10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lotatimmu
Õppematerjali autor
Vöötkood VÖÖTKOOD AITAB SÄÄSTA Mis on vöötkood ? Vöötkood (ka ribakood, joonkood, triipkood) on kodeerimissüsteem, mis esitab muutuva paksuse ja sammuga püstkriipsudest märke, mis on kaupadel, ID-kaartidel, postisaadetistel jm. ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot. Ribakoodi põhiline ülesanne on ühelt poolt identifitseerida toode, teiselt poolt
Lugejat soovitatakse hoida nurga 800..650 all ja vedada üle koodi kiirusega 5..130 cm/sek, sõltuvalt koodi mõõtmetest. Koodi lugemise suund ei ole oluline. Pliiatslugejatega sarnase lugemismehhanismiga on vöötkoodikaartide lugejad, kuid siin ei liigutata mitte lugejat, vaid veetakse kood lugemisakna eest läbi. Sellised seadmed meenutavad oma välimuselt ja ka kasutusviisi poolest magnetkaardilugejaid, magnetriba asemel on kaardil aga vöötkood. CCD-lugejad CCD-lugejad väljastavad mitme LED-i abil valgusriba, mis peab ulatuma üle koodi. Seetõttu on CCD-lugejate puhul oluliseks parameetriks lugemislaius, millega on ära määratud suurim loetav koodipikkus. Valgusdioodid vilguvad vaheldumisi sagedusega 50..200 Hz. Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba. Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud
2 1. QR-KOODI OLEMUS 1.1. QR-koodi ajalugu Vöötkood leiutati 1960ndatel Jaapanis, kus majanduse kiire areng tõi poeriiulitele uued tooted ning toidud, mida inimesed nüüd endale lubada said. Suurenenud klientide hulk poodides raskendas tunduvalt kassapidajate tööd, sest tol ajal tuli kõik hinnad käsitsi kassaaparaati sisestada. Selleks, et kassapidajate elu kergendada ja kliendi jaoks ostlemist kiiremaks muuta, loodigi vöötkood, mille masin ise ära tundis ja seejärel informatsiooni automaatselt arvutisse saatis. (History of QR Code, 2014) Vöötkoodide miinuseks oli aga see, et informatsiooni sai kodeerida vaid ühes suunas ehk siis kood oli ühemõõtmeline. Kahemõõtmeline kood aga aitaks kodeerida suuremat informatsiooni hulka ja seega arendatigi 1994. aastal vöötkoodist edasi QR-kood, mis esialgu oli kasutusel autoosade tootmise kontrollimiseks ning hiljem levis ka teistesse valdkondadesse
EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat. sõltuvad); diskreetsel kahendallikal on kaks võimalikku väljundsümbolit null ja üks; Kodeerimine kooder on sobituste kogu; Edastuskanal edastuskanalil on välismõjud; edastuskanal on tehniliste vahendite kogum, toimib teatud reaalses füüsikalises
Kapuadele väärtuse lisamine - Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb. 8. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust? Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 1) Siseneva ja väljuva transpordi haldamine 2) Veeremipargi tegevuse korraldamine 3) Ladustamine 4) Materjali käsitlus 5) Tellimuste täitmine 6) Logistikavõrgustike kavandamine 7) Varude haldamine 8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 9. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad-firma klient
Kapuadele väärtuse lisamine Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb. 8. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust? Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 1) Siseneva ja väljuva transpordi haldamine 2) Veeremipargi tegevuse korraldamine 3) Ladustamine 4) Materjali käsitlus 5) Tellimuste täitmine 6) Logistikavõrgustike kavandamine 7) Varude haldamine 8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 9. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad
2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Tarneahela määratlus ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik äritoimingute jada, mis võimaldab rahuldada kliendi nõudlust toote või teenuse järele. Tarneahel on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Naguerney 2006) 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas?
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid