Renessansskunst (0)

Renessansskunsti võrdlus 17. sajandi kunstiga
Vararenessanss tekkis 15. sajandil. . Üks murrangulisemaid uuendusi oli perspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõtt maalikunstis. 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk . Barokki iseloomustab äärmine teatraalsus, illusoorsus ja dünaamika. Samuti on iseloomulik valguse ja varjude kontrastsus , dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi.
Oma arutluses käsitlen ma vararenessanssi Masaccio maali ,,Püha kolmainsuses’’ ja barokki kuulsama esindaja Peter Paul Rubensi maali ,, Kristus ristil . Odahoop’’.
Masaccio ,, Püha kolmainsuse’’ (1425-1428)
Mõõtmed: 680x475 cm
Asukoht: Santa Maria Novella kirik
Lehekülg: https://et.wikipedia.org/wiki/Masaccio#/media/File:Masaccio_trinity.jpg
P.P. Rubens ,, Kristus ristil. Odahoop’’ ( 1620 )
Kõrgus: 429 cm
Laius: 311 cm
Asukoht: Royal Museum of Fine Arts Antwerp
Lehkülg: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Peter_Paul_Rubens_-_Christ_on_the_Cross_between_the_Two_Thieves_-_WGA20235.jpg
Püha Kolmainsus on kristluse õpetus, mille järgi Jumal on olend, kes eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus . Need on Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Püha Vaim.
Maal "Püha kolmainsuses" on Masaccio meisterlikult ühendanud jumaliku maisega. Pildisügavuses hoiab Jumal-Isa oma ristilöödud poja-Kristuse risti. Nende vahel hõljub tuvina Püha Vaim ja ümber on reaalselt tajutav ruum, mitte kuldne taust. Selline kujutamine aitab Jumalal paista maisena. Kahel pool seisavad Maarja ja Johannes, kes on vahendajad jumala ja usklike vahel. Kõige ette on palvetama maalitud teiste tegelastega samas suurussuhtes annetaja ja tema abikaasa, kes olid reaalsed inimesed. ( http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst.html ) Masaccio, kui ka Rubens kujutasid Piiblitegelasi tavainimestena.
Valguse, varju, värvi ja perspektiivi matemaatilise täpsuse kasutamisega saavutas Masaccio rahu ja erilise pühalikkusse. Maali kõik üksikasjad on maalitud põhjalikkusega välja, kuigi tagaplaan on heledamates toonides kui esiplaan .
( http://kunstiajalugumariliis.weebly.com/renessanss-itaalias-madalmaades-ja-saksamaal.html )
Seinapinnale maalitud ruum on väga ehtne , kuna pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Inimesed on paigutatud ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Masaccio ja Rubensi kõige ühisem joon on anatoomiliselt õigesti inimeste kujutamine, edasi andmine keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid.
Esiplaanil asuv sarkofaag , kirjaga „Ma olin see, mis sina oled praegu, sina saad selleks, mis mina olen praegu“ ( http://slidegur.com/doc/246939/renessanss-maalikunst ), lisab ruumilisuse tunnet veelgi.
Peter Paul Rubensi maalil ,, Kristus ristil. Odahoop’’ on põhiteemadeks pühakute kannatused ja võituslikult pingelised piiblistseenid. Võrreldes Masaccioga on Rubentsi piltidel hästi vormikad ja täidlased inimesed.
Kujutatud on pingelist hoogsat stseeni. Pilt on rahutu , rõhutatud on diagonaalsuunad. Ilmekust lisab pühakute teatraalsed žestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud, kui ka kangelaste vägivaldselt väänlevad kehad võitlusstseenides.
Masaccio üritas oma teoses ,,Püha kolmainsuse’’ rõhutata rohkem rahulikust ja tagasihoidlikust, siis Rubens seevastu rõhutas palju hetkelisust: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Ta lahendas oma maali enneolematu jõu ja kirega.
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.ht m )
Maalil puudub kolme nurga kujulist kompositsiooni, mis esines Masaccio maalides . Selle asemel on pilt paksult rahvast täis, mis annab edasi äärmiselt elamuslikus, kasutades selleks ka tugevaid valguse ja varju efekte. Värvid maalil on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.ht m ) Kasutatud on soojad küpsed toonid, samas ka palju tumeda ja heleda kontraste. Maalitud sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta.
Tema töö annab suurepäraselt edasi suurejoonelise pidulikkust, fantaasiarikkust ning ohjeldamatu temperamentsust.
Vaatamata sellele, et vararenessanssi kompositsiooni terviklikusse lahendused olid sageli kunstlikud ja ebaloomulikud, mistõttu nimetati seda primitiivseks, ei vähendanud see piltide erilist võlu, värskust ja spontaansust. Barokis põimusid aga omavahel mitmed vastuolulised suunad – ühelt poolt oli hinnas toretsemine ja elukauged allegooriad, teiselt poolt jõuline ja lopsakas loomutruudus , isegi naturalism . Isiklikult mulle on meelepärasem Rubensi maal ehk barokki ajastu, kuna seal on rõhutud ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi.