OLED kuvar, kolmas kontrolltöö, Arvutid I (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Arvutid i

1 Hindamata

Lõik failist

OLED (Organic Light -Emitting Diodes ) kuvar
Üldist
Orgaaniliste valgusdioodidega kuvarites kasutatakse enamasti klaasalust, kuid neid võib teha
ka  plastmassist  või  mõnest   muust   painduvast  materjalist  aluskilele  nagu  on  tehtud  firma
Universal Display poolt välja töötatud Flexible OLED (FOLED) puhul. Ennustatakse, et seda
liiki  kuvariekraanid  leiavad  lähemas  tulevikus  laialdast  kasutust  mobiiltelefonide,
pihuarvutite,  digikaamerate  jt.  käsiseadmete  juures.  Esialgu  on  OLED-ekraanide  puuduseks
suhteliselt lühike tööiga (ca 1000 tundi), kuid juba lähemal ajal loodetakse saavutada 10000
tunni piir ja võimalikuks peetakse kuni 90000-tunnise tööea saavutamist.

Tööpõhimõte ja ehitus
OLED  koosneb  elektrit   juhtivast   orgaanilise  materjali  kihist,  mis  paikneb  kahe  elektroodi
(anood  ja   katood )  vahel.  Neid  materjale  nimetatakse  orgaanilisteks  pooljuhtideks,  sest
omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised
ja  baseeruvad  järgneval  skeemil:  1.  Katood  (−),  2.  Kiirgav  kiht,  3.  Kiirguse  eraldumine,  4.
Juhtiv kiht, 5. Anood (+).
OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv - maatriks (PMOLED) või aktiiv -maatriks pikslite
adresseerimise   skeeme.  Aktiiv-maatriks  OLED-id  (AMOLED)  vajavad  õhukest  transistorite
kihti tagaküljel, et lülitada iga individuaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale
on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane.

OLED tehnoloogia eelised ja puudused
Orgaanilised materjalid :
- nad kannatavad väikseid pingeid

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

OLED kuvar-kolmas kontrolltöö-Arvutid I #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lainc Õppematerjali autor

Kaugõppe kontrolltöö nr3, OLED kuvar

OLED kuvar kontrolltöö nr3 arvutid I tehnoloogia tehnoloogia ekraanid maatriks oled tehnoloogia kannata tehnoloogial aktiiv maatriks

Sarnased õppematerjalid

pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 1.Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine

Arvutid i

docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

Baseerimise ja indekseerimisega aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel Suhteline käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele NT: Value1(PC), A0. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö offseti ehk selle, kui mitmena segmendi elemendi poole pöörduti 3. LCD, LED, OLED JA PLASMAKUVARID LCD (Liquid Crystal Display) kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted efektil põhinevad. Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb valgust läbi 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit.

Arvutid

142

doc

Arvutite riistvara

......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41 5.1. Tööpõhimõte.................................................................................................................41 5.2. Millest pilt koosneb.......................................................................................................43 5.3. Subjektiivsed väärtused................................................................

Arvutid

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused