Iseloomustage gooti ja romaani stiili? /ajastu, tunnused/ Gooti: XIII-XIV sajandil. Tunnusteks on teravkaar, kõrgemad tornid, avaramad aknad, saledamad sambad. Romaani: XI- XIII. Tunnusteks on ümarkaar, raskepärane, paksud müürid, kitsad aknad. Keda kujutatakse keskajal kujutavas kunstis?Miks? Jeesust Kristust, neitsi Maarjat, pühakuid, piiblitegelasi. Sest enamik inimesi olid kirjaoskamatud, ning maalide ja skulptuuride abil anti edasi Piibli teksti. Miks polnud kujutav kunst keskajal eriti tõetruu? Sest kujutati inimese hinge, mitte välimust. Kuidas eristusid kangelaseepos ja rüütliromaan? Kangelaseepos kirjutati värsivormis, rüütliromaan aga jutuna. Mia kujutas endast trubaduuride luule?
A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige Kui A.L. Weinzberg suri, pandi Kanepisse tema mälestuseks mälestusammas Kunst Kunstis peetakse A. L. Weizenberg koos J. Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest nende tööde hulgas leidub ka eestlaseid kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Kalevipoeg", ,,Linda", ,,Koit" ja ,,Hämarik" Peale selle panustas skulptor eesti kunsti monumendikavandiga ,,Vanemuisele" Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumistest F. R. Kreutzwaldiga. Kirjandus-, nagu ka muusikategevus, oli A. L. Weizenbergi jaoks kõrvalharrastus Autori kirjanduslikult vähenõudlikud näidendid lülituvad väikese hilinemisega
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige
· Seadusi oli palju ja need olid laiali · Justinianus andis korralduse need kokku koguda ja liigitada · Valmis seadustekogu ehk koodeks · Sellele anti keisri nimi · Euroopas sai see tuntuks sadu aastaid hiljem · Sellest hakati eeskuju võtma KUNST · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi Keiser koos oma väepealike ja nõuandjatega
· III periood XIII saj Kogu teatritegemine käsitööliste kätte. Tekst üha rahvalikumaks. Kirik hakkas teatri vastu võitlema, kuna tema osakaal vähenes. · IV periood XIV-XV saj- kujunes välja rahvalik lõbustus. Teater saavutas kõrgtaseme(elukutselised näitlejad). Hakati avalikult pilkama võimukandjaid. · Kuulus kirjanik Francois Villon. Skulptuur ·Neid kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. ·Peamiselt kujutati piiblitegelasi. ·Skulptuurid aitasid inimestele usu tõdesid selgeks saada. ·Nendega kujutati ka tähtsaid inimesi. Maalikunst ·Keskajal olid ülekaalus vaimuliku sisuga seina- maalid (fresko ja mosaiik). ·Kirik dikteeris ranged eeskirjad. ·Inimkeha kujutamine keelatud. ·Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. 5 ajaloolist fakti · 1208 Ümera lahing, eestlased võitsid.
eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid. Sissepääs oli läänes, põikhoonest idas oli kooriruum, sellest idapoole apsiid altariga. 4. LK 51 5. Romaani skulptuurid kirjeldasid Vana-Testamenti, Jeesuse elu ja pühalugusid. Maalid olid naiivsed ja kohmakad, eesmärk oli elamusi väljendada. Vitraazid olid nagu peatükid pühakirjast. Gooti stiilis olid raidkivikaunistused, mis kujutasid taimi, muinasjutu tegelasi ja piiblitegelasi, pühakuid. Värvitud skulptuurid, seinamaalid, raamatumaalid, tahvelmaalid, vaibakunst. 6. 7. Itaalia kirikutes olid väikesed aknad, seintel palju vaba ruumi, kuhu tehti seinamaale. Maaliti ka märjale krohvile(freskod) 8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9
Poolkerad- apsiid. 11) Kõige püham paik kirikus? Altar apsiid. 12) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistuseks või oli mingi tähendus? Kujutasid piibli sündmuseid ja pühakuid. Inimesed said nende järgi teada piiblist, sest lugeda enamus ei osanud. 13) Millisest materjalist tehti mosaiike, millised värvid? Kasutati marmor tükikesi. Põhivärvid- heleroheline, kuldne, külm sinine, lillakas aaker, punane. 14) Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Nad olid riietatud ja nad ei toetanud maha vaid ,,rippusid" õhus. 15) Millise riigi järglane oli Bütsants? Oli Ida-Rooma järglane. 16) Mis teeb Hagia Sophia nii monumentaalseks. Sest kaeti kuplitega neljanurkse ruumi. ( Hästi rikkalik ja kallis ehitis oli) 17) Mis on tsentraalehitis? Kõik punktid on keskpunktis ühe kaugusel. 18) Mis kujuga on San Vitale kirik Ravennas? 8-tahuline- 19) Mis on ikoon? Pühapilt, mingist sündmusest või pühakust
Andrei Rubljov (,,Kolmainsus"), muutis kaanoneid, värvid õrnad ja mahedad, ümaramad ja pehmemad. ,,Kolmainsus" kolm inglit. Keskmine kujutab Kristust alistunult, vasakpoolne ülestõtetud käega annab õnnistuse kaaslastele, parempoolne on teiste päri. 6. Kirjelda ikooni! Ikoon on usulise sisuga pilt. Ikoon on puhastav pilt. Ikoon ei ole lihtsalt pilt, vaid see pühak ise, keda kujutatakse pildil. Ikoonidel kujutatakse kristliku maailma tegelasi- Piiblitegelasi. Jeesus Kristus, Jumalaema e Neitsi Maarja. Evangelistid ( rõõmusõnumi kuulutajad, evangeeliumi kirjutaja ). Apostlid ( sõnumitoojad, saadikud, rännumehed). Johannes(Kotkas), Luukas(Härg), Matteus(Ingel), Markus(Lõvi). Jeesus Kristus ikoonidel: Kristuse kujutamisel eristatakse kolme ikonograafilist tüüpi : 1. Ikoon pühast palgest, mis pole loodud inimkäega. 2. Immanuel täiskasvanu välimusega Kristuslaps. 3
· Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti neid. Hakati kujutama rõivastamata keha, kuid rõivastatud skulptuurid tõid välja rõivavoldid, mis olid kujutatud väga loomulikult.
kaunistused Suurejoonelisus Põhiehitisteks kirikud, Ampiirstiil, George'i lossikompleksid stiil, Aleksandri stiil, Adamstiil. Skulptuur Skulptuur Skulptuur Rahutus Piiblitegelasi Antiikeeskujud Liikuvus kujutati tõeliste Inimese Jõud konkreetsete kujutamine Ratsamonumendid. indiviididena Marmori Michelangelo, Bernini, Kujusid paigutati kasutamine Falconet ruumide keskele, Soliidsus
EHITISED RASKEPÄRASED PAKSUDE MÜÜRIDEGA KITSAD AKNAD ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAzID KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE PÜHAKUTE ELULOOD KIRJUTATI PALJU OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED ROHKELT IMETEGUSID
Krüpte ei ehitatud.Kabelitepärja keskmine kabel teistest suurem-Maarja Kabel.Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid.Kirikutel oli tavaliselt 3 torni(2 läänefassaadi kõrval ja 1 väike torn piki-ja põikihoone ristumiskohal).Läänefassaadil 3 suurt teravakaarelist portaali(keskmine portaal suurem). Kirikud olid kaunistatud raidkivikaunistustega-Kujutati ristikulehti,õisi,pungi,rosette,muinasjutulisi koletisi,viinapuuvääte,pühakuid,piiblitegelasi. Inglise varagootika-kirikud pikad ja madalad;kiriku idaots lõppeb sirgelt;läänefassaad rikkalikult dekoreeritud;kõige kõrgem torn kiriku keskel. Inglise hilisgootika-dekoreeritud stiil-ehisdetailide rohkus,võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid-lehvik- täht-ja võrkvõlvid. Itaalia gootika-Kirikutel pole torne,kuid kirikute kõrval seisab kellatorn.Sage on kuppel nelitise kohal.Väljast on sageli kirikud kaunistatud värvilise marmoriga. Notre-Dame Pariisis
2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteerinud, tekkisid aina suuremad vastuolud katoliku kirikus. Algasid vastureformatsioonid ja ketserite tagakiusamine. Suruti maha revolutsioonid ja toimus inkvisitsioon. Paavsti võim suurenes. Religioon ja kunst hakati tegelema aina rohkem religioosse kunstiga, maalidel kujutati palju piiblitegelasi. Religioosne kunst arenes. 3. Eel- ja vararenessanss Itaalias ning kunstiuuendused. Too näiteid! Eelrenessanss oli keskajaga sarnane, antiikkunst. Keskajast erinevad tunnused maalikunstis arenesid välja just vararenessanssi ajal. Piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taolisteks. Näiteks Fra Angelico teosed olid muinasjutuliselt kaunid ja õrnavärvilised, kus tähtis oli siiras ja südamlik usutunde väljendus
PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maailmas said tähtsamateks riikideks Vana-Rooma ja Vana-Kreeka. Muusika õppimine oli Vana-Kreekas kohustuslik kuni 30. eluaastani. Vana-Kreeka populaarsemad pillid olid KITARA ja LÜÜRA. KESKAJA MUUSIKA Keskajal oli kiriku võim Euroopas suur. Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika
• SALEDAMAD SAMBAD • AKNAD AVARAMAD • TORNID KÕRGEMAD • SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS • AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAžID SKULPTUURID • KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS • PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID • NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA MAALIKUNST • SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS • JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM • KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL • INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE KIRJANDUS JA TEATER PÜHAKUTE ELULOOD • KIRJUTATI PALJU • OLID ÜKSTEISEGA
Nende vahel hõljub tuvina Püha Vaim ja ümber on reaalselt tajutav ruum, mitte kuldne taust. Selline kujutamine aitab Jumalal paista maisena. Kahel pool seisavad Maarja ja Johannes, kes on vahendajad jumala ja usklike vahel. Kõige ette on palvetama maalitud teiste tegelastega samas suurussuhtes annetaja ja tema abikaasa, kes olid reaalsed inimesed. (http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst.html ) Masaccio, kui ka Rubens kujutasid Piiblitegelasi tavainimestena. Valguse, varju, värvi ja perspektiivi matemaatilise täpsuse kasutamisega saavutas Masaccio rahu ja erilise pühalikkusse. Maali kõik üksikasjad on maalitud põhjalikkusega välja, kuigi tagaplaan on heledamates toonides kui esiplaan. (http://kunstiajalugumariliis.weebly.com/renessanss-itaalias-madalmaades-ja- saksamaal.html ) Seinapinnale maalitud ruum on väga ehtne, kuna pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Inimesed on paigutatud ridamisi
– Basiilika. 31.Kas seinamaalid ja mosaiigid on vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? – Ka muu eesmärk, teha ruumid suuremaks, sümboolsed motiivid. 32.Millisest materjanlist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? – Siledatest värvilise marmori tükkidest, mis polnud eriti kirkad. Erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Eelistati helerohelist ja kulda, samuti külma helesinist ja lillakas ookerit. 33.Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? – Tardunud poosis, range ja pühakliku ilmega.
midagi jumalikku. Sellega annavad need tegelased vihje, kuidas tuleks asetada peegel, et avastada maali saladus. Peegelpilti asetades tulevad välja inimesed keda maalil muidu näha pole või siis nägu muutub peegelpildis kokku pannes hoopis teise inimese näoliseks. Skulptuur Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti. Väljakutele ja hauakabelitesse paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure. Kunstnikud püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aduda, et tegemist on religioosse motiiviga. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Ta oli ka poeet, temalt on ligikaudu 300 luuletust. Tähtsaim
Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks.
võtted ja kaunistused. Esimene korrus massiivsem ja lihtsam, teine korrus kergema ilmega, kolmas korrus kõige peenem, kergem ja kaunim. Kadus ära gootipärane teravkaar, selle asemel ümarkaar või nelinurk. 6. Milline oli skulptuur renessansi ajal (võta kokku põhitunnused, ei pea eraldi tundma vararenessanslikku ja kõrgrenessanslikku!)? Skulptuur hakkas muutuma jälle oluliseks iseseisvaks kunstiliigiks. Skulptuurid kujutasid küll piiblitegelasi, kuid nagu tõesti elanud või elavaid inimesi kordumatute ja konkreetsete indiviididena. Pühakud hakkasid sarnanema pigem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Erinevalt keskajast on inimene vaimne ja füüsiline tervik, oluline oli individuaalsus ja tõetruu kujutamine. Kunstnikke huvitas inimese anatoomia sama palju kui meedikuid. Taas tekkisid portree- ja monumendikunst. 7. Võrdle vararenessanslikku ja kõrgrenessanslikku maalikunsti!
valitsemise algus 13.-14. Saj. · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia. · Seinamosaiike on Bütsantsis vähe. · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega, keiser Justinianus õukondlastega. · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. See sattus Venemaale 11.-12. Saj. Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi. · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg. · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis. · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga,
allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keeruline, seotud paljude rituaalidega. I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale.
Ka tema lähtus klassitsismist. Pärast Kanepi kihelkonna lõpetamist sai temast tislerõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist, kuna puudusid võimaluse kunsti õppida. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta oli St. Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L Weizenbergi tuntuimad tööd, peale klassikalise kirjanduse ( ,, Hamlet" ) ja piiblitegelasi ning allegooriliste kujude, ka eesti mütoloogia teemalised skulptuurid: ,, Kalevipoeg", ,, Linda", ,, Koit" ja ,, Hämarik". Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumisest F. R. Kreutzwaldiga. Tema eeskujuks oli taani klassitsist Bertel Thorvaldsen. A. L. Weizenbergi kõrvalharrastused olid muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest on pärit jutte, näidendeid, luuletusi ja meeleolupilte, arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A. L
Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar, selliselt vormiti aknaid, uksi kui ka võlve. Gooti stiil Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Seintel palju skulptuure nii sees kui väljas. Aknaid ehtisid värvilised vitraazid. Skulptuurid Skulptuure kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. Peamiselt kujutati Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat, piiblitegelasi ja pühakuid. Nad aitasid rahvale piiblilugusid ja ristiusu tõdesid selgeks teha. Maalikunst Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood
Tema tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse paradiisi väravateks. Donatello (1386-1466)- kasutas kontraposti ehk nõiajalga. 1430. aastal valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. See oli esimene aktifiguur pärast antiikajastut. "Gattamelata ratsakuju" Padovas on valmistatud palgasõdurite pealikule Gattameatale. Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsetan ja kordumatute indiviididena. Ka pühakte kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Kasutatud materjal: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://www.scribd.com/doc/13890764/Vararenessanss-Itaalias http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_maal.htm
Püha paik oli apsiidi all asuv väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. 7. Milline olli seinamaalide ja mosaiikide funktsioon? Millest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Vanakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 8. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis.Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur. 9. Millistes linnades asuvad tuntumad varakristlikud kirikud? Roomas ja Ravennas(Itaalias) 10. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Ida-Rooma(Bütsants) püsis peaaegu 1000 aastat. 11
1430. aastal valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Kuulsa skulptori Donatello "Taavet" on esimene alastisammas pärast antiikajastut "Gattamelata ratsakuju" Padovas on valmistatud palgasõdurite pealikule Gattameatale. Donatelloga võrdväärne on Andrea del Verrocchio, sest ka temal on "Taavet" ning ka tema lõi teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht Colleoni monumendi Veneetsias. Vararenessanss ajastu kunstnikud püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsetena ja kordumatute indiviididena. Ka pühakte kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Väga suured muutused toimusid arhitektuuris. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid
-Peetrus 5)Kus asus varakristliku kiriku transept? -Pikihoone idaotsas 6)Milline oli kiriku kõige püham paik? -Apsiid 7) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid ainult kaunistused või oli neil mingi muu eesmärk? -Nad seletasid piiblit, sest kõik inimesed ei oskanud lugeda. 8)Millisest materjalisest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? -Tehti erksavärvilistest klaaskuubikustest. Eelistati helerohelist ja kuldsest, samuti ka helesinist ja lillat ookrit. 9)Kuidas kujutati piiblitegelasi? -Neid kujutati tardunult, neil oli range ja pühalik ilme. Rikkalik rõivastus. Eristus sellepärast, et tähtis ei olnud ümbruse ja tausta kujutaine, vaid nägude, emotsioonide jms. Kujutamine. 10)Millistes linnades asuvad tuntumad varakristlikud kirikud? -Ravennas ja Roomas
Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistusteks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas.
• Avastas Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi • Tähelepanek, et kõik paralleelsed jooned paistavad ühte punkti koonduvatene • Kõik kujutatav pildipinnal koondub ühte punkti, nn. pagupunkti Tunnusjooned • Keerulised perspektiivid • Raskeloomulised kehaasendid • Figuurid kattuvad • Emotsioonid täpne edastamine • Toodi sisse ruumilisus • Temaatika muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jms. Temaatika • Enamasti usuline • Piiblitegelasi muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks • Pühalik ja ilmalik sulasid kokku • Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega • Hakkasid levima ka õlivärvid Masaccio • „Püha kolmainsus“ Sandro Botticelli • „Venuse sünd“ Leonardo da Vinci • „Mona Lisa“ BAROKK 16.-18. saj. • 16.-18. sajandil väldanud periood • Euroopas polnud kujunenud ühtset kunstivoolu • Maalikunst puhkes õitsele • Eelistatud seina- ja laemaalid
aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello Lorenzo Giberti (1378-1455) Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad. Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni. Giberti Aadam ja Eeva.
Losse ümbritsesid pargid, lillepeenrad, ilusad puud ja põõsad, purskaevud ning tasane muru. Piltidel on Versailles'e loss ja selle ümbrus 7. Maalikunst ja skulptuur Barokkkunst väljendab usulisi tundeid.Seepärast kujutati maalikunstis ja skulptuuris sageli piiblitegelasi ja sündmusi.Maalid koosnesid ka paljudest erinevatest detailidest, millepärats olid raskesti mõistetavad. Diego Vela´zquez(15991660) oli üks tuntumaid Hispaania kunstnike.Tema teostest paistavad kõige rohkem silma portreed, eriti kuningast, kuninga pereliikmetest ja õukonnaelust.Tema kunstiteosed on väga sügavad ja tõepärased.
kuldne, helesinine ja lilla. Mosaiikidel on kujutatud katakombi maalides kasutatud motiive ja piibli lugusid illustreerivaid pilte. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühalike ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest loobuti sest, mosaiikmaal poleks selleks sobinud ja need pildid pole mitte ainult minevuks toimud sündmused vaid igavese tähendusega märgid (sellepärast ei olnud oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber). Tähtis oli isikute tuntavaks tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine. Kõige kehad olid rikkalikult riietatud ja nende keha ei olnud võimalik riiete alt aimata (vältimaks patuse keha kujutamise see saigi antiik aja ja keskaja kõige suuremaks erinevuseks). Kõige rikkalikumalt oli kujundatud altari ümbrus. Apsiidivõlvil oli kujutaud troonil istuv Kristus. Bütsantsi arhitektuur
Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, värvide sulavus ja intensiivsus
See elustas fassaadi ja lõi tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. Nii muutusid palatsod järjest rohkem lossitaolisteks. Powerpoint'i fail vararenessansi arhitektuurist VARARENESSANSI SKULPTUUR 15. sajandil hakkas skulptuur järjest rohkem taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kuulsaimad skulptorid olid: Lorenzo Ghiberti (1378-1455), Donatello ( 1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488). Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aduda, et tegemist on religioosse motiiviga. Ghiberti tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi (ristimiskabel) pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari
korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive Skulptuur: sisaldavad friisid, kuldlõike reegli kasutamine Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuur: värskus, naiivselt rõõmus põhitoon, Donatello (1386-1466) piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete Andrea del Verrocchio (1436-1488) indiviidinena, läheneti psühholoogiliselt: inimene Maalikunst: kui vaimne ja füüsiline tervik, väline tinglikkus Masaccio ( 1401-1428) kaob, pühakud hakkasid sarnanema kaasaegsete Giotto di Bondome ( 1266-1337)
Mosaiigid ja seinamaalid olid igavese tähendusega märgid. 8. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Mosaiikides kasutati sileidaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga erksavärvilised klaasikuubikud. Eelistatumad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti helesinine ning lillakas ooker. 9. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Erinevus antiikkunstiga kõik figuurid olid rõivastatud, keha nende riiete all pole üldse tunda. (va. patuse keha kujutamisel) 10. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Roomas, Ravennas. 21.PEATÜKK Bütsantsi arhitektuur 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Ida-Rooma 2
saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad katedraalid selles stiilis on Prantsusmaal Chartres, Reims, Amiens ning Sainte-Chapelle. Saksamaal on gootiga tipiks Kölni toomkirik. Itaalias Doodzide palee Veneetsias. Londonis Westminster Abbey. Tihedalt levis ka gooti vaibakunst, kõige paremad piltvaibad olid Madalmaades. Kuulsaim piltvaipade sari on ,,Daam ükssarvega".
võitis Koljati. Taavetis kui võitleja ideaaltüübis nähti tihti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju; humanismi, mis ajastule iseloomulikult avaldus kunstis. Oluliseks peeti kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meelelisi naudinguid väärtustati kõrgelt. 15. sajandil hakkas skulptuur taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kunsti eesmärgiks polnud enam luua sümboolseid, tinglikke skeeme usu näitlikustamiseks, vaid püüti kõiki, ka piiblitegelasi, kujutada elavatena, kordumatute indiviididena. Nii hakkasid pühakud sarnanema Itaalia kaupmeeste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas üksnes pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. Donatello ,,Taavet" (u. 1430) on androgüünne habras nooruk. Seda peetakse üldiselt esimeseks Lääne kunsti iseseisvaks alasti skulptuuriks antiikajast arvates. 5 Kuigi 15. sajandi lõpul algasid Itaalias rasked ajad: sõjakäigud Itaaliasse, majanduse areng
Valitsevad värvid: heleroheline, kuld, külm helesinine, ja lillakas ooker. Mosaiikidel kujutatud: sümboolsed motiivid, mida kasutatud juba katakombimaalidel, mitmesugused piiblilugusid illustreerivad stseenid, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutatud tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika poleks selleks ka sobinud. Pole oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi ja selles paiknevaid objekte; tähtis isikute äatuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine.Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole üldse tunda. Tegelasi võib ära tunda mitmesuguste tingmärkide põhjal. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. Varakristlikud mosaiigid võluvad oma
jumalakartlikust. (Kunstiajalugu: ,,Romaani kunst") 2.3.3. Skulptuur Üldiselt esines lamereljeefina, kuid väga tihti kaunistati ka portaale ja sambakapiteele ning ka fassaade. Tavaliselt kujutasid piiblisündmusi. Kahte erinevat tüüpi sündmuseid kirjeldati tavaliselt, kas ähvardavaid või siis imesid. Reljeefe ei nähtud lähedalt ja seega polnud neid vaja väga täpselt töödelda. Kõik keha kujud ja muu selline on väga üldine. Piiblitegelasi kujutati tavaliselt koos neile omase sümboliga, et kõik saaks aru kellega on tegemist. (Kunstiajalugu: ,,Romaani kunst") 2.4. Gooti kunst (12.-15. sajand) Linnad suurenesid, tekkis käsitöölistest ja kaupmeestest koosnev linnaseisus. Inimesid muutusid jõukamaks. Varasema kiriku võimu ohjelduse ja karistava religiooni asemel kerkivad uues stiilis kirikud, mis on kuningavõimu sümboliks ja pigem rõõmustavad usu üle, mitte ei karda seda
· Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis · Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi
Kirik valmis lõplikult XVII sajandi algul. 15 6. RENESSANSI SKULPTUUR Skulptuur hakkas 15. sajandil järjest rohkem taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kuulsaimate skulptorite Lorenzo Ghiberti (1378-1455), Donatello (1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488) looming näitab seda üldist suunda, mille poole püüdlesid tolle aja kunstnikud. Nende eesmärgiks polnud enam luua sümboolseid, tinglikke skeeme usu näitlikustamiseks, vaid nad püüdsid piiblitegelasi kujutada naga tõesti elanud (või elavaid) inimesi konkreetsete, kordumatute indiviididena. Seejuures lähtuti ümberringi elavatest inimestest. Seda oli muidugi tehtud ka gootika päevil, kuid siis oli igapäevase ümbritseva elu jälgimine ebateadlikum, kaudsed ja avaldus täiesti vabalt ainult grotesksetes kõrvaltegelastes. Pühakufiguuride juures oli elust võetud esmajoones ainult nende psüühika kujutamine.
väljendatavaid mooduleid, mida saab tuletada antiikarhitektuurist. 5 VARARENESSANSI SKULPTUUR ITAALIAS Alates 15. saj. iseseisev kunstiliik. Muutused pole väga kiired. Quattrocento meistrid võtsid antiikskulptuuri eeskujuks ainult üksikute detailide käsitlemisel. 15. saj. itaalia plastikat iseloomusatvad värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. Iseloomulik: - piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviididena - psühholoogiline lähenemine, inimene kui vaimne ja füüsiline tervik - väline tinglikkus kaob - pühaksud hakkasid sarnanema konkreetsete itaalia kaasaegsete inimestega LORENZO GHIBERTI (1378-1455) Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised
Peetri kiriku kõrgus = ligikaudu Cheopsi püramiidiga. Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks Andrea Palladio (1508-1580), kes eriti püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio stiil e nn palladianism sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektidele eeskujuks. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus, nii et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. 15 VARARENESSANSI SKULPTUUR Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on
VARARENESSANSI SKULPTUUR ITAALIAS ● Alates 15. saj. iseseisev kunstiliik. Muutused pole väga kiired. Quattrocento meistrid võtsid antiikskulptuuri eeskujuks ainult üksikute detailide käsitlemisel. 15. saj. itaalia plastikat iseloomusatvad värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. ● Iseloomulik: 8 piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviididena psühholoogiline lähenemine, inimene kui vaimne ja füüsiline tervik väline tinglikkus kaob pühaksud hakkasid sarnanema konkreetsete itaalia kaasaegsete inimestega ● LORENZO GHIBERTI (1378-1455) ● Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga
Romaani stiil on ümar, paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiil on teravatipuline, kasutati ka kivinikerdisi. Katedraal on mingi piirkonna peakirik. Katedraali sissekäigu ehk portaali kohal on roosaken. Kuna sealt tuli valgus sisse, siis hakati seda valgust ära kasutama ning see kaunistati vitraazidega. Kirikutel oli kujutatud ka kimääre (mitmest olendist koosnev loom). Neid pandi, et deemoneid ära hoida. Skulptuur ja maalikunst: kujutati peamiselt pühakuid, Jumalaid ja piiblitegelasi. Peamine eesmärk oli illustreerida piibleid. 25) Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood ja eeposed. Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on ''Rolandi laul''. Kõige armastatum rüütliromaan olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Alates seitsmendast sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ning ettekandjaid nimetati trubaduurideks
eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema Kirik Pariisis ) ning romaani stiilis kirikuteks ( ümarkaar, paksud müürid, kitsad aknad, raskepärane). Kirikute juures kasutati palju erinevaid nikerdusi, mis tõid esile kiriku uhkuse. Klaase hakati kaunistama vitraasidega. Kimäär on kirikutel olev mitmest loomast/linnust koosneva looma kujutis. Kogu keskaegne kunst oli seotud suurel määral kirikuga. Skulptuuridel kujutati enamasti Jeesust, neitsi Maarjat, piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud näitasid inimese tühisust jumala kõrval. Oluline polnud mitte see, kuidas üks või teine asi kunstnikule paistab, vaid see, kuidas asjad jumala seisukohast vaadates olema peaksid. Nii näiteks pidi Jumal või Jeesus olema pildil kõige suurem. Perspektiiv ei omanud mingit tähtsust. Lähemal ja kaugemal seisvaid asju üksteisest ei eristatud. Inimeste kujutamisel püüti tabada hinge. LL Islam ja Araabia kultuur
8.Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva ja erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. 9.Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika ei olek selleks sobinudki. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda, erinevalt antiikkunstist, kus kujutati inimesi tihti alasti. 10
· Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis · Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi
annaabi.ee 
