Romaani ja gooti stiil (0)

Romaani ja gooti stiil
Romaani stiil
Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar .
Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs , pikihoone ,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5), nelitis ,kooriruum, apsiid ,põikihoone,tornid, kabelitepärg , kooriümbriskäik .Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval.
Skulptuur :Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid .Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele.
Reimsi Katedraal
Naeratav ingel
Vitraaž - värvilistest klaasitükkidest kokkuseatud klaasaknad.Kuulsaim romaani vitraaž ´´Kauni klaasakna Jumalaema ´´ asub Chartesi katedraalis.
Chartesi katerdaal
´´Kauni klaasakna Jumalaema´´
Miniatuurmaal - Keskaegsete raamatute käsitsi maalitud pildid.Liikumist ei kujutata, figuurid on tardunud .Pühakupildid on raamistatud ornamentikaga(geomeetrilised motiivid,steriliseeritud looma-ja taimekujutised).
Bayeaux vaip-Kujutati Inglismaa vallutamist William I vallutaja poolt.See on 0,5 m kõrge ja 70 meetrit pikk.1500 inimfiguuri,lossid, hobused ,laevad,jne..
Pisa toomkirik kellatorniga
Pseudoromaani stiilis kirikud Eestis:
Kaarli Kirik
Rapla kirik
Gooti stiil
Gooti stiil tekkis 12.sajandil Prantsusmaal.Nimetus on tulnud germaani hõimu gootide nimest.
Gooti arhtitektuuti 2 põhilist tunnust:Teravkaared(ukseavad, aknaavad ) ja Kõikide ehitusosade kõrgusse pürgimine .
Uuenduseks Gooti stiilile oli roidvõlvide kasutuselevõtt.
Roosaken -Portaalide kohal asuv hiigelsuur ümmargune vitaažitehnikas aken.
Gooti arhitektuuri basiilika iseloomustus:Ehituse põhiplaan sama romaani basiilikaga-ladina rist .Pikihoone 3-5 lööviline .Kesklöövi tähtsus tõusis-tunduvalt kõrgem ja laiem.Krüpte ei ehitatud.Kabelitepärja keskmine kabel teistest suurem-Maarja Kabel.Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid.Kirikutel oli tavaliselt 3 torni(2 läänefassaadi kõrval ja 1 väike torn piki-ja põikihoone ristumiskohal).Läänefassaadil 3 suurt teravakaarelist portaali(keskmine portaal suurem).
Kirikud olid kaunistatud raidkivikaunistustega-Kujutati ristikulehti,õisi,pungi, rosette ,muinasjutulisi koletisi ,viinapuuvääte,pühakuid,piiblitegelasi.
Inglise varagootika-kirikud pikad ja madalad;kiriku idaots lõppeb sirgelt ;läänefassaad rikkalikult dekoreeritud;kõige kõrgem torn kiriku keskel.
Inglise hilisgootika -dekoreeritud stiil-ehisdetailide rohkus ,võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid -lehvik-täht-ja võrkvõlvid.
Itaalia gootika-Kirikutel pole torne,kuid kirikute kõrval seisab kellatorn.Sage on kuppel nelitise kohal.Väljast on sageli kirikud kaunistatud värvilise marmoriga.
Notre-Dame Pariisis
Westminister Abbey Londonis
Milano katedraal
Riia toomkirik
Gooti stiili kujutav kunst - Imetleb ja austab kristlikku sõnumit,väljendab eelkõige õndsusetunnet.Inimese kujutamine-kõige tähtsam hingeelu avamine ,inimese kujutamine kordumatu isiksusena.Kujutati põhiliselt Neitsi Maarja teemasid ja Kristuse kannatuslugusid.
Vitraažikunst-Kõige silmapaistvam osa klaasimaal ehk vitraažikunst.
Chartesi katedraal(pilt üleval pool olemas)
Sainte Chapelle
Seinamaal ehk fresko - Maaliti märjale krohvile(maaliti kõige enam Itaalias)
Giotto di Bondone - seinamaali suurmeister ja uue stiili rajaja-inimeste kujutamine küllaltki looduslähedane.
´´ Juuda suudlus´´(Giotto di Bondone fresko)
Kristuse ristilöömine(Giotto di Bondone fresko)
Miniatuur -ehk raamatumaal - Jätkus miniatuur-ehk raamatumaali harrastamine Prantsusmaal.Vennad LIMBOURG´id.
Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal -puuplaadile või lõuendile maalitud pildid.Sienalased(Itaalia)-kuldfoonile maalisid munakollasega segatud temperavärvidega.