Gimp uurimustöö (1)

Antsla Gümnaasium
gimp
uurimistöö
antsla 2012

Sissejuhatus

GIMP GNU Image Manipulation Program
Gimp on tasutatarkvara ja teda uuendatakse pidevalt detsembris 2005 tuli välja versioon 2.3.6, veebruaris 2006 versioon 2.3.7 jne. Gimp on saadaval aadressil http://www.gimp.org/

GIMPi alla laadimine ja paigaldamine

Mis siin ikka pikalt oodata – asume tegutsema. Erinevalt suure raha eest ostetavatest programmidest on GIMPi väga lihtne paigaldada. Paigaldamine on ka mitu korda kiirem. Esmalt tuleb GIMP alla laadida. Seda saab teha GIMP ametlikul veebilehel http://www.gimp.org/downloads/
Windows operatsioonisüsteemi kasutajaile on kõik eriti lihtsaks tehtud. Ülal viidatud lehel kuvataksegi kohe kõige üleval oranž link GIMPi alla laadimiseks Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajaile. Kui teil on kasutusel Windowsi XP (SP2 või uuem ), Windows Vista või Windows 7, siis vajutage sellele lingile ning valige oma arvutis koht paigaldusfaili salvestamiseks.
Kui te kasutate mingit muud operatsioonisüsteemi, siis vajutage kohe sealsamas all olevale lingile “Show other downloads” ja valige tekkinud nimistust enda operatsioonisüsteemile vastav GIMP.
Kui allalaadimine on lõppenud, siis avage eelnevalt valitud kohta salvestatud fail.
Selle avamisel kõigepealt tervitatakse teid ja teatatakse et algab GIMPi paigaldamine teie arvutisse. Vajutage “Next”. Seejärel tutvustatakse teile GIMPi kasutustingimusi. Kui viitsite, siis võite need läbi lugeda. Võite ka kohe vajutada taas akna all olevale nupule “Next”.
Nüüd ilmub ekraanile aken “ Ready to install ” (paigaldamiseks valmis).
Siin on võimalik vajutada nupule “Install now”, mispeale GIMP installeeritakse vaikimisi seadetega – programmide kausta luuakse
vastav kaust GIMPi jaoks, paigaldatakse kõik keeled kaasa arvatud eesti keel ning seostatakse GIMP-pildifailid programmiga. Kui soovite neid seadeid muuta, siis  vajutage nupule “Customize”.
Programm paigaldatakse teie arvutisse ja on paari minuti pärast (olenevalt arvuti kiirusest) kasutamiseks valmis. Esimesel käivitamisel võib programmil enda avamisega pisut aega minna, teisel korral aga avaneb GIMP tavapäraselt kiirelt.

Eestikeelne vs inglise keelne GIMP

Kui paigaldada GIMP koos tõlkepakettidega, siis on GIMP esimesel avamisel eestikeelne. Nagu selle kursuse alguses olete aga võib-olla juba tähele pannud, on siin kuvatud ekraanisalvestised inglise keelsed .
See on seepärast, et GIMPi eestikeelne tõlge on kohati ebatäielik ning samuti seepärast, et enamikul arvutikasutajatel on inglisekeelses keskkonnas mugavam töötada – paljud tööriistad ja käsud sarnanevad programmide lõikes.  Tööriistade ja palettide inglisekeelsete nimede kõrvale on aga meie kursuses alati ära toodud ka vastav eestikeelne nimetus (selle olemasolul ).

GIMPi töökeele vahetamine

Kui te olete juba paigaldanud GIMPi koos kaeelepakettidega ning te tahate seda muuta eestikeelsest inglisekeelseks, siis on selleks kaks võimalust:
1. Eemaldada eelnevalt paigaldatud GIMP ning paigaldada see uuesti – ilma keelepakettideta.
2. Teostada lihtne muudatus oma operatsioonisüsteemis.
Windowsi operatsioonisüsteemis saab GIMP keelt muuta järgmiselt (GIMP on võimalik muuta kasvõi poolakeelseks):
Windows XP puhul minge Start-menüü alt: Control Panel/System/ Advanced / kausta. Seejärel vajutage “System Variables” alal olevale nupule “Enviroment”. Siia tuleb luua uus lihtne käsklus. Vajutage nupule “Add”  ning sisestage “Name” väljale “LANG” ja “ Value ” väljale soovitud keele lühend. Inglise keele puhul on selleks “eng”.vajutage “OK” ja GIMP on inglisekeelne.
Windows 7 puhul on nupud mõnevõrra teistmoodi tähistatud, kuid loogika jääb samaks: Start-menüü alt: Control Panel/System/ Advanced System Settings/ Seejärel ülevalt vaheleht “Advanced” ning vajutage vahelehe all olevale nupule “Enviroment Variables”. Siis sealt ülalt nupp “New…” ja  sisestage “Name” väljale “LANG” ja “Value” väljale soovitud keele lühend. Inglise keele puhul on selleks “eng”. Vajutage “OK” ja GIMP on inglisekeelne.
GIMPi töökeele vahetamine Windows 7 operatsioonisüsteemis.

Vabavaralise graafikatöötlustarkvara plussid ja miinused

Plussid

• vabavara (tasuta)
  
• suur kasutajaskond ning väga palju arendajaid
  
• mitmekeelne ja avatud lähtekoodiga
  
• palju pilditöötlusvõimalusi ja lisapluginaid
  
• toetab (GEGL) pilditöötluse raamprogrammi
  
• töötab Linux , Windows ja Mac operatsioonisüsteemidega.
  

Miinused

• kasutamine vajab harjutamist.
  

Mida GIMP võimaldab?

Vabavaraline rastergraafikaprogramm pakub laialdasi võimalusi digitaalse fotomaterjali renoveerimiseks, muutmiseks, kiiruga tehtud piltide juures esinevate vigade kõrvaldamiseks heleduse , kontrastsuse, värvide tasakaalu reguleerimiseks. Võimaldab automatiseeritud skeemide abil paika seada tüüpilisemaid vigu. Saab töödelda fotosid , joonistada pilte, luua animatsioone ja konverteerida loodud faile mitmesse formaati.
GIMP on täiesti võrreldav populaarseima pikselgraafika programmiga Photoshop . Tasuta fototöötlusprogrammil on olemas oma skaneerimise plugin, ta toetab kõiki enamkasutatavaid pildiformaate ning sobib ideaalselt rastergraafikas veebigraafika ja logode tegemiseks, kuid sellega saab teha ka animatsiooni ja palju muud.
GIMP võimaldab viimistleda fotosid ning pakub mitmesuguseid joonistusvahendeid. Sellega saab:

• avada ja salvestada erinevaid rasterformaate
  
• võtta ekraanipilti
  
• kasutada kihte
  
• kasutada filtreid
  
• tegeleda erinevate värviskeemide ja kanalitega, sh alpha kanalid
  Script Fu: rakendada GIMP käske skriptina piltidele.
  

Mõned võimalused

Kustutada mittevajalikke objekte, luua veebipõhiseid lingitud pilte, skaleerida ja peegeldada, kasutada karikatuuri, filmiriba loomise filtreid, värvida juukseid, luua ruumilisi kujundeid, valgendada hambaid, eemaldada fotodel punasilmsust, muuta inimesi saledamaks või tüsedamaks, värvida silmalauge ja kulmusid, eemaldada sünnimärke ja kortse, lisada ülemisi ja alumisi ripsmeid, muuta silma värvi, luua animatsioone, panoraamfotot ning bannereid

Pildi avamine ja sulgemine

Avage programmiakna menüüst failiavamise dialoog:
File -> Open
ning valige pilt. Pange tähele, et siin dialoogis saaks ka faile kustutada ja ümber nimetada ning moodustada katalooge. Sel moel võite avada korraga mitmeid pilte. Gimp oskab avada paljusid levinud pildiformaate, sh JPEG , GIF, TIFF , PSD, BMP. Valiku Automatic puhul ta otsustab faili formaadi üle tema nime lõpu järgi.
Pildi vaatlemisel on abiks luubi
kasutamine või valides hüpikmenüüst
View -> Zoom -> ... Kui pildi aknal on kerimisribad, siis saab pilti selle sees liigutada, haarates temast hiire keskmise nupuga.
Kasutades Gimpi vaid piltide vaatamiseksks pole vaja midagi salvestada; tuleb vaid hüpikmenüüst valida
File -> Close Pilte võib sulgeda ka lihtsalt pannes kinni pildi akna.

Pildi salvestamine ja formaaditeisendused

Kui te muudate pilti ning soovite, et need muutused alles jääksid, siis tuleb tulemus salvestada. Salvestades sama nime all valige hüpikmenüüst
File -> Save Soovides salvestada teise formaati ja/või teise nime alla valige hüpikmenüüst
File -> Save As Salvestades teise formaati valige dialoogis By extension ja lõpetage nimi vastavalt, näiteks .jpg JPEG puhul.
Lisades nime lõppu .bz2 või .gz fail pakitakse.
Gimpi oma formaadiks on XCF, kuid ta oskab salvestada ka paljudesse teistesse levinud pildiformaatidesse, valikuid näete avades dialoogi Determine file type.

Pildi suurus

Rasterformaadis esitatud pilti võib kujutleda ristkülikut täitva ruudustikuna, kusjuures iga ruut saab olla vaid ühte värvi. Sellised ruute nimetatakse pildi elementideks (ingl. k. picture element - pixel) ehk piksliteks. Pildi pikselmõõtmetega, näiteks 300x400, näidatakse kui palju piksleid on pilt lai (300) ja kõrge (400).
Kui monitori resolutsioon on seatud 1024x768, siis vaatesuuruse 100 % ehk 1:1 korral kasutatakse iga ekraani loogilist punkti ühe pildi piksli jaoks. Näiteks pilt mõõtmetega 512x384 ja vaatesuuruse 100 % korral katab sellisel monitoril täpselt veerand nähtavast ekraanist.

Luubi kasutamine

Luubi
kasutamine ei redigeeri pilti, muudab vaid vaatesuurust. Luubi abil saab vaadelda pilti 'lähemalt' või 'kaugemalt'. Kui näiteks vaadata pilti suurendusega 200 %, siis programm genereerib ühe tegeliku piksli asemele neli sellist, et need ümberolevatega sobiksid . Ekraanil katab pilt küll neli korda suurema ala, aga kujutis muutub udusemaks.
Luubi kasutamisel vastupidi, suurendusega 25%, asendatakse neli pikslit ühe 'keskmisega'. Pilt ei muutu udusemaks, aga detailid kaovad.
Vaatesuurus saab muuta ka hüpikmenüüst
View -> Zoom

Skaleerimine

Pildi skaleerimine vähendab või suurendab pildi pikselmõõtmeid. Sarnaselt luubi kasutamisele genereeritakse pildi suurendamisel piksleid juurde ning pilt muutud udusemaks; pildi vähendamisel arvutatakse minigite keskmiste värvidega pikslid .
Valige hüpikmenüüst:
Image -> Scale
Suurust saab muuta kahte moodi:

• määrates uue laiuse ja kõrguse pikslites
  
• määrates mitu korda laius või kõrgus muutub
  

Kui valida Constrain Ratio (e. k. säilita suhe), siis piisab määrata kas uus kõrgus või laius ja teine arvutatakse.
enne
pärast
Kui vähendatud pilt skaleerida tagasi endistesse mõõtmetesse on tulemus sama suur kui esialgne pilt, kuid udune. Seda võib käsitleda mitte kvaliteedi kadumisena, vaid pildi udutamise efektina.

Pügamine

Pildi pügamine tähendab pildist tüki väljalõikamist. Valige hüpikmenüüst
Tools -> Crop või kasutage pügajat
enne->
Peale piirkonna äramärkimist saate katkestada (Close) või pügada (Crop)
pärast

Peegeldamine

Pildi vasakut ja paremat poolt saab omavahel ära vahetada peegeldamisel
Riistaomaduse dialoogis, mis avaneb topeltklõpsates riista nuppu, saab määrata peegelduse ka vertikaalsuunaliseks. Siis vahetatakse ära pildi ülemine ja alumine ots.
Pööramistega ei saa saavutada sellist tulemust, mida peegeldamisega ja vastupidi.

Pööramine täisnurga võrra

Pildi pööramisel täisnurga võrra pildi pindala jääb samaks, kuigi laius ja kõrgus võivad vahetuda.
Pööramiseks valige hüpikmenüüst
Image -> Transform -> Rotate
ning näidake, kui palju pöörata. Kui pilt on mitmekihiline ja te soovite tegelda ainult ühe kihiga, siis ärge valige Rotate the whole image't.

Transformeerimine

Pildi transformeerimisel saab muuta pilti neljal moel

• pöörata
  
• skaleerida
  
• väänata
  
• muuta perspektiivi
  

Transformeerimiseks valige programmiaknast transformeerimise riist
ning avage topeltklõpsuga riistal riistaomaduste aken
kus näidatakse soovitud transformatsioon . Kui pilt on mitmekihiline, siis rakendub transformeerimine vaid aktiivsele kihile. Olgu algne pilt näiteks selline

Pööramine

Pööramisel tekib hiirekursorile iseloomulik ots ning sellega vedades saab pilti pöörata suvalise nurga võrra. Mitte-täisnurga võrra pöörates jäävad pildi nurgad välja ja tekivad katmata alad; nende eemaldamiseks kasutage pügamist.
Hoides pööramise ajal samaaegselt all Ctrl klahvi toimub pööre 15 kraadi kordse võrra.

Skaleerimine

Skaleerimisel tekib hiirekursorile iseloomulik ots ning sellega vedades saab pildi suurust vabalt muuta. Et skaleerimine toimuks vaid vertikaalsihis, hoidke lisaks all Ctrl klahvi; ja horisontaalsihis Shift klahvi. Soovides säilitada pildi laiuse ja kõrguse suhet hoidke all Ctrl ja Shift klahve korraga.
Näiteks saab saavutada sellise tulemuse

Väänamine

Väänamisel saab nihutada pildi verikaalseid 'triipe' üksteise suhtes paremale või vasakule; samuti horisonaalseid 'triipe' ülesse või alla.

Perspektiivi muutmine

Perspektiivi muutmine tekitab illusiooni , et pilt on kallutatud vaataja suhtest , st mõni äär on kaugemal kui mõni teine

Heleduse ja kontrast

Kui värvides on rohkem valgust, on pilt heledam. Täiesti hele pilt on valge ja täiesti mittehele pilt on must.
Pildi kontrastsuse suurendamisel muudetakse heledad värvid heledamaks ja tumedad tumedamaks.
Ebakvaliteetse pildi loomulikumaks muutmiseks tõenäoliselt ei piisa vaid heleduse ja kontrastsuse muutmiseks. Selleks on olemas paremaid vahendeid, näiteks normaliseerimine. Siiski - heleduse ja kontrastsuse kasutamine on lihtne ja vahel on eesmärk hoopis efekti loomine.
Heleduse ja kontrastsuse muutmiseks valige hüpikmenüüst
Image -> Colors -> Brightness- Contrast
Kindlasti on huvitav enne ja peale muutmisi vaadata pildi histogrammi
Image -> Histogramm

Mustvalgeks teisendamine

Värvilist pilti mustvalgeks teisendades seatakse iga pildi piksli heledusega vastavusse värv musta ja valge vahelt. Nii asendatakse värvilise pildi heledad piirkonnad heledama halliga ja tumedad tumedama halliga. Värvilise pildi valge jääb ikka valgeks ja must mustaks.
Pilti saab mustvalgeks teisendada kahte moodi:

• Pildi värviskeem jääb endiseks, näiteks RGBks, mis tähendab, et hiljem saab värve edasi kasutada
  Image -> Colors -> Desaturate
• Pildi värviskeem muudetakse Grayscale'ks. Kui hiljem püüda sellel pildil värve kasutada ilmuvad nad vastavate halltoonidena
  Image -> Grayscale

Pildi akna tiitelribast on näha, millises värviskeemis pilt on.
Mustvalget pilti värviliseks tagasi teha ei saa.

joonistuslehe avamine

Kuigi pealkirjas kõneldakse joonistuslehest on tehniliselt tegu ikkagi pildiga. Lihtsalt rõhutatakse, et tööd võib alustada ka puhtalt lehelt ja kasutades tavalistele joonistusvahenditele sarnaseid riistu nagu pintsel , kustukumm jt.
Joonistuslehe avamiseks valige programmiakna menüüribast
File -> New ning seejärel avanenud dialoogiaknast
tuleb näidata järgmised pildi omadused:

• laius (ingl. k. width)
  
• kõrgus (ingl. k. heigth)
  
• värviskeem: RGB (värviline) või Grayscale ( mustvalge )
  
• taust: taustavärv, valge värv, läbipaistev, joonistusvärv
  

Kõige tavalisemalt valitakse nii nagu toodud dialoogis on tehtud.

Pintsel ja joonistusvärv

Kõige loomulikum joonistusvahend on ilmselt pintsel. Valides programmiaknast pintsli
saate hiire vasakut nuppu all hoides ning samal ajal hiirekursorit üle pildi liigutades maha jätta joone. Gimpi pintsel peaks käituma nii nagu tavaline pintselgi. Näiteks, kui ühe koha peal rohkesti pintseldada, siis muutub värv tugevamaks; kui vedada ühtlase tõmbega värvi võtmata üle lõuendi, siis muutub värv järjest nõrgemaks kuni kaob. Lisaks saab pintseldada nii, et allolev jääb erineval määral läbi paistma.
Joonistamisvärv on see, mida kasutatakse pintseldamisel. Joonistusvärvi saab valida värvivaliku dialoogist, mis avaneb tehes programmiakna all oleval joonistusvärvi ruudul vasaku hiireklõpsu
Laskumata värviteooriasse märgime, et Gimp kasutab valdavalt RGB värviskeemi, milles kõikvõimalikud värvid esitatakse kolme põhivärvi - punane, roheline ja sinine abil. Värvi moodustava kolme põhivärvi instensiivsust saab varieerida 0..255, kusjuures moraal seisneb selles, et olles leidnud sobiva värvi tuleks värvidialoogist üles märkida vastavad RGB väärtused. Joonisel RGB = (55, 148, 229). Soovides hiljem sama värvi kasutada ei ole vaja enam katse ja eksituse meetodil värvi otsida, piisab kui RGB väärtusteks sisestada samad arvud.
Tööriist pliiats on pintslile väga sarnane erindes selle poolest, et teda kasutades ei saa tekitada pehmeid jooneääri. Valides pintslile sobivad omadused saab teda kasutada pliiatsi asemel.
Teine võimalus joonistusvärvi valida on kasutada paletti. Valige hüpikmenüüst
Dialog -> Palette ning avanenud paletist saate hiire vasaku nupu abil valida joonistusvärvi. Valitud värv ilmub ka programmiakna vastavas ruudus
Paleti akna menüüst saab valida erinevate palettide vahel.

Pintsli otsad

Pintsli otste dialoogi saab avalda valides hüpikmenüüst
Dialogs -> Brushes
Vasakult saab määrata pintsli otsa kuju, kusjuures igal otsal on oma nimi, mida näeb paremalt üleval koos suurusega (Manju's Flower 24 x 21). Modeks võiks valida esialgu Normal, siis pole üllatusi.
Opacity näitab, kui läbipaistmatu pintslijoon tuleb. 100 % on täiesti läbipaistmatu ja 0 % läbipaistev.
Spacing määrab, kui tihedasti joone tõmbamisel pintsli otsad üksteise kõrvale asetuvad. Kui näiteks Spacing valida ca 60, siis peaks pintsli otsi saama eristada.

Pintsli riistaomadused

Riistaomaduste aknast saab näidata kui ruttu pintsel nö. värvist tühjaks saab. Kui valida Fade Out null, siis pintsel ei saagi tühjaks.
Näiteks on valmistatud kaks keerdu varieerides Fade Outi ja Spacingut
Incremental avaldab toimet siis kui valida Opacity alla 100 % ja Spacing selline, et pintsli otsad osaliselt kattuvad. Tulemusena tulevad topeltkaetud kohad esile.

Sirgjoon, ovaal ja ristkülik

Sirgjoone tõmbamiseks tuleb teha joone alguspunktis klõps, hoida Shift klahvi all ning teha lõpppunktis klõps. Nii võib ka edasi liikuda soovides luua polügoni.
Ovaali ja ristküliku tekitamiseks tuleb kasutada lisaks märkimise tääriista. Märkijaid on palju ja neid kasutatakse erinevatel eesmärkidel, vaatleme ainult ovaali ja ristkülikut
Valige programmiaknast riskülikukujuline märkija ja tekitage joonistuslehele ristkülikukujuline märgistusjoon.

• Kui samaaegselt hoida all Shift klahvi, siis tekib ruut. Ruudu nurgaks jääb punkt, kust hiirega vedamist alustati.
  
• Kui alustada ristküliku vedamist ja seejärel hoida all Ctrl klahvi, siis jääb alguspunkti markee keskpunktiks. Olles valmis vabastage hiireklahv enne ja seejärel Ctrl.
  

Omades sobivat joonistusvärvi ja pintsli otsa tuleb valida hüpikmenüüst
Edit -> Stroke ning tulemus võiks olla näiteks selline

Kustukumm

Järgnevas eeldame, et te olete avanud mõne kihtideta pildi, näiteks JPEG või TIFF formaadis. Või joonistuslehe kusjuures FillType 'iks pole valitud Transparent.
Ilmselt saab valides joonistusvärvi ja kasutades pintslit selle värviga pildil pintseldada. Kui kasutada kustukummi , valides programmiaknast tööriista või hüpikmenüüst
Tools -> Eraser saab kustutada pilidil oleva ning nähtavale ilmub taustavärv. Taustavärvi saab muuta programmiakna all olevast taustavärvivalikust värvidialoogis
Liblikapildil vasakul poolel ongi ohtrasti kustukummi kasutatud.
Programmiakna joonistusvärvi valikust paremal olev must kõrver topeltnool vahetab omavahel joonistusvärvi ja taustavärvi. Selle all olev musta ja valge ruudupaar muudab joonistusvärvi mustaks ja taustavärvi valgeks.
Kustukummi suurus ja kuju saab määrata pintsliotste doaloogist. Kustukummi riistaomadused on sarnased pintsli omadele.
Lisaks saab kustukummiga ka 'värvida' pildi alasid erineval määral läbipaistvateks muutes pikslite alfa väärtusi.

Aerosool

See tööriist käitub sarnaselt päris aerosooli pudeliga värvimisele. Mida kiiremini liigutada üle pinna seda nõrgem jälg jääb maha; ja vastupidi. Seame riistaomadused näiteks sellisteks
kus

• Rate määrab kui kiiresti värvi purgist välja pritsitakse
  
• Pressure määrab pöördvõrdeliselt kui palju on värvis valgust
  

Ja tulemuseks on näiteks selline pilt
Joonte vedamisel hoiti hiire vasakut nuppu kogu aeg all kusjuures murdepunktides hiire liikumine peatati mõneks sekundiks.

Kokkuvõte

Minu uurimistöö ei sisalda pooldgi mis on võimalik Gimp-iga teha kuid kui edasi uurida siis leiad kindlasti palju uut. Gimp ei ole kõige kergem kasutada ning kuna see on vabavara programm siis ei pea selle eest midagi maksma.

Kasutatud allikad

http://www.gimp.org/
https://www.google.ee