rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni,
Saksamaa juht Hitler aga ei suutnud seda kõike taluda ning oli selleks ajaks teinud enesetapu. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Kõige selle kohaselt oli kaotajaks Suur Saksamaa. Veel võib kaotajariikideks lugeda näiteks Itaalia, kes kaotas oma kolooniad Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjale ja Petsamo. See verine kokkupõrge mõjutas pea kogu maailma rahvaid ning kuigi osad riigid krooniti võitjateks ning teised kaotajateks, siis tegelikult said kõik nad sõjas kannatada. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Ka võitjariigi - Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma
Valdavalt elavad Soome soomlased, aga ka soomerootslased. Põhjas elavad saamid, riigis on ka palju vene ja eesti rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule kuulekaks, toimus nn finlandiseerumine. Kuni 1950ndateni oli Soome valdavalt agrikultuuriline maa, kuid edaspidi toimus riigis hoogne majanduslik areng, saavutades heaoluriigi taseme. Soome liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal, eurotsooniga liitus 1999. aastal. Soomes valmistatakse erinevaid veesõidukeid, autosid ja teisi masinaid. Seda on kergemaks teinud ka kohaliku tooraine olemasolu, nagu vask, nikkel ja kroom
II maailmasõja tulemused Pariisi rahukonverents 10.veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingule Toimus 1945-1946 Sõlmiti: itaalia, rumeenia, bulgaaria, soome, ungari ja võitjaiigid · Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioni makse ning loovutama võidetud territoorumid · Itaalia kaotaskõik aafrika kolooniad ja alad vahemerepiirkonnast · Albaania iseseisvus · Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse · Soome kaotas karjala ja petsamo piirkonna · Kalingrad läks NSVL-le · Määratakse kindlaks saksa-poola piir. Oder ja neisse jõekallast mööda Saksamaal tuli läbi viia demilitariseerimine demokratiseerimine demonteerimine deratifitseerimine
Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks. Soome polnud nõudmistega nõus. Oldi aga valmis N. Liiduga arutama piiride õgvendamist ja territoriaalküsimusi. Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana. Sõlmitud rahulepingu kohaselt oli Soome sunnitud loovutama N. Liidule suure osa
o lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud) o koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) 2.2.Keelte leviala Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel. 1. lõunasaami 2. Umeå saami 3. Piteå saami 4. Lule saami 5. põhjasaami 6. koltasaami 7. Inari saami 8. Kildini saami 9. turjasaami 3.Kultuur ja folkloor 3.1
mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis
Tuhat tanki Armee pidi andma pealöögi Leningradi suunalt Vallutama Karjala Kannase ja edasi Helsingi 7.armee tegevust pidi toetama 8.armee 8.armee andis abilöögi Laadoga järve põhjast Rünnati Karjala Kannase kaitsjaid seljatagant 9 9.armee ülesanne: Tungida läbi Kesk-Soome Botnia lahe rannikule Katkestada Soome ühendusteed Rootsiga Seda lööki pidi toetama 14.armee 14.armee pidi Põhja-Armee rannikul ära lõikama Petsamo sadama Soome ühendusteed välismaaga 10 Nõukogude Liidu arvamus: Soomet rünnates ei kesta sõda üle 2-3 nädala Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939 30.novembri hommikul Tungiti terve Nõukogude Liidu-Soome vabariigi piiri ulatuses Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte Mannerheimi kaitseliin kasu ei olnud 11
- Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivan'i saartel armee ja HV kullavaruga.)? 2 Jagatud riigid pärast II MS (Millal ja mille alusel jagatud) 4 Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. 4 Pariisi rahulepingud (1947) 4 Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo 4 Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). 4 Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina 4 Tsehhoslovakkia Ruteenia 4 Bulgaaria 1941.a. piirid 4 Balti riigid läksid taas NSV Liidu koosseisu: Eesti, Läti, Leedu 4 Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
kuid tulemusi sellel ei olnud h) Kummaline sõda Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. i) reparatsioon sõja kaotanud riikide hüvitised ja kahjutasud võitjariikidele 10. Millised riigid kaotasid Teise maailmasõja? Milliste riikidega sõlmiti Pariisis rahuleping? Kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. 11. Millised alad pidi loovutama NSV Liidule: a) Soome Petsamo sadam ja Karjala alad. b) Jaapan Põhjaterritoorium (4 saart, mille ümbruses on palju kala, naftat, gaasi ja mineraale) c) Saksamaa Ida-Berliin ja Kirde-Saksamaa d) Poola Ida-Poola alad 12. Mis on külm sõda? ,,Tegevusetu" sõda kahe üliriigi, USA ja NSVL vahel. Alguseks loetakse Berliini blokaadi. 1948 blokeeris Nõukogude pool Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Berliini blokaad kestis kuni 1949,
Lahkhelisid palju; Saksa jagati 4 okupatsioonitsooniks 10.02.47 kirjutati rahulepingule alla (võitjariigid, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) *Saksa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume *Itaalia kaotas Aafrikas kolooniaid ning väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas *albaania sai iseseisvaks *Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse *võidetud alad pidi loovutama ka Bulgaaria *Rumeenialt võttis NSVL Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ning Petsamo *Saksaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone, võeti kogu Ida- Preisimaa ning teisi alasid *Jaapaniga rahu 8.09.51 NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia Tagajärjed *purustused ja suured kaotused (kokku hukkus ~60miljonit inimest, enamus tsiviilisikud) *Balti riigid NSVL võimu all, tema kontrolli all Kesk- ja Ida- Euroopa *Euroopa ja kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus
Rahulepingute järgi muutusid paljude riikide territooriumid: 1) nt. Rumeenia aladest jäeti NL valdusesse juba 1940. aastal annepteeritud Besaraabia ja Põhja-Bukoviina. 2) Tsehoslovakkia pidi andma Kagu-Herpaatia, mille tulemusena sai NL ühise piiri Ungariga 3) Poola valdustest jäid NSVL-le juba varem annekteeritud nn. Lääne Ukraina ja Lääne Valgevene, Kuid poola sai endale alasid saksamaalt 4) Soome kaotas NL Karjala ja Petsamo. 5) Balti riigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga 6) Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa, Austria ja Jaapan 7) Aafrika kaotas kolooniad ja pidi iseseisvuse andma tagasi Albaaniale 8) Saksamaa ja hiljem lõhestati kaheks(Saksa Demokraatlik vabariikSOV), Saksa Liitvabariik(SLV)) 9) Korea tunnistati iseseisvaks kuid jagati kaheks okupatsiooni tsooniks. 10) Ungari ja Bulgaaria territooriumid vähenesid, 2. MS ajal vallutatud maade tagasiandmise tõttu
Aasta oktoobri teisel poolel Stockholmi. Sandler toetas Rahjvaste Liidus esinedes nii Soomet kui Eestit, lootes et Põhjariigid ja Baltimaad suudavad end suurest sõjas eemale hoida. Loodeti et Lääs mõjutab Venemaad et see loobuks Soome ja Balti riikide ründamisest. Aga see oli asjata lootus. Talveesõda 1939-1940 Vene õhurünnakud Helisingile mille olid kohtuvad tagajärjed kogu tänavad olid täis autorususid ja valitseb kohutav segadus. Soomel tuleb loovutada N Liidule osa Karjalast, Petsamo ja Hankoniemi. Eesti sjaväeluure aitab soomet Talvesõja ajal. Ino mis koguti saadeti Soome kasutades merealus kaablit. Soome aitamisega võttis eesti endale tohutu riski sest oli sel aja N Liidu Liitlane. Kõik see toimus laidoneri õnnistusel. Rootsi abistab Soomet talvesõja ajal . Rootsi riik ei saatnud kunagi ametlikult oma väeosasid Soome aga lubas siiski värvata vabatahtlikke ja Rootsi abi talvesõjas oli märkimisväärne.
1940) ning Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus tõrjusid soomlased Põhja-Soomest välja sakslased. Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest. Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi. 6.6 LÄHIAJALUGU Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks
1940) ning Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus tõrjusid soomlased Põhja-Soomest välja sakslased. Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest. Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi. 10 Lähiajalugu Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks
o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o Põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) [5; 2010, 03,06] · Idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) 6 o Kemi saami keel (väljasurnud) o Koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o Turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) [5; 2010, 03,06] 2.6. Saami keel tänapäeval Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Varem Põhjamaade saamlasi,
Hiina, P-Korea, Jugoslaavia, Albaania. 12. Kus surus NSV Liit relva jõul maha kommunismivastased väljaastumised 1953, 1956 ja 1968. aastal? 1953 Saksa DV, 1956 Ungari , 1968 Tsehhoslovakkia. 13. Nimeta sotsialismimaad, mis ei kuulunud VLOsse. Jugoslaavia 14. Nimeta 6 neutraalset riiki Euroopas külma sõja ajal. Rootsi, Soome, Iirimaa, Sveits, Austria, Jugoslaavia. 15. Mis oli Teise maailmasõja tulemus NSV Liidu jaoks? NSVL sai Rumeenialt Besaraabia ja Lõuna-Bukoviina, Soomelt saadi Petsamo piirkond.Samuti sai NSVL endale Saksamaa idapoolsed alad ning osa Ida-Preisimaa territooriumist.Tsehhoslovakkia andis NSVLile Taga-Karpaatia-Ukraina. 16. Millise kolme mehe kätte koondus võim pärast Stalini surma 1953. a? Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov. 17. Anna hinnang Beria tegevusele pärast Stalini surma. Milleni oleks võinud viia Beria võimulejäämine peale Stalini surma? Just tema initsiatiivil viidi läbi radikaalseid reforme riigi sise- ja välispoliitikas
24) Priisi rahukonverents- 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest 25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine
Prantsusmaa, Hiina ja ühinenud riigid. Talvesõda – 30. November 1939 – 13. Märts 1940, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid oli sunnitud NL loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaasi. Jätkusõda – 25. Juuni 1941 kuni 19. September 1944, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Talvesõja jätk. NL võit, Moskva vaherahu. Petsamo loovutamine ja Porkkala rentimine Nõukogude Liidule. Lahing Britannia pärast – 1940. A. Hitleri eesmärk oli murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega, sõjaplaan „Merelõvi“. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Inglased olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire. Suutsid oskuslikult kasutada radarit. Olulist osa etendasid Briti poolel võitlevad Poola,
Pärast sakslastega lepingu sõlmimist oli paar edukat sõjakäiku Punaarmee vastu, kuid Saksamaa hakkas maailmasõjas oma positsioone kaotama. Ryti loobuski presidendi ametist (4.8.1944) ja parlament valis uueks presidendiks C.G.Mannerheimi (1944-46). Relvarahu Nõukode Liiduga sõlmiti kuu aja pärast (4.09.1944). Moskva vaherahuga (19.09.1944) näiliselt ei saavutatud midagi: jõustusid 1940.a territoriaalkaotused ja lisaks kaotati Petsamo, ning nad pidi reparatsioone maksma NL-le (300 milj dollarit) ning lisaks pidid karistama ,,sõjasüüdlasi" (eriprotsessid 1945-1946) nimekirja põhjal, mida Nõukogude Liit ette kirjutas. Kuigi sõjad Nõukode Liidu vastu tundusid olevat olnud asjata vaev, võis Soome uhkelt öelda, et oli ainukese riigina suutnud välistada oma riigi okupeerimise Nõukoge Liidu poolt ja tõestanud end iseseisva riigina. Ka inimkaotused ei olnud
NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Pariisi rahukonverents Sõja lõpp 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Itaalia kaotas Aafrika kolooniad. Albaania sai iseseisvaks. Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo. Vastupanuliikumine Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti
Sõda, mis ei lõppenud rahuga Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel.
jätkuvalt suuri kulutusi sõjaväe tugevdamiseks. Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVL nikli kaevandamise õigust Petsamos, 27. juunil Ahvenamaa demilitariseerimist. Peale Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks Hankosse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ning 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri Väinö Tanneri tagasiastumist. Samuti oli Soome vastu hakanud huvi tundma Saksamaa ( nikkel Petsamos,rikkaim Lääne-Euroopa kaevandus), kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügiembargo. 1941 aasta alguses suurenes Nõukogude surve Soomele. Lõpetati viljatarned, Nõukogude saadik kutsuti
· Nt. Rumeenia aladest jäeti nõukogude liidu valdusesse juba 1940ndal aastal annekteeritud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. · Tsehhoslovakkia pidi andma Nõukogude liidule Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai Nõukogude liit ühise piiri Ungariga. · Poola valdustest jäid NSVL juba vare annekteeritud nn Lääne-Ukraina ja Lääne- Valgevene, kuid Poola sai endale alasid Saksamaalt. · Soome kaotas Nõukogude liidule Karjala ja Petsamo. · Baltiriigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga. · Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa ja Jaapan · Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ja pidi andma iseseisvuse tagasi Albaaniale. · Saksamaa tükeldati ja hiljem lõhestati kaheks- Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV), Saksa Liitvabariik (SLV). · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooni tsooniks.
Soomele esitatud nõuded olid üsnagi kaugeleulatuvad. Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks. N. Liidu ettepanekud ei olnud Soomele vastuvõetavad. Soome valitsus leidis, et vastastikuse abistamise pakti sõlmimine ei sobi
When Russia became engulfed by the March Revolution of 1917, Finland seized the opportunity to declare independence on Dec. 6, 1917. The USSR attacked Finland on Nov. 30, 1939, after Finland refused to give in to Soviet territorial demands. The Finns staged a strong defense for three months before being forced to cede the Soviets 16,000 sq mi (41,440 sq km). Under German pressure, the Finns joined the Nazis against Russia in 1941, but they were defeated again and forced to cede the Petsamo area to the USSR. In 1948, a treaty of friendship and mutual assistance was signed by the two nations. Finland continued to pursue a foreign policy of nonalignment throughout the cold-war era. Running on a platform to revitalize the economy, Ahtisaari, a Social Democrat, won the country's first direct presidential election in a runoff in Feb. 1994. Previously, presidents had been chosen by electors. Finland became a member of the European Union in Jan. 1995. On Jan
okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · Asustati ÜRO. Sõja lõpp · 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. · Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. · Itaalia kaotas Aafrika kolooniad. · Albaania sai iseseisvaks. · Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. · NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo. · Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, nõuti reparatsioone ja võeti ära Ida-Preisimaa ja arvukalt teisi alasid. · Võitjariigid sõlmisid rahu Jaapaniga San Franciscos. · Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. · Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. · Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Teise maailmasõja tagajärjed: · Surma sai palju tsiviilelanikke
väljaannetes. Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. Lõunapoolsetest murretest alates rühmitatakse murded järgnevalt. Esmalt lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. Teiseks põhjamurre ehk norrasaami murre, mis jaguneb Tornio, Ruija ja meresaami murrakuks. Põhjamurret on nimetatud ka kesk- ning läänemurdeks. Kolmandaks idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. Kolm viimast on tuntud kui koolasaami murded. Kolta- ja koolasaami murdeid on varasemas kirjanduses nimetatud ka venelapi murreteks. Enamasti on murrete vahel üleminekualad, kus esineb mõlemale naabermurdele iseloomulikke jooni. Kõige järsemad murdepiirid on põhjasaami ja inarisaami ning inarisaami ja koltasaami murde vahel. Nende murrete vahelised
7 dets 1941 Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Hawaiil (Pearl Harbor) *IDARINNE 1944 Jaanuaris Punaarmee pealetung Leningradi all blokaadi lõpp vägesid juhtis marssal Zukov Rinne stabiliseerus Narva jõe joonel Juunis uus pealetung Soome, Valgevene&Baltikumide aladel Sept soomlased sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati jätkusõda: 1. Tunnustati 1940a Moskva rahutingimusi 2. Loovutati Petsamo piirkond Sept Punaarmee üksused ületasid+ Poola piiri Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse *VAIKSE OOKEANI RINNE 1944 Lääneliitlaste vägedejuhataja USA kindral MacArthur Jätkusid Jaapanlaste ägedad kaitselahingud Oktoobris suurim merelahing Leyte Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid Aasta lõpul USA lennukid pommitasid Jaapani linnu 6
II maailmasõda 1944-1945 1944.aasta - Idarinne ● Jaanuaris Punaarmee pealetung ● Leningradi all – vägesid juhtis ● marssal G.Ƶukov ● Rinne stabiliseerus Narva jõe joonel ● Juunis uus pealetung Soome, Valgevene ja Baltikumi aladel ● 1944.a. septembris oli Soome sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati Jätkusõda: 1) tunnustati 1940.a. Moskva rahu tingimusi 2) loovutati Petsamo piirkond ● Septembris Punaarmee üksused ületasid Poola piiri ● Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse ● 1944.a. Vaikse ookeani rinne ● Lääneliitlaste vägede juhataja USA kindral MacArthur ● Jätkusid jaapanlaste ägedad kaitselahingud ● Oktoobris suurim merelahing – Leyte ● Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid ● Aasta lõpul hakkasid USA lennukid pommitama Jaapani linnu 1944.a
Territoriaalse muutused Euroopas (vt. Laar lk.6, Fjodorov lk.38) - Rumeenia - taastati 1940.a. piir, ilma Bessaraabia ja Põhja-Bukoviinata, kuid sai Ungarilt tagasi Transilvaania - Bulgaaria jäi 1938.a. piiridesse - Ungari 1938.a. piiridesse, kuid osa territooriume Tsehhoslovakkiale, samas võeti Tsehhoslovakkialt Taga-Karpaatia Ukraina ja selle sai NSVL - Soome - Talvesõja-järgsed piirid ja lisaks NSVL-le veele Petsamo piirkond ja Hanko asemel Porkkala. Kuid Soome oli ainus kaotaja, keda võitjad ei okupeerinud. - Itaalia - Aadria mere saared ja osa Veneetsia alasid Jugoslaaviale, Dodekaneesid Kreekale, piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa) Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone, suurimad Itaalial. 2.2. Potsdami konverents 2.2.1
veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ning väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas. Albaania sai jälle iseseisvaks. Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse (st Transilvaania anti taas Rumeeniale), Teise maailmasõja ajal võidetud alad pidi loovutama ka Bulgaaria. Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ning Petsamo. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Saksamaalt võeti kogu Ida-Preisimaa (pool sellest läks NSV Liidule, pool Poolale) ning arvukalt teisi alasid. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, välja arvatud NSV Liit, Poola ja Tśehhoslovakkia, rahu 8. septembril 1951 San Fanciscos. Nürnberg Esimese maailmasõja järel oli sõja vallapäästjaid karistatud vaid sümboolselt, nüüd võeti asi tõsiselt ette. 1945
1940) ja Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja- Soomest välja sakslased. Nõukogude Liiduga 1947 ja 1948 sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Evakueeriti 400 000 inimest. Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.
Oluline ajalooline kogemus: Taanil, Norral ja Rootsil õnnestus säilitada erapooletus I MS ajal (1914-1918). Erapooletus väärtuslik traditsioon ja tuleviku orientatsioon. I MS kujundas ümber Läänemere regiooni sõjalis-poliitilis tasakaalu: Saksamaa ja Venemaa-N.Liidu ajutine väljalangemine: Läänemeri kui sõjaline vaakum (kuni 1930. alguseni). Läänemere uued väikeriigid: Soome, Balti riigid ning Poola. Soome ja Nõukogude Venemaa Tartu Rahuleping (1920): autonoomse Soome piirid+ Petsamo. Põhjamaade territoriaalsed tüliküsimused (1918-31) Perioodile iseloomulikud mitmed territoriaalsed vaidlusküsimused. I Ahvenamaa saarestiku (Aland) küsimus Soome ja Rootsi vahel. Demilitariseeritud Krimmi sõja tulemusena. Geograafiliselt ja ajalooliselt kuulub kokku Soome saarestikuga ja rahvastik rootsikeelne. Vaidlus riikliku kuuluvuse üle Soome/Rootsi ja ahvenamaalaste vahel (1918-21) Delegeeriti Rahvaste liidule (1920), mis otsustas küsimuse Soome kasuks (1921), kuna kardeti
· Rumeenia aladest jäeti Nõukogude liidu valdusesse juba 1940. aastal annekteeritud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina · Tsehhoslovakkia pidi ära andma Taga-Karpaatia, mille tulemusena Nõukogude liit sai ühise piiri Ungariga. · Poola valdustest jäid Nõukogude liidule nn Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene, kuid Poola sai Saksamaalt kompensatsiooniks alad idapool, Oder-Neisset. · Soome kaotas NSV liidule Karjala ja Petsamo · Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ja pidi andma tagasi iseseisvuse Albaaniale · Balti riigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSV liiduga. Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Austria, Jaapan ja Saksamaa. · Saksamaa tükeldati, hiljem lõhestati kaheks: Saksa demokraatlik Vabariik (SDV) ja Saksa Liitvabariik (SLV)(oli tõeliselt demokraatlik) · Ungari territoorium vähenes 1938. aasta piiridesse, sõja ajal võidetud alad pidi tagasi andma ka Bulgaaria
Ida-Saksamaa Külmas sõjas NSV Liidule; Mereäärsed territooriumid, väljapääs meredeni ja kontroll väljapääsude üle. Rahvusvahelised ja rahvuslikud jõed, järved, kanalid. Nende laevatavatus, sadamakohad. Lootsi vajadus. Blokeeritud ja blokeerimata riigid. Avatus meredele. Blokeeritud riigid (Kesk-Aasia, Austria, Šveits. Poola ja Leedu ajalooline pingutus mereriigiks saamisel. NSV Liit sulges Soome Läänemere tiigiks, kui ta 1944. Võttis talt ära juurdepääsu Norral merele (Petsamo). GP aknad ja koridorid (Peeter I „aken Euroopasse“ , „Poola koridor“, õhuliikluse kordorid, merekoridor rahvuslikes vetes (Taani väinas, Bosporus); GP kaar (Spaykmani (Kurjuse kaar) ja NSV Liidu väliskaar (Kesk- Ameerikas, Kesk-Afrikas, India, Birma, Laos, Vietnam). Balti kaar Läänemere lõunakaldal; GP tiivad ja telg (Skandinaavia ja Türgi-Balkani tiib). GP telg. Telg tiibade ja tugupunktide vashel (vahe-Euroopa). (Berliin – Tokio telg jne,); GP väravala (Gateway).
NSVL soovis õigust keelata ka talle mittemeeldivate küsimuste arutlusel võtmist, kuid seda õigust talle ei antud. NSVL süüdistas Läänt, et see toob ÜRO vaid oma huvide kaitseks, sest peakorter rajati New Yorki. Sõja järel muudeti riikide piire: Itaalia pidi loovutama alasid Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale ning loobuma aladest Aafrikas; Ungari suruti 1938a piiridesse; Bulgaarialt võeti kõik vallutatud alad; Soome tunnustas Talvesõjajärgset piiri NSVL-ga ja loovutas Petsamo (põhjas); Saksamaa alasid anti Poolale ja osa Ida-Preisimaast NSVL-le (Kaliningrad); Island iseseisvus (Taani alt); Rumeenialt läks Bessaraabia NSVL-le, Saksamaa muretses endale uue tehnika ja sai majanduse käima. -------------------------------------------------------------------- Potsdami konverents Toimus 1945 aasta suvel Berliini lähedal. Osalesid NSV Liidu juht Stalin, USA uus president Harry Truman ja Suurbritannia peaminister W. Churchill, hiljem Clement Attlee. Põhiküsimus
välja kuningriik (kuningaks saksa prints Frederick), ent pärast Saksa keisririigi kokkuvarisemist vabariik; maareformidega 1920ndail lammutati mõisamajandus, maa jagati talupoegadele; pärast Tartu rahulepingut 1920. aastal loovutas Ida-Karjala Nõukogude Venemaale, 1940. aastal evakueeriti Karjala elanikkond; 1920ndate lõpul tekkis Lapua liikumine (quasifašistid), hiljem keelustati; Teise ilmasõja ajal sõdis 1939 Nõukogude Liiduga (kaotas Karjala territooriumid ja Petsamo), oli Kolmanda Reichi liitlane ja 1941-1944 sõdis Jätkusõda Nõukogude Liidu vastu; pärast sõda jäi geograafilise läheduse tõttu Nõukogude Liidu mõju alla, ajas ettevaatliku välispoliitikat (soometumine) ent ei sovetiseerunud ja tihendas sidemeid ka põhjamaadega; oli formaalselt neutraalne; heaoluriigi kujunemine; 1990ndate algul koges tõsist majanduskriisisi idaturu kadumise tõttu; 1995. liitus Euroopa Liiduga; 34. Rootsi XX sajandil
tegi. Algasid dipl konsult NL esindajatega. 5.sept-ks lõppes rindel tulevahetus mõlema poole kokkuleppel, Moskvasse suundus uuesti soomlaste ametlik delegatsioon eesotsas tollase peaministri Axel Hackselliga. 16.sept 1944 kirjutati alla Soome ja NL vaheline vaherahukokkulepe. Vaherahutingimused Soome jaoks ikka rängad, pidi rahulduma Talvesõja-järgse piiriga, tõmmates piire tagasi igal pool, eriti rängaks löögiks oli Soome majandusele Petsamo linna kaotus Põhja- Soomes, oli ühelt poolt Soome maagitööstuse keskuseks, teisalt sadamaks, mille kaudu avanes väljapääs Põhja-Jäämerele. Soome kohustus katkestama suhted Sm-ga, rentis 50 a-ks Punaarmeele baasid õhu- ja lennuväe jaoks Porkkala poolsaarel, loobuti Hanko baasist. Oli võimalik takistada vaenuliku laevastiku sissetung Soome lahele Porkkala ja Tln vahel. 300 miljonit pidi Soome maksma reparatsioone. Soome pidi lubama Helsingisse liitlaste kontrollkomisjoni
annaabi.ee 
