRT) ja/või vedelkristallkuvar (LCD). KUVARI OLULISEMAD NÄITAJAD Suurus väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 1524 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Pikseli suurus pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites Lahutusvõime väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Kontrast näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne. Pildi suhe näitab ekraani horisontaali ja vertikaali suhet. Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1.
põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express -
installeeritud kaks opsüsteemi. Arvuti käivitamisel annab buudihaldur kasutajale võimaluse valida, kumba opsüsteemi laadida. Mõned buudihaldurid võimaldavad kasutada ka rohkem kui 2 opsüsteemi ning sel juhul on tegu multibuutimisega. 9. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest – pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv ekraani pinnaühiku kohta, seda teravam paistab silmale pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist – punane, roheline ja sinine (RGB – Red, Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, seega kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari
Tavaliselt 50-90 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85-90 Hz, 1600x1200 puhul 75-80 Hz). Reasagedus-Sagedus millega toimub ridade laotamineTavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24-115 Hz. LahutusvõimeResolutsioon- (resolution) nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikslite vertikaal- ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni. Värvide arv-Monokroomsed (Monochrome),Halltoonesitlus (Gray- scale),Värviline( Color). Värvisügavus (Color depth) mõõdetakse bittides. Punktisamm-Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus.Tüüpiline vahemik 0,21- 0,28mm.Mida väiksemad väärtused,seda paremad.
Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 5090 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 8590 Hz, 1600x1200 puhul 7580 Hz). Sagedus millega toimub ridade laotamine Tavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24115 Hz. Resolutsioon (resolution) nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikslite vertikaal ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni. Monokroomsed (Monochrome) Halltoonesitlus (Grayscale) Värviline( Color) Värvisügavus (Color depth) mõõdetakse bittides. Monitori elektromagnetilise kiirguse piiramiseks ja hindamiseks on kehtestatud terve rida riiklike standardeid,(DIN, SSI, MPR I, MPR II, SWEDAC, TCO)
Põhiline on . Suurus , värskendussagedus (85 hz) ( 85 korda sekundis korrastab) , lahutusvõime (resolutsioon) Suurs: tollides, levinumad 15, 17, 19, 21 tolli. Mida suurem , seda rohkem näeme. Värskendussagedus- (refresh rate) kui mitu korda sek jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse hertsides. Mida väiksem on refreshrate seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Refresrate alampiir on umbes 55Hz. Screen resolution väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvune, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje korrutisena ( 800x 600 ) TCO on kiirgusstandard Mida suurem on TCO"NR" seda vähem kahjulikud nad on.Flatmonitorid tekitavad vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalisetel kumera ekraaniga monitoritel. Monitorid jagunevad : LCD ja Kineskoop LCD- liquid crystal display põhineb teatud poolvedela aine kristallide omadusel end elektrivoolu toimel pöörata. Pööramisel kristall laseb valgust läbi või mitte
osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes
DVI töötati välja Digital Display Working Group (DDWG) konsortsiumi poolt, et välja vahetada vananenud analoogkonnektorit- VGA-d[1]. DVI disainiti edastamaks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvani. Ta on osaliselt ühilduv HDMI standardiga digitaalreziimis ning tagasiühilduv VGA-ga analoogreziimis. DVI standardit kasutatakse põhiliselt videokaartidel, monitoridel, digitaalsetel projektoritel ja televiisoritel. DVI liides kasutab digitaalset protokolli, milles pikslite valgustatus edastatakse kahendkujul. Kui kuva töötab loomuliku eraldusega, siis loeb kuvar iga piksli heleduse, värvi ning seab kuvapiksli samale heledusele ning värvile. Sellisel juhul vastab igale pikslile väljundpuhvris üks piksel kuvas. Võrdlusena võivad analoogsignaaliga iga piksli valgustust ning värvust mõjutada tema lähedal olevad pikslid, lisaks ka elektriline müra ja muud tegurid, mis analoogsignaali moonutavad.
koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide kaupa. Vektorit iseloomustab geograafiliste andmete algus- ja lõpp-punkt ning suund. 11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid. Rasterandmed: erinevate pikslite kogumik, kasutatakse kattuvusülesannete sooritamisel, satelliidipiltide töötluses ja rasterandmetega saadud pindade kujundamiseks kaartidel. Vektorandmed: hulk geomeetrilisi objekte (jooned, polügoonid, punktid jne.) ja kasutatakse kaartide kujundamisel ja vektortöötluses (pindalade arvutamine). Atribuutandmed on andmed, mis kirjeldavad antud paiga või objekti omadusi. Omadused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Enamasti esitatakse
Algselt oli formaat mõeldud videote vaatamiseks internetist, kuid tänapäeval kasutatakse ka seadmetest vaatamiseks ilma internetita. Aja jooksul on kasutusel olnud kolm erinevat verisooni, neist vanim on WMV7, millele järgnes WMV8, ning praegu kasutusel olev WMV9, mida peetakse neist kõige paremaks versiooniks. WMV9 võimaldab videosid alla laadida ning vaadata nende originaalkvaliteediga, muutes faili seejuures väiksemahuliseks. WMV9 eeliseks on veel ruudukujuliste pikslite puudumine, pidev ja kiire bitikiirus. WMV9 toetab paljusid erinevaid seadmeid ning videosid mängivaid programme, neist populaarsemad: (What is... 2015) Windows Media Player RealPlayer K-Multimedia Player MPlayer VideoLan VLC Media Player Flip4Mac Kõik eelpool nimetatud programmid on mõeldud video- ning audiofailide mängimiseks. Neid saab kasutada juba siis, kui WMV fail on vastavalt teisendatud sobivaks failiks.
uuritava objekti pple. Objektilt kiiratud kiirgus detekteeritakse ning mõõdetakse sensori poolt. Nt lidar ja radar 10. 3 võimalust kuda samast kohast korduspildistamist teha Külg suunas vaatamine, liigutavate osadega skannerid; sateliit jõuab samasse kohta teataud ajapärast tagasi, siis saab teha kordus vaatlust 11. Rasterandmestik Rasterandmestiku puhul on tegemist pikslite koguga, mis moodustavad kujutise. 1. Lähima naabri algoritm valitakse suvaline lähtepunkt ja ühendatakse see kõige lähemal asuva punktiga. Seejärel valitakse järgmine kõige lähem punkti ja nii edasi, kuni kõik punktid on omavahel ühendatud. Lõpuks liigutakse tagasi lähtepunkt. 2. Kasutatakse lennukitelt või satelliitidelt mõõtmiste tegemiseks
Performance (Windows). 1.3 Action Action paneel on mõeldud eelkõige sammude salvestamiseks. Actionis saab nt. suurendada pildi kontrasti ja vähendada pildi suurust ning see järel on võimalik ühendada kõik kihid. See on kasulik neile kes soovivad luua nt sama põhimõttega 100 pilti aga seda ükshaaval teha on tüütu. Actionis on võimalik salvestada script meetmed ja kasutada seda igal pildil. 1.4 Histogram Histogramm on graafik mis näitab pikslite jaotust pildil. Histogramm näitab varje, keskmiseid toone ja highlight toone. Histogrammiga saab määrata pildi kvaliteeti. Hea kvaliteediga pilt on siis kui histogrammil on üleminekud sujuvad. Kui on teravaid tippe, siis vajab pildi kvaliteet korrigeerimist. 1.5 Layers Layer paneel asub enamustel Photoshopi versioonidel paremas nurgas. Layer paneeli kasutatakse kõige rohkem, kuna sellega saab hallata kõiki kihtidega seotud ülesandeid.
Faili maksimum suurus on 2GB või 20GB kui kasutaja on kasutab uuemaid browsereid.Video formaat peab olema AVI,MKV,MOV,MP4,DivX,FLV ja ogg ning ogv. Esialgul YouTube pakkus kasutajatele videosi ainult ühes kvaliteedis ehk 320x240 pikslit kasutades Sorenson Spark koode MP3 heliga.Juunis 2007 tegi Youtube võimalikuks vaadata videosi 3GP formaadis nimelt läbi mobiiltelefone.Märtsis 2008 lisati kõrgkvaliteetset võimalust,mis suurendas pikslite suurust 480x360-ni. Novembris 2008 lisati 720 HD toetus ning samuti lisati videote mängijale 4:3 ning laiekraan 5 16:9.Samuti on võimalik vaadata 3D videosi. Levik 19 Juunis,2007 aastal Google asetäitja Eric Schmidt külastas Pariisis ja aktiveeris lokalisatsioon süsteemi.Süsteem lubab kasutusele võtta 61 lokalisatsioonilist versiooni,1 Hong Kongi ning rahvusvahelist versiooni. Youtube-i seadmed soovitavad millist versiooni kasutada toetudes kasutaja IP aaddressi peal.Harva
- 1973 esimene teadaolev - 1975 Kodak tegi CCD-sensoriga digikaamera prototüübi - 1981 Sony reaalselt käes hoitav tarbijale suunatud digi - 1986 leiutati esimene digisensor - 1988 FUJI DS-1P Photokina festivalil - tegelt alles 90-aastatel muutus see massiliselt kasutatavaks 6) Mida tähendab interpoleerima? - "interpoleerima" pildile antud pikslite järgi infot (teisi piksleid) juurde arvutama - ehk siis kaamera arvutab kahe piksli vahele ise ühe piksli juurde teiste pisklite värviinfo järgi, kujutades ette, milline see välja peaks nägema -> tekitab kvaliteedikadusid - seepärast on oluline teada, kui palju on efektiivseid piksleid (neid, mille järgi arvutatakse ehk millest otseselt kujutis moodustub)
passiivne kaugseire- Passiivses kaugseiresüsteemis votab lennukile voi satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus. aktiivne kaugseire- Passiivses kaugseiresüsteemis votab lennukile voi satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus. ruumiline lahutusvoime e resolutsioon- väljendab pikslite arvu piksel- ehk pildielement ehk pildipunkt on pildi vähim kahemootmeline osa, mis voib kanda teatud värvust ja heledust. Globaalse positsioneerimise süsteemid- GPS - USA GLONASS Venemaa COMPASS Hiina GALILEO Euroopa Liit Biosfaari erinevaid kasitlusi-Jean-Baptiste de Lamarck (1802): nägi küll erinevate sfääride seotust elusorganismide kaudu, kuid ei kasutanud moistet "biosfäär" Eduard Suess (1875) :biosfäär kui Maa geosfääride (atmosfääri, hüdrosfääri
kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida. Tänapäeva võimas tehnika areng võimaldab ühe programmiga luua nii 2d kui ka 3d pilte, luua videoid ja animatsioone. Siit edasi on oluline teada kuidas pildid luuakse - kasutades selleks vektorit või rastrit Rastergraafika Rastergraafika puhul koosneb pilt üksikutest täppidest ehk pikslitest (raster). Pikslite arv horisontaalselt ja vertikaalselt määravad ära pildi suuruse. Näiteks 800x600, 1152x864 jne. 4 Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed
lähimate areaalide vahelist keskmist kaugust arvutada ehk parameetri väärtus võrdub nulliga. See indeks võimaldab iseloomustada elupaiga sobivust, lähtudes liikide kohastumisest. Osad neist lepivad tihedalt asetsevate areaalidega, teised vajavad laialdast ühesugust territooriumi 7 Külgnevuse indeksit mõõdetakse maastiku tasemel rasterkaardilt. Indeks baseerub pikslite kõrvutisel asendil. Külgnevuse indeks on seotud areaalide suurusega (Cain, et. al., 1997) ning iseloomustab, millises ulatuses maastiku klassid on grupeerunud või hajutatud. Kõrged väärtused osutavad maastikule, milles domineerivad suured üksikud areaalid, mis tagavad suurema hulga pikslite külgnemise. Madalad väärtused iseloomustavad maastiku, mis koosneb paljudest väikestest või ka keskmise suurusega areaalidest. Shannoni mitmekesisuse indeks.
Seda on juba testitud kõige keerulisemas inglise-hiina keelepaaris ja närvivõrk vähendas viivitamatult tõlkimisvigu 60% võrra. Tulemus on muljetavaldav. Neuronite võrgustik mitte ainult ei analüüsi õppeprotsessis olevate tõlgete olemasolevaid versioone, vaid teeb ka ettepanekute intellektuaalset analüüsi, lõhub need "sõnastike segmentideks". Mõnes mõttes sarnaneb see lähenemine närvivõrkude tööle masinavisioonis. Süsteem töötleb kujutist pikslite kaupa. Seejärel suureneb töötlemise tase järk-järgult. Närvivõrk tõlgib täpsemalt ja paremini, kui tavalised statistilised meetodid ja läheneb täpsuselt inimtõlkele, aga ei ole veel sama täpne. (vt. Joonis 7). Google'i tõlge töötleb praegu masintõlke jaoks umbes 10 000 keelepaari. 10.Project Oxford (Microsoft) Määratleb emotsioone pildil. Algoritm leiab inimese fotol ja püüab määrata tema
Andmete töötlemist saatmisel ja vastuvõtmisel kirjeldatakse täpsemalt töö 2. osas. Enim tähelepanu pöörab töö koostaja video kodeerimisele- pakkimisele, sest see on kvaliteetse ülekande nõudlikum osa. 2. ANDMETE TÖÖTLEMINE 2.1. Matemaatiline alus Teoorias on video värvipikslite kolmemõõtmeline massiiv (3D array). Kaks mõõdet kirjeldavad kujutise liikumist ruumis (vertikaal- ja horisontaalteljed), kolmas, aga ajadomeen- piltide käitumist ajateljel. Kaader (frame) on siin pikslite hulk, mida kirjeldatakse antud ajahetkel ja on põhimõtteliselt sama, mis paigalseisev pilt. Seega koosneb video kaadritest ja neis sisalduvatest piltidest. 2.2. Videokompressioon Meedia salvestamisel ja edastamisel tihendatakse andmed (data copression, video/audio compression/decompression; edaspidi- kompresioon/ pakkimine või tihendamine ja dekompressioon/ hõrendamine). Seda tehakse salvestusmahu ja saatmiseks nõutava ribalaiuse vähendamiseks
Programmiakna joonistusvärvi valikust paremal olev must kõrver topeltnool vahetab omavahel joonistusvärvi ja taustavärvi. Selle all olev musta ja valge ruudupaar muudab joonistusvärvi mustaks ja taustavärvi valgeks. Kustukummi suurus ja kuju saab määrata pintsliotste doaloogist. Kustukummi riistaomadused on sarnased pintsli omadele. Lisaks saab kustukummiga ka 'värvida' pildi alasid erineval määral läbipaistvateks muutes pikslite alfa väärtusi. Aerosool See tööriist käitub sarnaselt päris aerosooli pudeliga värvimisele. Mida kiiremini liigutada üle pinna seda nõrgem jälg jääb maha; ja vastupidi. Seame riistaomadused näiteks sellisteks kus · Rate määrab kui kiiresti värvi purgist välja pritsitakse · Pressure määrab pöördvõrdeliselt kui palju on värvis valgust Ja tulemuseks on näiteks selline pilt
Leida sellised spektraalsed klassid, mis oleksid tõlgendatavd meid huvitavate informatsiooniliste klassidena. Üldjuhul pikselhaaval, aga eriti kui eesmärgiks on muutuste uurimine, siis otstarbekas on vaadata terveid põldusid või eraldisi (vektorkaart), valdav enamus klassifitseerimislgoritme töötab siiski pikslitega. Klassifitseerimine õpetava valimiga: valitakse informatsioonilised klassid, leitakse igale klassile tugi- või õpetuspiirkonnad (digitize). Õpetuspiirkonda kuuluvate pikslite koguarv peaks reeglina olema suurem kui kümnekordne kasutatavate spektraalkanalite arv. Klassifitseerimise aluseks on tavaliselt kauguse mõiste vastavas spektraaltunnuste ruumis. Eukleidiline kaugus, normeeritud eukleidiline kaugus, vektorite vaheline nurk e spektraalne nurk (koosinus), Jeffreys-Matsusita kaugus.. klassifitseerimise meetodid, idrisis MINDIST lähima keskväärtuse meetod, PIPED risttahuka meetod; MAXLIKE .. Ilma õpetava valimita cluster, isoclust
numbriklahvid kursoriklahvid funktsiooniklahvid eriklahvid põhiklahvid Joonis 40. Standardne 101 klahviga klaviatuur 24 Digitaalkaamera moodustab objektiivi ees olevast kujutisest rasterpildi. Põhilised para- meetrid on järgmised. · Pikslite arv näitab, mitu pikslit on tekkival rasterkujutisel maksimaalse reziimi kasu- tamise korral. Näiteks kui kaamera maksimaalne reziim annab 2816 × 2112-pikslise pildi, siis kaamera pikslite arv on 2816 · 2112 = 5947392 6 · 106 , teisisõnu, see on 6-megapiksline kaamera. Mida suurem on pildi pikslite arv, seda suuremalt kannatab seda pärast välja printida, aga seda aeglasem on võtte tegemine ning seda rohkem võ- tab pilt ka mälukaardil mälu.
kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; 8 Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Mida poes küsida?
seadmele. Kaameraid on sisse seadistatud paljudesse pihuarvutitesse, mobiilidesse ja masinatesse muudesse instrumentidesse. (4 lk 14) 1.1 Kaamerate tüübid 1.1.1 Digikompaktid Kuuluvad kompaktkaamerate jaotusse, kõige laiemalt levinud digikaamerate klass. Hinnad algavad 1,5-2 tuhandest kroonist ja ulatuvad umbes 25000 kroonini. Digitaalfotoaparaat põhineb pildisensoril, mis omakorda koosneb paljudest valgustundlikest elementidest, mida nimetatakse ka piksliteks. Pikslite arv ongi põhiline digiaparaate iseloomustav suurus. Põhiliselt räägitakse digiaparaatide puhul megapikslitest (1 MP= 1 000 000 pikslit). Odavamad praegu veel müügil olevad aparaadid on 1,3 megapikslised. Tegu on lihtsate täisautomaatsete aparaatidega, mida tehnilistel omadustel võib võrrelda odavamate kompaktkaameratega. Nende eraldusvõimest jääb väheks isegi 10x15 pildi trükkimiseks, seetõttu kasutatakse nendega tehtud pilte enamasti vaid arvutis. Kui eesmärgiks on ka vahel
19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis? Silma poolset läätse( ülemist läätse ) nimetatakse okulaariks ning tema ülesanne on muutatõeline kujutis nähtavaks ja suurendada fookuses olev kujutis. 20. Mis on parima nägemise kaugus? Parima nägemise kaugus on 25cm 21. Mis on piksel? Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv pinnaühiku kohta, seda teravam paistab pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist punane, roheline ja sinine, Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. 22. Mis on sügavusteravus? Sügausteravus on objekti paksus, mis on suurendatud kujutises üheaegselt terav. Või teisiti- kujutise kauguste piirid, milles ekraani liigutades objekti kujutis jääb teravaks. 23. Mis on tühisuurendus
määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise
See arv lubab korrigeerida kuvamisel pildi eredust. Vajalik on ta selleks, et ühte tüüpi arvutiga tehtud pildid paistaks samasugused ka teist tüüpi arvutite ekraanidel. Nii on see omadus abiks WWW põhiidee rakendamisel, milleks on info peegeldamise sõltumatus riistvarast. PNG-faile saab luua enamik graafikaprogramme. JPEG (Joint Photographic Experts Group) Tegelikult ei ole JPEG formaat, vaid pakkimise algoritm, mis ei põhine ühesuguste elementide otsimisel, nagu RLE ja LZW, vaid pikslite erinevusel. JPEG otsib sujuvaid värvimuutusi ruudus 9x9 pikslit. Tegelike väärtuste asemel salvestab JPEG pikselist pikselisse muutuse kiirust. Algoritmi seisukohalt üleliigne värviinfo jäetakse välja, asendades mõned väärtused keskmistega. Mida suurem on pakkimise tihedus, seda rohkem andmeid jääb välja ja seda madalam on kvaliteet. Kasutades JPEGd võib saada 10–500 korda väiksema faili kui BMP! Formaat riistvarast ei sõltu, PC ja Macintosh toetatavad seda täielikult.
jms jms ja digitaalselt loodud mudelid ning andmebaasid 3. Analoogne vs digitaalne. Hoidmine, taastamine Kartograafia GIS Esitus Punkt, joon, pind on paberile Punkt, joon, pind on joonistatud mingi sümboliga andmebaasis kas pikslite või koordinaatide paari kujul Päring Kaardilugemine Atribuudiinfo on iga piksli või koordinaadi paari juures ja otsin põhineb arvuti algoritmil 4. Analoogne vs digitaalne. Analüüsimine
Kaardiobjektid moodustuvad rasterstruktuuri korral järgmiselt: 1. Punkt – üks piksel 2. Joon - reas asetsevad pikslid 14 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 3. Polügoon – pikslite süsteem, kus esineb selliseid elemente, mis omavad ühist piiri rohkem kui kahe endasugusega 4. Pind – polügoon, kus piksli atribuut väljendub ruumiliselt st 0 tasapinnast üleval või all GIS-i andmetabelid rastermudeli korral. 15 GEOINFOSÜSTEEMID
Arvutimonitore iseloomustavad järgmised näitajad: ekraanimõõt tavaliselt 12 - 21 tolli diagonaalis;kaadrisagedus tavaliselt 50-90 Hz, - sagedus, millega toimub kuva uuendamine, soovitavalt >70Hz, mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85 - 90 Hz, 1600x1200 puhul 75 - 80 Hz); reasagedus - sagedus, millega toimub ridade laotamine ekraanile, tavaliselt 24 - 115 Hz; lahutusvõime - ekraanil kujutatavate pikslite arv rõht- ja püstsuunas, 640x200 kuni 1600x1280; värvide arv - monitori poolt esitatavate värvitoonide arv, võib ulatuda must/valgest kuvast kuni 16,7 miljoni värvitoonini; kiirguskaitse - normid lubatavale kiirguse piirväärtusele; punktisamm - väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil, tänapäeval 0,25-0,28 mm; energiasääste - monitori tarbitav võimsus ei ületa etteantud piiri; ühilduvus erinevate graafikastandarditega.
annaabi.ee 
