Lapi keeled (0)

· Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli.
· Neid kõnelevad Fennoskandia
põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola
poolsaarel elavad saamid.
· Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel.
· Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada
rangelt karistada saami keeles rääkimise eest.
· lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland
murded; umbes 500 kõnelejat)
· Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
· Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
· Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat)
· põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio
murded; umbes 25 000­30 000 kõnelejat)
· Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat)
· Kemi saami keel (väljasurnud)
· koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni,
Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve
murded; umbes 500 kõnelejat)
· Akkala saami keel (väljasurnud)
· Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat)
· turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat)
· Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme.
· Lõunamurded ehk rootsisaami murded:
lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks),
uume, piite ja luule murre.
· põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja
meresaami murrak.
· Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni,
Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks),
akkala, kildini ja turja murre.
· Antiikajast alates on eurooplased
nimetanud saame fennideks või finnideks.
· Rootslased nimetavad saame lappar.
· Soomlased nimetavad saame lappalaiset.
· Venelased kutsuvad saame lopari.
· Eestlased nimetavas saame laplased.
· Saamid ise nimetavad end erinevates
murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt.
· Esimene saamikeelne raamat trükiti
1619.aastal (kirikukäsiraamat).
· Esimene saamikeelne piibel trükiti
1811.aastal Rootsis.
· Saami ajakirjandus sai alguse
1873.aastal.