Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda. Peaaju koosneb suurajust (jaotunud paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, välispinda nimetatakse ajukooreks, ajukoor juhib nii inimese kehalist kui vaimset tegevust, ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu), väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid). Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Erutusi
vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. -Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Mälu saab jagada lühimäluks kus säilib info mõnest minutist paari tunnini ning püsimäluks kus võib säilida info mida omandanud või vähemalt pool sellest elu lõpuni. -Peaaju koosned suurajust,väikeajust,keskajust,vaheajust,piklikajust. -Närvisüsteem jaotub kaheks :kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust.Närvid moodustavad piirdenärvisüsteemi ning see jaguneb kehaliseks ja vegetatiivseks.Kehalise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid.Kehalise närvisüsteemi tegevustest oleme teadlikud ja selle juhtimine toimub peaaju kõrgemates keskustes.Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite,
Õpitud maitse vältimine on seoste kokkukuuluvus. Maitse vältimiseks on vajalik pikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. 27. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? Aistingute kvaliteet 28. Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsained 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead Peaaju osad. Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum).Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame
Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus
dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum. VAHEAJU: Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. KESKAJU: Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad
Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala aju osad Ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. piklikaju Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja
POSITIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE SUURENDAMISEKS (VERE HÜÜBIMINE, OKSENDAMINE, SÜNNITAMINE). ENERGIABILANSS KÕIKIDE ENERGIALIIKIDE SUMMA, MIDA ORGANISM SAAB, KAOTAB VÕI TALLETAB. ENERGIA VAJADUS SÕLTUB VANUSEST, AKTIIVUSEST, KEHAMASSIST JA PÄRILIKKUSEST. HINGAMISE REGULATSIOON HINGAMISKESKUS ASUB PIKLIKAJUS. PIKLIKAJUST TULEB IMPULSS RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASTESSE, MIS HAKKAVAD KOKKU TÕMBUMA. ALGAB SISSEHINGAMINE. KOPSUD TÄITUVAD ÕHUGA NING KUI KOPSUDES ON PIISAVALT ÕHKU, SIIS IMPULSSIDE SAATMINE PEATUB, RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASED LÕTVUVAD NING JÄRGNEB VÄLJAHINGAMINE. VERERINGE REGULATSIOON HINGAMISE REGULATSIOONI ALUSEKS ON VERE SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS. KUI VERES ON SÜSIHAPPEGAASI JA PIIMHAPPE HULK SUUR, HAKKAB PH LANGEMA
Aktsioonipotentsiaal on neuroni depolarsatsiooni poolt tekitatud elektriline plahvatus, mis tekib kui mingi stiimul paneb puhkepotentsiaali 0mV poole. Kui depolarisatsioon jõuab -55mV'ni tekib aktsioonipotentsiaal. Liigub edasi laviinina. Mis on neuroni depolarisatsioon? Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Peaaju kolmetine jaotus: · Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum). · Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust. · Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline susteem oma erinevate osadega.
Vere hüübimine on vajalik, et vältida liigset verejooksu, see kaitseb ka haava bakterite eest. Hingamiselundkond Kopsukelme- ümbritseb kopse. Sagarateks jaguneb kops. Alveoolide seinad on õhukesed- kopsusombud, koosnevad ühest rakukihist, täidetud õhuga. Närvisüsteem Kesknärvisüsteem- peaaju, seljaaju. Juhib organismi tegevust. Võtab infot vastu, analüüsib ja edastab edasi. Peaaju- juhib inimese talitust. Koosneb, väike, suur, kesk, vahe ja piklikajust. Ajukoore närvirakud juhivad kehalist ja vaimset tegevust. Kujunevad tunded, mõtted, mäli. Väikeaju- kooskõlastab liigutusi. Keskaju- toonuse säilitamine. Vaheaju- ainevahetus, paljunemis, eritamis, temp. Reguleerivad keskused. Piklikaju- juhib hingamist ja süda. Seljaaju- vahendab infot, juhib kaasasündinud käitumisi, tingitud refleks. Närvirakkude arv väheneb. Hallaine- närvirakkude kehadest. Valgeaine- närvirakkude pikad jätked. Närvid ja refleksid
lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi (arterite seinte rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal). Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad). Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Seda reguleeritakse piklikajust lähtuva uitnärvi (erutus kiirendab ja tugevdab südame tööd) ja seljaajust algava sümpaatilise närvi kaudu (aeglustab). Vastavate närvide erutamine toimub hormoonide vahendusel. Südametegevust kiirendavaks hormooniks on adrenaliin, pidurdavaks türosiin. Maksimaalne hapniku tarbimine toimub rakkudes enamasti löögisagedusel 180 lööki minutis. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus
Inimese peaaju kaalub umbes 1,5 kg ja see moodustab umbes ühe viiekümnendiku inimese keha kaalust. Kuna aju sisaldab palju vett, meenutab ta väliselt valkjat ja sültjat massi. Peaaju koosneb miljonitest närvirakkudest, mis moodustavad erinevaid piirkondi. Neis toimub kehaosadest tuleva informatsiooni kogumine, analüüsimine ja närviimpulsside saatmine kehasse. Inimese peaaju koosneb suurajust, väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad närvid. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu.
juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda. Peaaju koosneb suurajust (jaotunud paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, välispinda nimetatakse ajukooreks, ajukoor juhib nii inimese kehalist kui vaimset tegevust, ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu), väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid). Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga
rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal). Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad). Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Seda reguleeritakse piklikajust lähtuva uitnärvi (erutus kiirendab ja tugevdab südame tööd) ja seljaajust algava sümpaatilise närvi kaudu (aeglustab). Vastavate närvide erutamine toimub hormoonide vahendusel. Südametegevust kiirendavaks hormooniks on adrenaliin, pidurdavaks türosiin. Maksimaalne hapniku tarbimine toimub rakkudes enamasti löögisagedusel 180 lööki minutis. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus
Tuum: nucl. n. abducentis, silla dorsaalosas Väljub ajust silla ja piklikaju püramiidi vahel. Läbib sinus cavernosuse lat seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. Innerveerib m. rectus lateralist M. rectus lateralise innervatsioon: nucl n. abducentis n. abducens m. rectus lateralis 2.4 N. hypoglossus (XII), keelealune närv Innerveerib peaaegu kõiki keele (va m. palatoglossus) - ja suupõhjalihaseid . Tuum: nucl. n. hypoglossi, paikneb piklikajus Väljub piklikajust 10...15 juureniidina sulcus ventrolateralise kaudu, koljuõõnest canalis hypoglossi kaudu. Närvitüvi laskub kaelapiirkonnas m. stylohyoideuse siseküljel, a. Carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keele lihastes. XII närvil on ühendusi naabernärvidega (truncus symphaticus, X närv), eriti spinaalnärvidega (C1-3), millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid
Hingamine, südametalitlus, seedimine, aevastamise ja oksendamise reflekside keskus NS slaid 42; füsiol lk 249 42. kust saab alguse vestibulospinaalkulgla ja mis Algus- vestibulaartuum; toovad erutusi lihastele keha tasakaalu hoidmiseks NS slaid nr 68; anat lk 212 ülesanne sellel on? 43. mille vahel asub ajusild? Asub tagaajus, piklikajust ülal- ja eespool NS slaid 46; anat lk 195 44. mis on väikeaju peamine ülesanne? Koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja hoiab keha tasakaalus NS slaid 46; anat lk 196 45. kust saab väikeaju sensoorset informatsiooni? Silval - tasakaalu elundist sisekõrvast ja seljaajust 46. mida reguleerib väikeaju
energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab.
rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni. PNS koosneb pea- ja seljaajunärvidest. Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus. Limbiline süsteem, aju funktsionaalne osa, reguleerib emotsionaalset käitumist.
teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead . Tagaaju · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju
äraandmist, südametegevust, janu- ja näljatunnet jne. Ning need talitused seonduvad väga tugevasti tundeelu ja emotsioonidega. Funktsioonid: Homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus Hüpofüüs ajuripats Põlvikkehad Paiknevad taalamuste taga Koosnevad peamiselt hallollusest Vahepealsed/koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid
närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala. 6 aju osad ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. piklikaju Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab
Väikeaju on integreeriv organ lihaste toonuse, lihaste sünergismi, liigutuste koordinatsiooni ja tasakaalu säilitamiseks. Väikeaju on ühendatud ajutüvega 3 paari valgeaine jalakeste abil, aferentsed, tundeteed saabuvad tserebellumi peamiselt alumiste ja keskmiste jalakeste, eferentsed, motoorsed teed väljuvad ülemiste jalakeste kaudu. Aferentsed teed (vanemad), sisenevad tserebellumi peamiselt ped. cereb. inferior´i kaudu seljaajust, piklikajust, lõpevad vanades osades ‒ vermis, lobus ant. Toovad peamiselt propriotseptiivset tundlikkust lihastelt. Tractus spinocerebellaris posterior Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ nucleus thoracicus (Clarc´i sammas) Üleneb samal pool funiculus lateralis´es Toob propriotseptiivseid impulsse alajäsemelt, keha alumiselt poolelt. Tactus spinocerebellaris anterior Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale
Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu) Väikeaju funktsioonid Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine: Kehahoiaku ja liigutuste tugimotoorse osa reguleerimine
puht motoorne Radices spinales: innerveerib pea asendit reguleerivaid lihaseid: (eferentne), 5. kaelanärvide m sternocleido mastoideus vistseraalkaare närv ventraal- ja m trapezius dorsaaljuurte vahel piklikajust 10-15 canalis hypoglossi; Hüpoglossusekiududeta harud (moodustuvad tuum paikneb piklikajus: juureniidina kaelaosas kulgeb m kaelanärvide arvelt): nucl n hypoglossi sulcus stylohyoideus'e ramus meningeus- dura mater'ile anterolateralise siseküljel a carotis radix superior- eraldub närvitüve kaarjalt osalt,
toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed. Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem, hüpotaalamus, retikulaarformatsioon (lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Lk 44). Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist. Seljaaju (SA) asetseb selgrookanalis. SA seesmise osa moodustab hallaine, milles on neuronite kehad ja valgeaine välimise osa, milles paiknevad n
O2 CO2 Sissehingatav õhk 21 % 0,04 % Väljahingatav õhk 16 % 4 % Funktsioonid 1. Kindlustab organismi ja väliskeskonna vahelise gaasivahetuse. 2. Tagab organismi pideva varustatuse vajaliku hapnikuga. 3. Tagab raku hingamise käigus organismi varustatuse energiaga. Hingamiselundkonna regulatsioon Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus. Piklikajust väljuvad pidevalt närviimpulsid hingamis ja diafragmalihastesse. Lihaste kokkutõmbumisel algab sissehingamine. Kui kopsud on õhuga täitunud, peatatakse signaalide saatmine hingamislihastesse. Hingamislihased lõtvuvad ning järgneb automaatne väljahingamine. Selliselt reguleeritakse hingamist vähese kehalise aktiivsuse korral. Aktiivse liikumise korral rakkude hapnikuvajadus suureneb. Tõuseb vere CO2 sisaldus ning alaneb pH väärtus.
liigutusi. Piklikust ajust juhitakse nende peaaju närvide talitlust, mille 9. on keele neelunärv, 10. on uitnärv (Rindkere ja kõhuõõne elundid saavad kõik infot uitnärvi kaudu ja tundlikkust nendel siseelunditel juhitakse ka uitnärvi kaudu.), 11. on lisanärv (funktsioneerib kaelalihaste tööd), 12. on keelenärv (kõik liigutused, mis kõneledes toimuvad, on keelenärvide tõttu). Sild: Piklikajust kõrgemale jääv osa, ülalt piirneb keskajuga ja tema taha jääb väikeaju (lad k cerebellum). Sild ja väikeaju moodustavad kokku tagaaju. Sillas asuvad 5.-8. peaaju närvi punktid. 5. on kolmiknärv, 6. on eemaldajanärv, 7. on näonärv ja 8. on kuulmis-tasakaalunärv. Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed need, mis juhivad tundlikkust.Motoorsus. Tahtlikud liigutused pärinevad ajukoorest, tahtmatud ? koorealustes str-des allpool paiknevad
Peaaju Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Inimese aju kaalub umbes 1,4 kg. Aju koostises on palju vett, seetõttu on selle mass sültjas. Peaaju kaitsevad peale koljuluude veel ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb hall- ja valgeainest. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine, valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaaju koosneb suurajust, vaheajust, keskajust, väike- ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Suuraju välispind on hästi kurruline ja vaoline, suurendab aju pindala. Mida suurem on aju pindala, seda keerulisemat käitumist aju võimaldab. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Väikeaju asub kuklapiirkonnas ja reguleerib lihaste koostööd.
Närvikahjustus on seotud raskustega närimisel, kõnelemisel ja neelamisel. Väljasirutatud keel kaldub kahjustatud poolele ning kujuneb kahjustunud poole atroofia. SELJAAJU JA SPINAALNÄRVID Seljaaju ja spinaalnärvid toimetavad seljaajureflekse (kiired refleksiivsed vastused paljudele stiimulitele). Täiskasvanud inimese seljaaju pikkus on 42-45 cm, läbimõõt u 2 cm, kuju silindriline, lamenemisega ees ja taga. Seljaaju algab peaaju alaosa piklikajust ja lõpeb teise nimmelüli ülemisel piiril. Lumbaalpunktsioon on kohaliku tuimestusega teostatav protseduur ajuvedeliku proovi võtmiseks; antibiootikumi, kontrastaine valuvaigisti, kemoteraapia manustamiseks; ajuvedeliku surve mõõtmiseks; või meningiidiravi mõju hindamiseks. Lülisamba segmendid: · 8 kaelasegmenti · 12 rinnasegmenti · 5 nimmesegmenti · 5 ristluusegmenti · 1 õndrasegment
Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid.
Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid.
tulikuumalt pliidilt enne kui jõuad üldse midagi mõelda ) Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest. Eristatakse 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Piklikaju: Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis- ja osa kaitsereflekside( nt aevastamis- ja oksendamis-reflekside) keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju: Koosneb ajusillast ja väikeajust. Ajusilla ülesandeks on reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus
- nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust e HOMOÖSTAASI!!! - hüpotaalamuse olulise koha homöostaasi säilitamisel määrab: tihe seotus neurohormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärmega - HÜPOFÜÜSIGA! Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon ● ajutüve piirkonnas, erilaadne moodustis - niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde - seotud ka nägemisega ● suur hulk hajutatud närvirakke - närvirakkude ahelad - seotud omavahel, ajukoore, seljaaju ja teiste KNS-i osadega ● teda läbivad ajukoorde suunduvad aferentsed teed - annab ärritavaid impulsse ajukoorde ★ mõjutab ajukoore aktiivsust - siit lähtuvad ülenevad impulsid suurendavad ajukoore efektiivsust - ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid
toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed. Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem, hüpotaalamus, retikulaarformatsioon (lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Lk 44). Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist. Seljaaju (SA) asetseb selgrookanalis. SA seesmise osa moodustab hallaine, milles on neuronite kehad ja valgeaine välimise osa, milles paiknevad n
ninaneeluruumi vahele seina. Kui keel toidupala tahapoole lükkab, tõuseb kõrisõlm ja katkeb lühikeseks ajaks hingamine. Epiglottise poolt suletakse trahhea ja toidukämp libiseb üle epiglottise söögitorru. Söögitoru (oesophagus, 25...35cm) ülemine sfinkter avaneb ja toidukämp liigub edasi peristaltiliste liigutustega. Silelihaste kontraktsioonilaine (peristaltika) liigub lõõgastus ees, kontraktsioon taga piki söögitoru. Seda juhitakse piklikajust. Söögitoru keskkosal on peale elundivälise neuronaalse kontrolli ka endogeenne regulatsioon. Alumisse söögitoru piirkonda jõudes avaneb alumine sfinkter (kõrgrõhutsoon, mis tagab makkupääsu sulgumise) ja kämp liigub edasi makku. Sulgurlihased sulguvad. Söögitoru alumine sfinkter ja mao kardia silelihased takistavad maosisaldise refluksi. Et suurem osa söögitorust asub rindkereõõnes, on seal rõhk atmosfärirõhust 4...6 mmHg madalam, ülemine söögitorusinkter takistab õhu
between psychological sensation and the physical intensity of a stimulus via the formula: "S = K Log I" Carl Rogers was an influential American psychologist and among the founders of the Humanistic approach to psychology aju ehitus ja funktsioonid aju osad ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. piklikaju tagaaju Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus
programmiga, ilma et ümbritsev keskkond nendele olulist mõju avaldaks. Tingimatuid reflekse kutsuvad esile tingimatud ärritajad. Inimesel on kaasasündinud imemise, haarde-, köhimise, aevastamise, silmasulgemise jmt refleksid. Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt käitumisrefleksid ja liigutusvilu 30. Tahtlikud ja automaatsed liigutused. 31. Väikeaju ehitus ja funktsioonid. * Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool * Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks ussiks * Supraspinaalne sensoorne keskus * Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 2,5 mm väikeaju koore (ca 2000 cm2). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist elu puu) Väikeaju funktsioonid * Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine: o Kehahoiaku ja liigutuste tugimotoorse osa reguleerimine
hinnates. Väikeaju on tundlik alkoholimürgistuse suhtes. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 15 Keskaju (mesencephalon) on väike piirkond silla ja vaheaju vahel, kuhu saabub nägemis- ja kuulmisinformatsioon ning kus paiknevad olulised sensomotoorse süsteemi tuumad. Retikulaarformatsioon ehk võrkstruktuur (formatio reticularis) ulatub kogu piklikajust läbi keskaju vaheajju. Tal on oluline aju aktiveerimise funktsioon virgeseisundi tagamiseks. Vaheaju Vaheaju moodustavad kaks struktuuri talamus ja hüpotalamus. Talamus on peaaju "releejaamaks", kuhu saabuvad sensoorset infot sisaldavad ülenevad teated meeleelundeilt ning kust need edastatakse ajukoorde. Ka selekteerib talamus ajukoorest saabuvat alanevat informatsiooni väikeajju ja piklikajju edastamiseks. Hüpotalamus paikneb talamuse all
annaabi.ee 
