Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Piirid meis ja meie ümber". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
piire, riigipiir, eetika, teisega, astuks, samme, silmis, perele, elutingimused, selleni, abiturient, varastamine, pastapliiatsi, kellegiga, toiminguidKUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine .................................................................................................
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalg
Meie oleme need, kes ruumilise kujutluse objektidele üle kanname. Inimese meeleline aparaat on nii organiseeritud, et kõik, mida me üldse tajume, meile ruumis üksteise kõrval ilmub. Kui meeled vahendavad aistinguid, siis peab olema väljaspool juba midagi olemas, mis neid mõjutab. Rohkem pole aga võimalik selle välise kohta öelda. Piirid, mis minus endas on, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud "vormis" nagu seda mulle mu meeled vahendavad. Neid piire pole võimalik ületada. Sellest, mis asub ilmingu taga, asjast iseendas (Ding an sich! - Kant nimetab seda ka Noumenon'iks), ma ei saa midagi teada. Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena. (die Erscheinungen). Kuid siiski on üks piirang, millel on paratamatu ja üleüldine iseloom - nad on antud meile ruumis. Kõigil inimestel on ühesugune meelelisuse struktuur; kõigile inimestele (kuidas see on teiste
Aastal 1953 omistati talle Nobeli rahupreemia oma uue maailmavaatelise filosoofia eest. 4 Eetika probleem inimmõtte arengus See, mida me kreeka keelest laenatud sõnaga eetikaks ja ladina keelest sõnaga moraal nimetame, seisneb õiges inimlikus käitumises. Me ei pea hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka teiste inimeste ja inimühiskonna eest. Esimene samm eetika arengus on tehtud, kui avardub inimeste solidaarsuse sfäär. Primitiivinimese solidaarsuse valdkond on kitsas. See piirdub veresugulastega sõna laiemas tähenduses, niisiis oma suguharu liikmetega, kes kujutavad endast tema jaoks suurt perekonda. Niipea kui inimene hakkab järele mõtlema iseenda üle ja oma vahekorra üle teiste inimestega, mõistab ta, et inimene kui niisugune on oma igataolise ja ka tema ligimene. Järkjärgulise arengu käigus näeb ta oma vastutuse sfääri avarduvat,
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abi
Tallinna 21.Kool ROBOTITE EETILISED KÜSIMUSED Referaat Koostaja: Kristian Kajak Juhendaja: Tiia Tänav Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................3 Esimene eetiline küsimus..............................................................................................................4 Teine eetiline küsimus.......................................................................................................
11. SEKRETÄRI SUHE JUHIGA Sekretäri ja juhi suhted on enamikel juhtudel rangelt tööalased. Sekretäri kohus on teenindada juhti, olla talle tõeliseks assistendiks. Vastastikuse austuse aluseks on teie enda positiivne enesekindlus ja inimesest lugupidamine. Kuidas meiega köitutakse, sõltub sellest, mida me arvame enda kohta. Olge enda vastu hooliv, kuid hoolitsege ka juhi eest, mitte nagu emme või sõbranna, vaid nii, nagu tublile sekretärile kohane. Arvestage alati neid piire, milles juhil tuleb otsuseid teha, sest teie olete sama informeeritud ja mõtlete oma peaga. Teie proffessionaalsusest ja ausast suhtumisest juhti ning firma arendamisse võib välja kasvada teie ametikõrgendus. Väljendage alati oma mõtteid otsekoheselt ja selgelt. Olge aus ja looge mõistlik distants enda ja juhi rolli vahele. Ärge haarake tippjuhi võimu, liikuge iga eesmärgi poole sammhaaval. Ärge olge mässumeelne, vaid tasakaalukas. Kui pakute juhile omapoolse
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.
omada pikemaid eesmärke. tule kunagi. Sellise eesmärgi püstitamine oleks iseendale vasturääkiv, Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks kuna tegemist oleks just pikema eesmärgiga. püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab Autor räägib väiksemate ja tegema samme trepiastmetel. Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle suuremate eesmärkide seosest ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on. ja siis jõuab hoopis elu Kas aga on üleüldse vaja elule leida mõte? Kahjuks küll. Inimesed, kes mõtteni. Siis arutleb ta elu kaotavad või ei leia enda elule mõtet, kaotavad motivatsiooni üldse elada. mõtte vajalikkuse üle ning Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb
läbi esimese protsessi ja siis see suunatakse teise tehes enne läbi juhuslikud muutused. Juhuse ärakasutamisest on saanud tööstusharu. Juhus on hea taktika. Siin võib tuua näiteid. USA allveelaevad muutsid oma kurssi täringuviske alusel külmas sõjas. Jänes põgenedes kiskja eest teeb ettearvamatuid haakhüppeid. Inimesed samas maskeerivad end liigikaaslaste ees, et näidata kui üle ta on teistest. Selleks kombatakse piire inimeste närvidel, kindlustatakse võimu suhtumise näitamisega. Juhuslikuks otsuseks võib pidada ka mängu kivi-paber-käärid võitu. Seda mängu võib mängida täiesti huupi, mitte midagi arvestades või siis vastast lugedes/oma käikude mustreid muutes/kindlat mustrit teha. Kõige paremini toimib puhas juhus nagu küülik oma hüpetega. „paber, kivi, käärid“ on mänguteooria musternäide. See kontseptsioon, mida von
oleks lootus, et otsustamise juures juba loobutaks kuriteost, et on tajutud karistuse suurust. Praegu oleme tegelenud keskmise indiviidiga, kellel on kõik jooned olemas (vahelejäämise tõenäosus mõjutab, mõjutab kaalumise aeg, aeg otsuseni). Teatud indiviidi jaoks tuleb panna individuaalne kordaja juurde (1: 1 x k1 x k2 x k3 x k4). Indiviidid erinevad sõltuvalt sellest, kuivõrd keegi riski talub ja on ka indiviide, kes omajagu riski armastavad. Kuni selleni välja, et varguste puhul osa vargaid on hästi spetsiifilise psühholoogilise ülesehitusega, kes armastavad adrenaliinitunnet. Mida rohkem riski nautiv indiviid on, seda suurema karistusega me peaks teda ähvardama. Tegelikult karistuse hulk, mida oleks vaja rakendada selleks, et indiviid otsustamise hetkel loobuks kuriteo toimepanemisest, on ääretult kõrge. Meie jaoks ka vastuvõtmatult kõrge. Antud juhul me karistame kättesaadud kurjategijat nii rangelt vahendina, sest tahame saata
religioonide sarnast tegevust praktiseerivaid isiksusi. Eeldan samuti, et kaplan võib tegutseda nii väikeses maakoolis kui Rahvusvahelises Valuutafondis. Ja samuti eeldan, et kaplan vaatamata oma religioossusele ei ole taotluslikult konfliktne. 2 Käesolev essee põhineb: 1. Walzer, Michael. 1997. Sallivusest. New Haven and London: Yale University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond, 2. Taylor, Charles. 1991. Autentsuse eetika. Cambridge: Harvard University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond 2 Sallivus kui hoiak või vaimne seisund võib neis korraldusis sisaldada järgnevaid võimalusi: -resigneerunud leppimine erinevusega rahu nimel; -leebelt ükskõikne suhtumine erinevustesse; -põhimõtteline äratundmine, et ,,teistelgi" on õigused; -avatus, uudishimu, lugupidamine ,,teiste" suhtes, soov õppida; -entusiastlik soosimine
Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud · Mõistsid valesti oma õigusi · Usuksid ja tegutsesid maailma nabana, olid peres domineerivad · Nende vanemad ei oodanud, et nad täidaksid kohustusi · Nad ei pidanud õppima neid oskusi, mida teised lapsed · Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi
ümbritsevaga kooskõla saavutada. Laiahaardeliste all peetakse silmas mänge, mis stimuleerivad lapsi hoogsamalt pühenduma kaootilisemat sorti tegevusele (nii metsikud mängud kui ka rahulikumad fantaasiamängud). Sellistes laiahaardelisemates mängudes kannavad lapsed veidi oma enesekontrollist üle sündmuste käigule ja lasevad ümbrusel rohkem mõjuda ja toimivat juhtida. Mõlemad omadused, meelelisus ja laiahaardelisus, viivad selleni, et keskkond osaleb mängus aktiivse partnerina: vahel tuntakse, justkui mängiks keskkond lapsega, mitte vastupidi. Lapsed võivad näiteks joosta ja üksteist taga ajada ning siis tagaajamisel äkki avastada midagi, mida nad soovivad nuusutades ja katsudes lähemalt uurida. Õuedes, kus mängivad nii nooremad kui ka vanemad lapsed, leidub sageli väljakutseid, mida vanemad lapsed edukalt vastu võtavad, aga nooremad peavad hakkama saamiseks veel sirgutama
innukam lendlema. Aristoteles (384 322) oli väga laia silmaringiga, suur raamatukogu, tekstid on kirjutatud puht teaduskeeles ja võivad tunduda igavad. Tema koolkonda nimetatakse peripateetikute ehk jalutajatele koolkonnaks. Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3) loomingulised teadused luule, muusika, retoorika ehk kõnekunst. Õpetus kategooriates Kategooriad on üldmõisted, mis on kõige üldistavamad ja on omased kõigile nähtustele ja asjadele.
ebateadlikult kuidagi või siis ajalooliselt vägivalla tulemusena peale sunnitud. 10. Kuidas kujuneb kultuuri kese? Inimesed ise loovad selle. Keskus- enesele õige maailmakorra omistamine ja teise pidamine vähemarenenuks. 11. Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? On allutatud. Igasugune areng toimub sisemiste reeglite järgi ja seetõttu on võimalik seda prognoosida. Progressil / arengul pole aga piire, see jätkub kogu aeg ja pidevalt. ,,maailmaajalugu" kulgeb seaduspäraselt viisil ja rahvad peavad läbi tegema teatud faasid, meeldigu see neile või mitte. Maailmaajalugu on ühtne protsess, kuhu kohalikud ajalood jooksevad kokku ja moodustavad ühe suure. 12. Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? Lokaalsed keskused ei suuda oma ümber toimivat regiooni enam domineerida. Nt. elan Tallinna lähedal kuskil väikeses linnas, kuid Tallinn ei ole minu ainuke keskus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat. Algselt olen välja toonud selle, mis üldse skeptitsism on ning ka selle, k
sugulastest,vanematest,parimatest sõpradest. Kui oled selle siiski välja öelnud ning kallim on vihne,kinnita,et tegid seda vaid tema reaktsiooni teadasaamiseks.Ära tagane sellest väitest. · Ära kunagi tunnista,et fantaseerid kellestki teisest ajal,mil te parasjagu seksite. Välja arvatud muidugi siis,kui tead,et partnerit erutab mõte sellest,et oled kellegi teisega.Vastasel korral on tegu jamaga.Tegelikult muidugi fantaseerib igaüks vahel seksist kellegi teisega- ent ainult rumalad tunnistavad seda. · Ära jaga kallimaga fantaasiat vahekorrast suure riistaga mehega, kui su partneri peenis on väike ja ta on sellest teadlik. Sama kehtib ka naise rindade kohta. Leia oma kallima parimad omadused ning võta need jagatavasse fantaasiasse kaasa.
“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta: * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid.
Kes on juba kord valgust näinud,ei taha arvatavasti enam pimedusse tagasi.Ta tahaks jagada oma kogemusi teistele, ta tahaks ilmselt oma tarkusi jagada. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised inimesed koopas peaksid teda hulluks. Nad ei usuks teda. Mida ei ole ise näinud ega kogenud seda on ka äärmiselt raske, kui mitte võimatu uskuda. Vabakslastud vang oleks koopasse naastses kinldlasti pimestatud. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Praktiline filosoofia tegeleb järgmiste küsimustega : Esmalt siis klassikaline (Platon kuni XVIIsajand) : *Milline on hea elu? *Milles hea elu seisneb?/Mis teeb elu heaks? *Mida teha, et elu oleks hea? *Milles õnn peitub? *Mis on õnn? * Mida teha, et olla õnnelik? Teisalt siis uusaegne (XXVII XXI sajand):* Mis on õiglus? *Milline on õiglane tegu? *Kuidas tuleks käituda A)enese suhtes B)teiste suhtes. Mis on õnn? Õnn on see, kui saame sellle mida ihaldame
Mässu akti loomus on sümboolne lahkulöömine emakujust, on sümboolne sünniakt. Sünniakti taaskinnitus. Mistahes sihte ka mäss ei võta, tegelik loogika on ikkagi lahkulöömine emakujust. Lahkus paradiisist, kus oled olnud ja määratled end kellegina. See on just meeste probleem. Kõige paremini on lahti seletanud Paglia – kultuuri- ja kirjanduskriitik. Naine lihtsalt ollakse kuid meheks peab saama. Maskulliinsus on riskantne, selleni jõutakse naisest lahtiütlemise teel. Tundlik mehelikkus polegi mehelikkus. Ka Nietzche on sarnast öelnud – selleks et luua uut kindlust tuleb hävitada vana. Tuleb hüljata see kust pärit oled. Ületad täiusliku seisundi kus oled ja kehtestad end mehena. Naise roll on bioloogiline, mehe oma kultuuriline. Naise roll on hoida meest tagasi, hoida maailmas korda. Mehe roll on sellest välja murda. Naine on tähendanud passiivsust,
erinevates keskkondades on olulised teistsugused kultuurilised nähtused. Nt Amazonase indiaanlane ei saa hakkama Euroopa suurlinnas, samas ei saa ka Eurooplane hakkama dzunglis. Lääne inimese ettekujutus kultuurist ja maailmast: · usk seaduspäradesse, usk sellele, et areng toimub sisemiste reeglite järgi, · progressi narratiiv, teaduse kiire areng. Väide, et igasuguste avastuse kaudu muutub elu paremaks ja probleeme jääb vähemaks, progressil ei ole piire, jätkub pidevalt. · maailmaajalugu, ühtne protsess, Hegeli järgi Marxi järgi, peab kulgema seaduspärasel viisil, kõik rahvad peavad tegema teatud faasid läbi olenemata sellest kas see neile meeldib või mitte. Euroopas oli see juhtiv arvamus kuni II maailmasõda. · Üleilmastumise mõju · loobumine suurtest narratiividest; protsessi narratiivist. II maailma sõjad kaotanud
Soomes erinevalt. Inglase arusaam kättemaksust pole just teab kui sarnane sitsiillase omaga. Põhitõed on lihtsad ja selged, aga meie arusaamad neist on erinevad. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud, et tõe otsing on tähtsam kui tõe valdamine. Teemade kategooria: tõde. (s.a). 6 Nii sakslased kui ka britid, kes juhatavad ärikohtumisi, soovivad saavutada edukat lõpptulemust, arutleb Lewis (2003, lk 20). Sakslaste arusaam on, et selleni viib tõde, absoluutne aus tõde, isegi kui seda on natuke raske vastu võtta. Britid, vastupidi, peavad esmatähtsaks, et kõik laabuks sujuvalt. Kaks vastandlikku arvamust võivad mõlemad õiged olla. Enamik idamaalasi ja paljud itaallased oleksid ühte meelt hiinlastega, et absoluutset tõde pole olemas. Lewis (2003, lk 20) väidab ka, et Saksamaal, Rootsis ja Soomes, kus inimesed on tavaliselt mures selle pärast, mida naabrid neist arvavad. Britid ja ameeriklased käivad
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.
eristusteravus ning sõnade, arvuliste sümbolite ja ruumiliste kujunditega opereerimise võime, kõigi nende puhul on oluline tegevuse kiirus ja kvaliteet. EE, 3. kd, lk. 619 (1988) Kui Prantsusmaal kehtestati üldine kohustuslik algharidus, tekkis vajadus kuidagi hinnata laste võimeid leida väheandekad või isegi vaimselt mahajäänud, et viimased vajaduse korral paigutada sobivatesse erikoolidesse. Laste intelligentsuse taseme määramine polnud aga lihtne, seda võisid mõjutada elutingimused (vaesus) või põdetud haigused. Moodustati komitee, kes jõudis lõppjäreldusele, et vaja oleks objektiivset diagnostilist meetodit hindamaks iga lapse intellektuaalset taset ja määramaks, kes neist vajab õppimiseks eriprogrammi. Intelligents kui üldine tunnetuslik võime. Alfred Binet ja ta kaastöötaja Theophile Simon lähtusid eeldusest, et intelligents on küllaltki üldine omadus, mis ilmneb tunnetusliku tegevuse paljudes valdkondades. See vaatepunkt
Ratsionalistlik traditsioon eeldas, et inimmõistus kätkeb endas võimet kujundada kogemusest sõltumatult üldiseid ja paratamatuid mõisteid, millest on tuletatav teaduslik teadmine kogemusobjektide kohta. Niisuguste mõistetena käsitleti filosoofia traditsioonis juba pikka aega käibinud mõisteid nagu põhjuslikkus, substants jt. Oma “kriitilisel” loomeperioodil tõstab Kant lisaks empirismile ja ratsionalismile esile veel teist põhihoiakute vastandlikkust, mis oli tema silmis kaasaegsele filosoofiale iseloomulik. Neid põhihoiakuid märgib ta nimetustega dogmatism ja skeptitsism. Dogmatismi defineerib Kant oma peateoses puhta mõistuse pretensioonina “liikuda edasi vaid (filosoofilistest) mõistetest tuleneva puhta tunnetuse abil, vastavalt printsiipidele, milliseid mõistuse poolt juba ammu kasutatakse, ilma et oleks küsitud mõistuse õiguse järele neid printsiipe kasutada ega viiside järele, kuidas nendele printsiipidele on jõutud” (B XXXV)
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga,
Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele
Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees
meeleolusid. Laps pannakse varakult täiskasvanuelu elama. Enesekindlust endas ei teki piisavalt. Ei lase kedagi oma tundemaailmale ligi. Lapse toitmine. Kokkuvõte: Tundlikud ja terava tajuga, tundlikkus võib muutuda haiglaslikeks. Mõtteline skaala- kerged jooned, tugevad jooned. Tundlikud eraklikud iseärased, kuritegelikud a sotsiaalsed. Geniaalsust esineb kõige sagedamini. Teiste arvamustest ja traditsioonidest vabad. Peenekoelised ja tundlikud inimesed. Religiooni suhtes skeptilised, eetika ja moraal kahtlased väärtused. Hindavad seisukohalt, mis mulle sobib. Püüab inimeste maailmast tagasi tunda, pöördub loomade poole. Lapsevanem: Lapsed jäävad kaugeks, peidab pilkava iroonia taha, laste tundeid ei võeta tõsiselt. Elukutsed: Eelistavad neid elukutseid, kus pole vaja lähedasi suhteid, uurijad pigem kui terapeudid. Teooria sobib rohkem kui praktika. Nt poliitikud- äärmuslikud, kas radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita üldse. Kunstis omane
meeleolusid. Laps pannakse varakult täiskasvanuelu elama. Enesekindlust endas ei teki piisavalt. Ei lase kedagi oma tundemaailmale ligi. Lapse toitmine. Kokkuvõte: Tundlikud ja terava tajuga, tundlikkus võib muutuda haiglaslikeks. Mõtteline skaala- kerged jooned, tugevad jooned. Tundlikud eraklikud iseärased, kuritegelikud a sotsiaalsed. Geniaalsust esineb kõige sagedamini. Teiste arvamustest ja traditsioonidest vabad. Peenekoelised ja tundlikud inimesed. Religiooni suhtes skeptilised, eetika ja moraal kahtlased väärtused. Hindavad seisukohalt, mis mulle sobib. Püüab inimeste maailmast tagasi tunda, pöördub loomade poole. Lapsevanem: Lapsed jäävad kaugeks, peidab pilkava iroonia taha, laste tundeid ei võeta tõsiselt. Elukutsed: Eelistavad neid elukutseid, kus pole vaja lähedasi suhteid, uurijad pigem kui terapeudid. Teooria sobib rohkem kui praktika. Nt poliitikud- äärmuslikud, kas radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita üldse. Kunstis omane
annaabi.ee 
