sügavus Landsorti süvikus, milleks on 459 meetrit. Temperatuur Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks. Talvel aga muudab rannikualad pehmemaks ja soojemaks. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Liigestus Läänemere põhjaosa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. See jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 meetrit, maru ajal küünib see avamerel 10 meetrini, Soome
Linn asub Moskva jõe kallastel. Linna nimetus on seotud nimega Moskva jõgi, mis kandis oma nime ammu enne asula tekkimist. Kelle poolt antud nimi, ja mida see tähendab, ei ole teada. Kaks peamist versiooni: soome-ugri ja slaavi. Esimene on see, et sõna "moskva" on tuletatud soome-ugri keelest ning tähendab "jõe-karu". Slaavi versioon näitab, et juur Mosk-tähendas "kleepuv, squishy" või "soo, niiske, niiskus, vedelik." Vene föderatsiooni põhiseaduse kohaselt on Moskva koos Peterburiga on föderatsiooni iseseisev üksus nn linna föderaalse tähtsusega. Täidesaatvat võimu teostab Moskva valitsus, mida juhib linnapea, seadusandlikku võimud - Moskva Linna Duuma, mis koosneb 35 saadikust. Aastal 1995, kiideti heaks uued ametlikud sümbolid - vapp, lipp ja hümn. Hymn linna Moskva on muusikalise ja poeetilise töö kirjutatud Isaac Dunaevsky laulu "My Moskva". Moskva - suur kultuuri ja turismi keskus Euroopas ja maailmas. Moskvas on palju huvitavaid
Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindralkuberner Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Saksa keele asemele seati ametlikuks keeleks vene keel. Seoses venestamisega vähenes oluliselt kirjaoskuse tase ja hakati levitama õigeusku. Majanduselu 1870 1914 Raudteede rajamine. 1870. aastal sai valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. 1850. aastatel alanus talude päriseksostmine jätkus. Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Jätkus ka põlluharimise intensiivistumine. Tööstuse areng. Siinseks juhtivaks tööstuseks sai tekstiilitööstus. Järsult kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.
liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, Tallinn tõusis olulise keskusena Tartu kõrvale *rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised- Poliitiline koondumine toimus ajalehtede ümber, sest parteid ei olnud lubatud (Tallinna Teataja ja Speegi Uudised) 4.Too näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest.- 2p Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse. raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus 5.Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? -2p USAst tuli odav vili, seega vilja hind langes ning enam ei olnud intensiivsel tervailjakasvatusel mõtet- loomakarjakasvatuse tähtsusest oli tingitud ka söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik 6.Anna hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20
Wiôldé Mòrzé soome keeles Itämeri leedu keeles Baltijos jra taani keeles Østersøen liivi keeles Vlda mer valgevene keeles läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra vene keeles poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk rootsi keeles Östersjön Liigestus Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm
Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai rauteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapiltaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini. Nii sai raudteeühenduse Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga.Seega oli 20. sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus.
7. Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal? milline oli selle tähtsus? Talupojad said õiguse kogukonnast välja astuda ja maa eraomandiks kinnitada, toetati ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8. Millal rajati esimene raudtee Eestis? nim vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870. a. valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. 1)Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, Raudteed sidusid tihedamalt Eestit naaberriikidega kui ka sisekubermangudega. 2)Suurenes transiitveoste osakaal. 3)Arenes sisekaubandus. 4) Raudteede olemasolu soodustas uute tööstuettevõtete ja asulate rajamist. 9. Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905. a. rev. ajal eestis? põhjenda oma arvamust. 1) 16.okt veretöö - Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, saadi luba luua
1) 1905 aastal Venemaa esimene sotsialistlik revolutsioon, millega võideldi isevalitsuse vastu. Sooviti konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, radikaalid lausa tsaarivõimu kaotamist. Eesti jaoks oli see tähtis, kuna sellest revolutsioonist alates hakkas eesti haritlastel idanema mõte, et Eesti võiks saavutada autonoomsuse ning eestlased võiksid oma piirkonna siseasjade üle ise otsustada. 2) Raudteede rajamine, mis elavdas Eesti sisekaubandust ning ka kaubavahetust Peterburiga. Toimus tööstuse areng ning tekkisid tööstuslinnad, tekkis palju uusi töökohti. 3) 1869. toimus Eesti esimene laulupidu, millega tähistati 50 aasta möödumist pärisorjusest vabanemist ning see suurendas oluliselt eestlaste ühtekuuluvustunnet ning see on oluline tänapäevani.
orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a. Algasid Aleksander III vastureformid, venestamine b) Eestvedajate Hurda ja Jakobsoni omavaheline konflikt 4. Majanduse majanduse moderniseerimine Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse. raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus 5. Valitsevad tööstusharud ja ettevõtted Tekstiilitööstus - mundrid Vene armeele - Kreenholm Narvas Masinatööstus - Tallinn Vagunitehas Dvigatel, elektrimootori tehas Volta Paberitööstus - Räpina, Türi, Kohila, Pärnu Waldof Tsemenditööstus - Kundas, Aseris 6. Miks hakati looma ühistuid?
Hurt- ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja; Carl Robert Jakobson- ,,Sakala" 7. Tartu nimi muudeti Jurjeviks; Venestamisajaga langes kirjaoskus; Suleti Eesti Kirjameeste Selts; 1869. Aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu. 8. 9. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest sai hiljem Eesti rahvuslipp. 10.Balti raudtee valmis 1870; ühendas Paldiski Peterburiga; oli soodne kaubavahetuseks. 1. Rahvastik Haridus Vaimuelu 17.saj I poolel u Tähtis tegelane oli J. Levitati luteriusku, 100 000 inimest, liiguti Skytte, 1630- Tartu kirikutes hakati saartelt mandrile, 17.saj Akadeemiline jumalateenistusi pidama lõpuks u 350 000 Gümnaasium, 1632- eesti keeles, hakati inimest, 1695-1697 suur avati Tartu Ülikool, seati talupoegadele
kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem. Liigestus Liivi laht Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm
Peamised sihtkohad olid Riia, Peterburg ja paljud teised kohad. Laevandusest kujunes eestlaste jaoks oluline majandusharu. Kuna laevaliiklus oli tihe ja kaubanduse pealt sai hästi tulu teenida, siis ei puudunud ka salakaubandus, mis oli Põhja-Eesti randlaste seas väga populaarne. See käis põhiliselt Soome vahel, sinna viidi vilja ja vastu saadi soola. Esimene raudtee loodi 1870.aastal ja ühendas Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga. Venemaale viiva raudtee ehitamisega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate tähtsus. Enamus transiitveosed saabusid nüüd nendesse sadamatesse ja peagi oli Tallinn kõige olulisem sadamalinn, kuhu saabus Venemaale suunduv kaup Euroopast. Põhilised kaubad olid masinad, keemiatooted, kivisüsi ja muu selline. Pärnu oli peamine väljaveosadam, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Suur osa Venemaa
“Kamarinskaja” (1848) – orkestriteos, mille aluseks on 2 vene rahvaviisi: lüüriline pulmalaul ja temperamentne tantsuviis (Tšaikovski meelest oli „Kamarinskaja“ vene sümfonismi tõru) . “Valss- fantaasia” – esimene valss vene sümfoonilises muusikas. Kammermuusikat: sonaat aldile ja klaverile, “Pateetiline trio”, klaverile variatsioonid ja miniatuurid. Kokku üle 70 romansi, laulutsükkel “Hüvastijätt Peterburiga”. Glinka tähtsus ja helikeele iseloomustus: Glinkat nim esimeseks vene rahvuslikuks heliloojaks, vene rahvusliku koolkonna rajajaks. Selles mõttes paralleelnähtus Puškiniga. Ühest küljest olid mõlemad ühe pika arengu kokkuvõte, teisalt uue etapi ettevalmistajad (edasi Mussorgski, Rimski-Korsakov jt). Nad püüdsid sihiteadlikult olla rahvuslikud – tolle ajastu märk (seotud rahvuslike meeleoludega kogu Euroopas).
aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. (3) 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Vene keisririigi raudteedel tavaks ehitada viit liiki raudteejaamu. Teise klassi jaamu ehitati peaaegu iga 70-100 versta järel. 1902. aastal kui Keila-Haapsalu raudteed rajama hakati, otsustati Haapsallu kui raudteeliini lõppjaama rajada samuti kõrgema klassi jaamade hulka kuuluv teise klassi jaam koos vastavate rajatiste ja hoonetega. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudteejaamad
kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem. Liigestus Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetikataimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib
Kultuurilise edenemise õhtuamine. Suur tähtsus oli 1884. aastal Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine-sinna asus õppima palju eestlasi. · Villem Reimann-pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele · 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp §4-Majandust puudutavad probleemid Raudteede ehitamine · 1870. aastal- Balti raudtee, ühendas Paldiski sadamat Peterburiga. · Peatselt avati Tapa-TArtuVAlga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva liin · sajandivahetusel-kitsarõõpmeline raudtee · Soodsad võimalused kaubavahetusele · Arenes sisekaubandus, uued tööstusettevõtted Põllumajanduse arengu suunad · mõisamajandus-mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tavis ning kasutasid palgalist tööjõudu · talude päriseksostmine-1916. Aastaks oli eestis päriseks ostetud 4/5 talumaast. Enamik
Ärkamisaeg hääbus peamiselt rivaalitsemise, erinevate vaatepunktide ja arusaamade tõttu (nt Jakobson oli baltisakslaste vastane, Jannsen aga pigem taotles nendega paremat läbisaamist). See viis 1878. aastal toimunud suurlõheni, mis nõrgendas rahvuslikku liikumist; lõpetati Balti erikord; venestamine 5. Eesti majanduse moderniseerimine: • 1870. aastast raudteede rajamine (nt Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narvat Peterburiga) • tänu raudteedele arenes välis- ja transiitkaubandus, Tallinnast kujunes üks tähtsaim sisseveosadam • tööstuslik tõus, laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid • toimus industrialiseerimine ja linnastumine • Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, paberitööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus 7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted
põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Soome laht ja Botnia laht on ühtlasi suurimad lahed Läänemeres. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Asetus üksteise suhtes Botnia laht Soome laht Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset
oma ja isa orkestri, sooritades selle koosseisuga ringreise nii Austrias, Poolas kui ka Saksamaal. Valsikuningal oli kokku 3 abikaasat. Strauss oli väga oodatud ka Peterburi kõrgemas seltskonnas ja isegi tsaari õukonnas, kus teda sidus eriti lähedane sõprus tsaar Aleksander II noorema venna Mihhailiga, ajendatuna mõlema mehe kirest viiulimängu vastu. Johann Straussi Venemaa perioodile on pühendatud ka Lenfilmis 1971. aastal valminud mängufilm ,,Hüvastijätt Peterburiga". 2003. aastal avati Pavlovskis festivali ,,Suur valss" raames mälestusmärk Johann Straussile. Straussi muusika austajate seast leiame ka Richard Wagneri. Ta on kirjutanud ka 18 operetti; ooperi ,,Rüütel Pázmán" ja balleti "Tuhkatriinu", mille lõpetas aga helilooja Josef Bayer. 5. aprillil 1874 nägi Theater an der Wienis rambivalgust Straussi "Nahkhiir", millest sai helilooja menukaim operett läbi aegade, ning mis on jäänud teatrite repertuaari kuni tänapäevani. 22
olemasolu, talusid hakati päriseks talupoegadele müüma c) arenes kiirsti, salakaubandus oli peamine, asutati ka merekool Heinastesse d) kalevivabrikud Narvas, Kreenholmi Manufaktuur, Tallinnas masina- ja metallitööstus, paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870. aastal valmis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendatud Balti raudtee 9. Millised olid raudteetranspordi kasutuselevõtmise tagajärjed? Ühendas tihedamalt teiste kubermangudega linnade ja tootmistearengut, kaubavahetus suurenes, Tallinn sisseveosadam ja Pärnu väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna sai toiduaineid. 10. Millised muutused toimusid Eesti linnade arengus? Toimus linnastumine. 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa,
enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna- eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult talupoegade tarvis. 1865. aastal asutas J.W. Jannsen koos oma tütrega Lydia Koidulaga ,,Vanemuise" mängu- ja lauluseltsi ja 1869. aastal korraldati esimene üldlaulupidu. Tartusse loodi hulgaliselt seltse. (Salupere 2004: 25) 1876. aastal sai Tartu raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga (Salupere 2004: 26). 1.5Iseseisvas Eestis 2. veebruaril 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahu lepingule, mis tähendab noore Eesti riigi esimest ametlikku tunnustamist. Peale ülikooli oli Tartus veel 11 muuseumi, 5 kõrgem kunstikool, muusikakool, teatrikunsti stuudio. Tartus asusid kõige tähtsamad kirjastused, trükikojad ja Riigi Keskarhiiv. (Salupere 2004: 31) Linnas arenes vilgas
suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord. Linnas on muusikakool, laste loomingumaja "ULEI", üks raamatukogu ja selle filiaal. Kultuurikeskus, Sillamäe muuseum, samuti näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte
· Tekstiilitööstuse kõrval arenes kiiresti ka metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas. · 20.saj. alguseks oli Tallinnast saanud peamine tööstuslinn. · Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus, 70% Vene impeeriumi paberist toodeti siin. · Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse. Transport: · Hakati rajama raudteesid. 1870.a valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. · 20.saj. alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. · Avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes transiitveoste tähtsus. · Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane. · 20.saj alguseks 12 linna. · 19
aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. Ehituse eeltöid alustati kogenud inseneri P. Götte juhtimisel juba samal aastal. Raudtee valmis kahe aasta pärast ning avati liikluseks 1. novembril 1905. Insener Götte poolt valiti ka koht rajatavale jaamahoonele. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudtejaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Seejuures rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid. Jaamahoone projekt koostati Peterburis
asutamisürikule. Põhjasõja ajal ja järel laastasid maad näljahädad ja haigused, 1710. aastal läks kogu Eesti Venemaa koosseisu, peatselt suleti ka ülikool. See avati taas 1802. aastal ainsa saksakeelse ülikoolina Vene tsaaririigis. Tartumaa majandus- ja kultuurielu hakkasid siitpeale jõudsasti edenema. 19. sajandi teisel poolel sai Tartumaalt alguse eestlaste rahvuslik ärkamine. Piirkonna arengut soodustas raudtee ehitamine, mis andis Tartule ühenduse Tallinna, Riia ja Peterburiga. Eesti iseseisvumise järel alustas Tartus 1919. aastal Tartu Ülikool tööd nüüd juba eestikeelsena. 1920. aastal kirjutati siin alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Kahe maailmasõja vahel sai Tartust Eesti kultuurikeskus, kus elas ja töötas enamus tollasest haritlaskonnast. 1940. aastal annekteerisid Eesti nõukogude väed, algas okupatsioon, mis II maailmasõja aastail asendus saksa okupatsiooniga ja kestis hiljem 1944. kuni 1991. aastani
TEMA EESTVEDAMISEL RAJATI LINNA KAKS MUDARAVILAT ESIMENE AASTAL 1825 JA TEINE AASTAL 1845. 19. SAJANDI KESKEL OLI HAAPSALU VENEMAA KÕRGETE RIIGIPEADE SEAS TUNTUD JA HINNATUD SUVITUSKOHT. LINNA SAABUSID PUHKAMA NII VENE KEISRID KUI KA MUUD TUNTUD INIMESED (VENE HELILOOJA P.TSAIKOVSKI). SUVITUSELU KESKPUNKTIKS KUJUNES SUUR PROMENAAD. KÜLASTAJATE MUGAVAKS KOHALE JÕUDMISEKS SEATI 1845. AASTAL SISSE REGULAARNE AURULAEVAÜHENDUS PETERBURIGA JA 1906. AASTAL AVATI RAUDTEELIIKLUS HAAPSALU-TALLINN-PETERBURI LIINIL. HAAPSALU OLI POPULAARNE SUVITUSLINN KA 1920-30-NDATEL, KUI SEAL PUHKASID PALJUD EESTI TUNTUD AVALIKU ELU TEGELASED, KIRJANIKUD (ERNST ENNO) JA KUNSTNIKUD (ANTS LAIKMAA). VÄLISMAALASTE SEAS DOMINEERISID SOOMLASED JA ROOTSLASED. KUULSATE SUVITAJATE KÜLASKÄIGUD VÄIKELINNA, ANDSID TÕUKE LINNA ARENGULE. PUHKAJATE ARV TÕUSIS 1936. AASTAKS ÜLE 3000-e. 1991
Agaralt osaleti rahvaluule kogumisel. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Olles muust eestist eraldatud kujunes kagu-eestis välja oma kultuur. Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. 4. Majanduse areng 1870-1914 Raudteede rajamine - 1870 a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks. Põllumajanduses domineeris jätkuvalt mõisamajandus. 1850. aastail alanud talude päriseksostmine jätkus. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ning peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus, saadused müüdi peterburri. Jätkus põlluharimise intensiivistumine, aretati sorte - talvekindla "Sangaste" rukkisorid aretamisega sai kuulsaks krahv F G. M. von Berg. 20. sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti
Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Kaubaronge haldab Eesti Raudtee ja eraettevõtted, sealhulgas Eesti Raudtee Teenused (ERS AS), ja Spacecom. Reisijateveo teenuseid pakuvad kolm operaatorit: * Edelaraudtee * Elektriraudtee * Go Rail AS Eesti Raudtee haldab liine: * Tallinn-Tapa-Narva, 209,6 km. See liin sai valmis 1870 ja oli algselt osa Vene impeeriumi raudteeinfrastruktuuri võrgustikust, mis ühendab Paldiski kaudu Tallinna ja Narva Peterburiga. Reisironge teenindab sellel liinil Elektriraudtee (Tallinn-Aegviidu liinil), Edelaraudtee (Tallinn-Tartu, Tallinn-Rakvere ja Tallinn-Narva liinidel) ja GO Rail (rahvusvahelistes rongides Moskvasse, Venemaa). * Tallinn-Keila-Paldiski, 47.7 km. Reisirongide liine teenindab Elektriraudtee (Tallinn- Pääsküla, Tallinn-Keila, Tallinn-Paldiski ja Tallinn-Klooga-Rand liinidel). * Keila-Riisipere, 24.4 km. See liin on osa endisest Keila-Haapsalu liinist, mis viidi lõpule 1905
sama laadi. Vene sümfoonilise muusika lähteteos on kahe vene rahvaviisi teemaline meisterlik orkestrifantaasia ´´Kamarinskaja´´(1848). Loonud ka sümfoonia d-moll(1834, selle on lõpetanud V. Sebalin), ´´Valssfantaasia´´(1839), N.Kukolniku draama´´Vürst Holmski´´ muusika(1840), kammermuusikat(2 keelpillikvartetti), koorilaule, romansse(´´Ma meenutan üht kaunist hetke´´), tsükkel´´Jumalagajätt Peterburiga´´). Glinka elujaatav, rahvalik, meloodiline ja vormipuhas looming on vene muusika arengut tugevasti mõjutanud. Aastast 1960 korraldatakse Glinka-nimelisi lauljate konkursse (vt. pilt 6). Pilt 6. Mariinsky teatri lähedal olev Glinka monument. 2. MODEST MUSSORGSKI Venepäraseim ja omanäolisim vene helilooja, oli üks 19.sajandi originaalsemaid muusikalisi mõtlejaid.(vt. pilt 7) Pilt 7. Modest Petrovits Mussorgski 2.1 Võimas rühm ehk Vene viisik
19saj IIp kiirenes areng. Tekstiilitööstuse kõrvale masina-ja metallitööstus (Tln). Balti puuvillamanufaktuur. 20saj alguseks Tallinnast peamine tööstuslinn. Kujunes paberitootmiskeskus, 19saj lõpul toodeti 70%kogu Venes vajaminevast paberist. Ettevõtteid rajati koguni maale-tsemenditehased, tellise-ja lubjatehased, villa-jahu- ja saeveskid. Peeti silmas eelkõige Vene impeeriumi kui terviku vajadust. Raudteed-1870rajati Balti raudtee-ühendas Paldiskit Tlna ja Narva kaudu Peterburiga. Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna,
Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 2 2 373 000 km , koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km . Läänemere maht on 3
arvukus lähenemas oma maksimumile. 19. sajandi lõpust – 20. sajandi algusest, mil eesti asunduste võrk on enam-vähem välja kujunenud, on asunike elus märgata selget rahvusliku keskkonna säilitamise taotlust. Selleks ajaks oli oluliselt suurenenud regioonidevaheline mobiilsus, toimus asunike vilgas ümberdislotseerumine asukohakubermangude, -maakondade ja -valdade piires. Samas tugevnesid sidemed eesti asunduste ja kodumaa ning Peterburiga. Peterburist kujunes asunike kultuurielu suunamise tähtsamaid keskusi, kus anti välja asunikele mõeldud ajalehte Peterburi Teataja (1908-1914) ja peeti eesti asunduste esindajate kongresse (1910 ja 1913). Kodumaa eeskujul kujunesid asundustes välja oma kogudused, koolid, seltsid ja nende üritused (laulupeod ja põllumajandusnäitused), Eestist telliti ajalehti, kirjandust ja köster-koolmeistreid. Selleks ajaks oli suur osa asunikest saanud ka maaomanikeks
Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused, Tallinn oluliseks sisseveosadamaks Kiirenes ka sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linnaelanikud vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva pärisorjusest vabastamine Omavalitsuste teke / ise otsustamine, saadi valida Esimeste haritlaste tegevus
Seal olid siis: Köler- tsaariõukonna kunstnik, Jakobson- koduõp, Karell- tsaari ihuarst 2. Tartu- Kasvas eestlastest üliõpilaste arv, eestlaste seltsid, rahvuslikku liikumise keskorganisatsioonid. Seal olid siis: Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson. 3. Viljandimaa- Aktiivne talurahva tegutsemine, haritud talurahvas, mitmed ideed(palvekirjade aktsioon, Aleksandrikooli idee), 1878 Sakala, tänu Kölerile ka side Peterburiga. 3) Juhid 1. Köler 2. Jakobson 3. Karell 4. Jannsen 5. Koidula 6. Hurt 7. Faehlmann 8. Kreutzwald 9. Peterson 10. Masing Lisa: Johann Voldemar Jannsen- Pärit Pärnus, Vändras. Kiriku köster. Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele. 1857. andis välja Perno Postimehe. Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi’põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864. kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe
ametnikkond) Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Vene turul hinnatud. 1858.aastal rajati Kreenholmi Manufaktuur, millest sai suurim tööstusettevõte. Tekstiilitööstuse kõrval arenes ka masina- ja metallitööstus. Eestis kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn. Majanduslikku arengut mõjutas oluliselt ka raudteede ehitamine. 1870. Aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati veel mitmed raudteed Eesti erinevate linnade vahel. Tänu raudteede rajamisele avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused. Kaubandus arenes nii välisriikidega kui ka riigi siseselt. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning üleüldine suhete areng tõi endaga kaasa linnastumise. 19.saj lõpul elas Eesti linnades (!) kokku juba 181 000 inimest. Kokku oli 12 linna. Nendest suurimad Tallinn Tartu, Narva.19
Külaühiskonna kõige alumise kihi moodustasid vabadikud s.t. Maata või vähese maaga, põhilislt palgatööst elatuvad talupojad= sulased, teenijad. Orjad ehk träälid võisid muutuda need isikud kes olid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud. *kaubanduse areng ja linnastumine 19sajandi 2poolel Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina
Vabrikus töödeldi puuvilla, mis saabus Ameerikast ja Egiptusest. Toodang saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narva oli olulisem tööstuskeskus Eestis. 19. sajandi teisel poolel kiirenes tööstuse areng. Tuli metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas, mis sai 20. sajandi alguseks peamiseks tööstuslinnaks. Eestist kujunes ka paberitootmiskeskus. Majanduslikule arengule aitas kaasa ka raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit, Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteid loodi ka Eesti sees, nii et 20. sajandi alguseks oli kõikidel linnadel raudteeühendus (v.a Kuressaare loomulikult). Raudteede rajamine avardas kaubavahetuse võimalused, ka sisekaubandust. Tallinnast sai oluliseks sisseveosadamaks, Pärnust sai väljaveosadam. Tööstuse kiire areng ja kaubavahetuse võimalikkus tõid endaga kaasa ka linnastumise. 20. sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suuremad neist Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga). Kui 19
linnastumine, sots kihistumine,... 3. poliitiline areng Eestis (kolm poliitilist suunda) 4. 1905-06 a revolutsiooni tulemused Majanduslik areng Eestis(1870-1914) Eesti majanduses toimus kiire areng. Selle käigus tekkisid majanduslikud eeldused Eesti omariikluse kujunemises. Raudteede rajamine. 1870. valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka sisekubermangudega, samuti Läti aladega. Nii avanesid soodsad võimalused ka kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Samuti soodustas see tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad- 2/3 elanikkonnas oli tegev põllumajanduses. Tulid kasutusele uued agrotehnilised võtted. 1850. algas talude päriseksostmine
konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona. Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või kiirlaev Tallinnast Helsingi poole ja tagasi. Eestil on regulaarne laevaühendus Rootsi ja Venemaaga (Peterburiga). Viimastel aastatel on Läänemerereisilaevaliikluses oma positsiooni oluliselt tugevdanud Tallink, mille laevad peatuvad peale Eesti ka Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa sadamates. Kohalik laevaliiklus tähendab aga eelkõige praamide liikumist mandri ja saarte vahel. Siseveedel on transport väga tagasihoidlik. Kui sajandi alguses oli Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air üpriski edukas, kasvatades nii veosemahte kui ka reisijate hulka, siis viimased aastad pole enam nii edukad olnud
Veetaset tõstavad läänekaarte tuuled. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett kui sealt auruda jõuab. Läänemerd jagatakse mitmeks merepiirkonnaks. Lääneosas on Taani väinade piirkond. Ava- Läänemere alla kuuluvad Bornholmi meri ja Gotlandi meri. Ahvenamaa saartest põhja poole jäävat ja Rootsi ning Soomega piirnevat Läänemere osa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht piirab Eestit põhjast ja Soomet lõunast ning ühendab Läänemerd Peterburiga. Läti ja Saaremaa vahel asub Liivi laht. Läänemere suuremad saared on Rootsile kuuluvad Gotland ehk Ojamaa, Soomele kuuluv Ahvenamaa ja Eesti suuremad saared Saaremaa ja Hiiumaa. Suuremad aastased temperatuurikõikumised Eesti merealal on Liivi lahes. Jää tekib seal tavaliselt igal talvel, esimesena kaanetub Pärnu laht. Seal on ka Eesti ranniku kõige suuremad veetaseme kõikumised. Liivi lahe hoovuste suurim kiirus on väinades. Väinade kaudu toimub
Just seda 18. saj I p agaralt tehtigi. Kui varasematel sajanditel oli võimalik mõisamaadega liita tühjaks jäänud talusid eelkõige, siis 18. saj suuremaid kataklüsme esile ei tõusnud, mistõttu sai laiendada vaid seeläbi, et talurahvas aeti minema taludest sunniviisiliselt. Aates18. sajandist Riia merekaubandus peaasjalikult Inglismaa käes. Riia polnud ainult tähtis merekaubandustsentrum, vaid ka oluline raudteetsentrum. Eelmises loengus sai sellest juba räägitud (ühendus Peterburiga). Läti raudteevõrgustiku eripära: just Riiast lähtusid kõik tähtsamad, Eesti puhul sellist võrgustikku Tallinnast ega mujalt ei hargnenud, Riiast läksid ka lõuna poole olulised suunad, lisandusid raudteeliinid Põhja-Kuramaale, Valka jne. Juba 18. saj hakkasid Riias tekkima esimesed manufaktuursed ettevõtted. Kuigi ametlikult kehtis veel tsunftisundlus linnas, siiski 18. saj esimesed suure töötajate hulgaga manufaktuurid hakkasid
on kirjeldustes meessoost. Esimesi autorid, kes on seda teinud, on Gogol (1837). Ta vastandas Peterburi ja Moskvat. Moskva on selline linn, kus on säilinud vanad kultuuritraditsioonid (lüüakse risti ette). Peterburis olid enamik elanikke mehed. Peterburi on rahvuselt sakslane seal elas kogukonnana kõige rohkem sakslasi. Moskva on vene aadlik. See tekst on teosest ,,Peterburi füsioloogia". Gogolit tsiteerib kriitik Belinski. Turgenevi looming ei ole praktiliselt üldse seotud Peterburiga, kuna ta ei ole pärit Peterburist. Ta sündis Kesk-Vm-l Orjolis. Lapsepõlve veetis ta oma vanemate mõisas, hiljem pärib ta mõisa ja Vm-l viibides elab ta seal mõisas. Praegu on seal muuseum. Mõisa nimi on Spasskoje-Lutovinovo (viimane nimi on tuletatud tema ema nimest). Turgenevi ema oli rikas ja vana, inetu vanatüdruk. Turgenevi isa abiellus raha pärast. Turgenevit kasvatatakse kodus, ta õppis keeli. Hiljem kolis kogu pere Moskvasse, kus T hakkas õppima saksa pansionis. Pansion
Teisejärguliseks asjaks oli tsiviilhaldus, mis olid kohalike omavalitsuste käes. Teataval määral tuli kindralkuberneridel täita ka kohtufunktsioone kõrgeima kohtu juures tegevad. Igapäevast elu juhib kindralkuberneri kantselei, puhtalt bürolkraatlik institutsioon. Sekretärid, kopistid (dokumentide ümberkirjutajad) jne. Kaks osakonda saksa ja vene osakond (asjaajamiskeele järgi). Venekeelset asjaajamist oli vaja eelkõige selleks, et suhelda Peterburiga. Kantseleid tegelesid palvekirjadega, aga oli ka inimesi, kes vajasid reisipasse, sünnitunnistusi, samuti sadamates tollide korjamise korraldamine. Kroonutulud laekusid kohtadelt, sisse tuli seada vastavad renteid, Liivimaa poole peal kolm, Eestimaal neli. Kantseleid töötavad peamiselt saksa keeles, seega saksa keele oskus oli oluline. Kindralkuberneri kantseleid on olnud eesti- ja liivimaalaste kanda (kohalik aadel). Mida aeg edasi, seda enam hakati Peterburi poolt soovima venekeelset
annaabi.ee 
