Arvuti füüsilised komponendid (0)

Põhikool - Tehnoloogia - Arvuti riistvara

1 Hindamata

SISUKORD

SISSEJUHATUS

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 1
SISSEJUHATUS’ 2
Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama . 2
1 Arvuti füüsilised komponendid 3
a. Bios 3
b. Mälud 3
2 Videokaart 5
3 Helikaart 6
c. Ühendused 6
KOKKUVÕTE 8
Referaadi tegemisel avastasin enda jaoks väga olulisi asju juurde, millest polnud varem kuulnud . Tänu sellele uurimisele tean, mida tulevikus jälgida uue arvuti soetamisel. Arvutite puhul on nii palju asju, mis tundub selle juures mittevajalik. Referaadi koostamisel oskan hinnata arvutite füüsilisi komponente palju rohkem, kuna tean nende töö tähendusi. Arvuti töötab nagu meeskond , kus igale mehele on antud kindel töö. Kui üks mees/ komponent äa väsib, siis jätavad ka teised mehed töö seisma, kuna tööd jäävad poolikuks. 8
KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD 9

SISSEJUHATUS’

Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama.

Arvuti füüsilised komponendid

Arvuti südameks on protsessor , mille ülesandeks on andmeid ja operatsioonie töödelda. Tavaliselt juhib operatsiooni süsteemide täitmist elektrooniline taimer : taimeri iga signaali ajal täidab protsessor instruktsioone. Kõikidel arvutitel on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus ( taktsagedus ), kuid see ei näita tegelikku arvuti kiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Paljud arvuti komponendid kinnituvad otse emaplaadile ja informatsiooni protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda infokanaleid, ehk siine. Emaplaat on elektroonikaseadmetes erinevate komponentide ehk jubinate ühendamiseks . Nagu: toiteplokk, mälu, kõvaketas , protsessor, helikaart jne.

Bios

See tähendab inglise keeles ( Basic Input Output System). See on emaplaadi püsimälusse salvestatud programm, mida ei saa ära kustutada . Bios vaatabki üle selle operatsioonisüsteemi, et saaks tööle hakata. See kontrollib üle seadmete töökorda ja olemasolu ning paneb tööle kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem on arvuti süsteemi tarkvara , mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamise programmide vahel. See süsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgiks on lihtsustada kasutajate programmide ülesannete täitmist. See teeb ka mugavamaks opsüsteemide kasutamise ja peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada.

Mälud

. Neid on arvutil mitu, neid annab omavahel jaotada. Kuid mälu ise on arvutil koht, kuhu saab salvestada tööks vajalikke andmeid ja programme . Mahut mõõdetakse baitides. Vähim andmeühik on bitt , 1 bait = 8 bitti , 210 baiti = 1024 baiti =1 KB (kilobait). Arvusüsteem on kahendsüsteem, kus kasutatakse numbreid 0 ja 1, kuid meie kasutame kümnendsüsteemi, kus kasutatakse arvude moodustamiseks numbreid 0-9.
10-nd süsteemi arv 2-nd süsteemi arv
0 0
1 1
2 10
3 11
4 100
5 101

Operatiivmälu ehk töömälu . Seda nimetatakse Random Access Memory ehk RAM. Seal hoitakse programmide andmeid. Selle mälu juures on äärmiselt oluline suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete ning vastuvõetava hinna juures. Arvuti väljalülitamiset kustuvad kõik mälud, mis olid operatiivmälus.
Püsimälu ehk ROM on (Read Only Memory). See on osa arvuti mälust kust saab tavaliselt vaid infot lugeda. Seal paiknevad kõik vajalikud arvuti käivitamiseks programmid , käsud , andmed, testid, mis kontrollivad riistvara valmisolekut ja töökorda jm. Kuid arvutis olev püsimälus olev info säilib.
Välismäluseadmeid kasutatakse pikaajalisteks säilitamisteks. Välismäluseadmeteks on: kõvaketas (Hard disc ), flopiketas ( Floppy disc), CD- ketas (Compact disc), DVD-ketas (Digital Versatile ), lintsalvestid, fläsh mälu seadmed .

Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot ( tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud.

Videokaart

Selle ülesandeks on juhtida monitori (kuvari) pilti. Monitori juhe ongi just videokaardi külge
ühendatud. Korralik videokaart peab võimaldama kiiret andmevahetust arvuti ja monitori
vahel, vastasel juhul hakkab pilt hüppama ja arvuti muutub aeglasemaks. Videokaardil on tavaliselt omaette protsessor ja muutmälu .Videokaart määrab ära nähtava pildi kvaliteedi, mille tähtsamad parameetrid on: graafikastandard - kaasaja standard
on SVGA. Vanem standard on VGA (kuigi VGA-ks tänapäeval ka SVGA-d nimetatakse) .
Lahutusvõime ( screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide)
arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600,
1024x768, 1152x864 jne. Värvisügavus (color quality ) - kui mitu bitti informatsiooni on vaja,
et kirjeldada ühe piksli värvi. Kui 8 bitti võimaldab kirjeldada 256 värvitooni, siis 24 bitti
annab meile juba 16 777 216 erinevat värvitooni. Värskendussagedus (refresh rate ) - kui tihti
värskendub pilt monitori ekraanil . Mõõdetakse hertsides, näiteks 75 Hz. See arv on ka
alumine piir, mille puhul pilt ei tundu värelevana. Loomulikult sõltub palju ka monitorist!
Uue kaardi hankimisel tuleks meeles pidada järgmisi asju: ühendusviis- kaasaegsetel
kaartidel kindlasti AGP. 3D- kiirendi - aitab arvutil tugevasti kiiremini liigutada ekraanil 3-
mõõtmelisi objekte. Märksõnad võiksid olla Voodoo , RivaTNT, GeForce. Eriti vajalik on
3D- kiirendi uuemate mängude harrastajatele. Videomälu suurus- mida suurem, seda parem.
Mõõdetakse jällegi megabaitides, n. 16 MB, 32 MB
Videokaardil võib olla ka TV-väljund (TV-out), mis võimaldab arvutipilti televiisoris
vaadata. Pildil kujutatud kaardil on TV väljund kollane pistikupesa. Samuti võib uuematel ja
kallimatel olla ka muid lisavidinaid (videosisend, -väljund jms).
Joonis 1: Videokaart

Helikaart

Ainus, mis helikaarti kindlalt ei vaja on CD- audio . Sellel on oma lisaplokk, mille abil arvuti saab teha digitaalset helisalvestust ja mis on võimeline helisid taasesitama. Kuna igal CD-ROM on olemas praktiliselt esipaneelil pistikupesa kõrvaklappide jaoks ja helitugevuse regulaator . Uuematel CD-ROM seadmetel on olemas ka Start ja Stop nupud ja järgmise/eelmise loo otsingu nupud. MIDI ja waveaudio digitaalse helisalvestuste puhul eeldab juba helikaardi olemasolu. Enamus helikaardid toetavad mõlemat nimetatud audioliike.
MIDI toetusega helikaartidel on süntesaatoriplokk, mis kasutab üht kahest põhimõttelt
erinevat heli genereerimise meetodit:

FM süntees, mille puhul helikaart sünteesib nõutud pilli hääle, kuid tulemus on tavaliselt

vaid lähedane soovitule ja kõlab metalselt. Seda meetodit kasutavad kõik odavad
helikaardid (ka SoundBlaster). Nad on kergesti äratuntavad selle järgi, et nende nimetuses
esineb parameeter 16 bit. Sellised on kahjuks ka praktiliselt kõik arvuti emaplaadile
integreeritud helikaardid.

Wavetable süntees, millede puhul on helikaartidel mikroskeemidesse salvestataud

erinevate pillide “soundid” (samples) ja muusika genereerimisel saadakse nende eeskuju
kasutades peaaegu ehtne kõla.
Tavaline helikaart on praegu SoundBlaster, mis toetab nii waveaudiot kui ka MIDI. See on kujunenud omamoodi standartiks ja paljud teised kaardid on reklaamitud kui SoundBlaster. Kõik praegused ja enamus vanu helikaarte toetab stereoheli. Helikaartidest uuemad SoundBlasterid kasutavad kõik Wavetable sünteesi, kuid FM sünteesi kasutavaid helikaarte jääb järjest vähemaks.

Ühendused

Kõikidel helikaartidel kasutatakse standart 3,5mm läbimõõduga stereopistikupesasid. Sellised on ka kaasas kõigis kantavates CD ja MD kassetimängijates kõrvaklappide ühendamiseks. Levinumatel ehk professionaalsematel seadmetel nagu mikseripuldid vms, nendel kasutatakse 6,3mm analoogilist pistikut, nagu 3,5 mm. Üldiselt on arvuti helikaartidel tagaküljel pistikupesad, kuhu saab ühendada erinevaid audiotehnikat. Tänapäeval kasutatakse nende kergemaks äratundmiseks värve: MIC IN(punane), LINE IN (sinine).

SPK OUT(roheline), see on mõeldud väikeste kõlarite ühendamiseks või kõrvaklappide jaoks.
LINE OUT(must), see on väljund võimendi . LINE OUT võib ka puududa helikaardil. Sellisel juhul saab ära kasutada SPK OUT pistiku, reguleerides väljundsignaali (volume) nõrgaks.

MIDI THRU (oranž), see on MIDI signaalide sisend /väljund näiteks MIDI toetava süntesaatori ühendamiseks. See on ainus pistikupesa,

mis on arvutile harjmuspärase välimusega (5 auguga).

Joondis 2. MIDI väljund

KOKKUVÕTE

Referaadi tegemisel avastasin enda jaoks väga olulisi asju juurde, millest polnud varem kuulnud. Tänu sellele uurimisele tean, mida tulevikus jälgida uue arvuti soetamisel. Arvutite puhul on nii palju asju, mis tundub selle juures mittevajalik. Referaadi koostamisel oskan hinnata arvutite füüsilisi komponente palju rohkem, kuna tean nende töö tähendusi. Arvuti töötab nagu meeskond, kus igale mehele on antud kindel töö. Kui üks mees/komponent äa väsib, siis jätavad ka teised mehed töö seisma, kuna tööd jäävad poolikuks.

KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD

http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/ifmm08/mm_audio_wave.pdf

http://www.taebla.edu.ee/~kristel/oppematerjalid/10_klass/Kordamine/riistvara.pdf

http://tyrigy.tyri.ee/laine/algopetus1.ht m

http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=12&Itemid=9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristy1989 Õppematerjali autor

helikaart komponent väljund riistvara audio protsessor pistikupesa püsimälu

Sarnased õppematerjalid

doc

Tarkvara ja riistvara

Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik

Informaatika

docx

Tark- ja riistvara

Tallinna Reaalkool Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks:

Informaatika

doc

RIISTVARA KAARDID

Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Järjest kiiremini areneb tarkvara, mis on mõeldut töö lihtsustamiseks ja meelelahutuseks. Seda muidugi neile, kes teavad, kuidas erinevaid võimalusi kasutada. 4 Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: · arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, · andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, · andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, · andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis

Arvutite riistvara alused

doc

IT mõisted

Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi.

Tehnoloogia

docx

Referaat EMAPLAAT

mobo(tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale

Arvuti õpetus

docx

Arvuti riistvara

Kilingi-Nõmme gümnaasium Kristiina Veelaid 1 ARVUTI RIISTVARA Referaat 2011 SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3

Arvuti õpetus

doc

Eksam

Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)

Informaatika

ppt

Arvuti ehitus

ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952

Informaatika

Rohkem sarnaseid