· Nt ,,Moodne abielu", kasutatakse manarismi, ,,Valimised", autoportree koeraga ja ,,Krabi müüjatar" portree, ,,Äge muusikamees" Portreemaal: JOSHUA REYNOLDS · Ajaloolised lahingmaalid, mida tunnustati- sai Kunstiakadeemia presidendiks · Portreed nt : Joseph Baretti portree THOMAS GAINSBOROUGH · Töötas peamiselt provintsis, hiljem tuli Londonisse · Teeb peamiselt maastikupilte, sageli istuvai isikuid nt" Mr ja Mrs Andrews Hispaania ja Flandria kunst 17. sajand Hispaania 17 saj skulptuuris · Barokk naturalism · Kujude näod elavad, silmad klaasist, vahepeal päris juuksed ja riided Hispaania maalikunst · Manerismist loobumine · Tõuke andis Caravaggio, kelle teosed jõudsid Sevillasse Hispaania maalikunst: DIEGO VELAZQUEZ · Realist · Kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid · ,,Vulcanuse sepikoda" Mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse
Oluline osa on valgusel, mis suundub tavaliselt ülevalt ühest puntist alla tegeleaskujudele. Valgusvihk on tugevalt kontrastne muidu tumedal pildil (siit ka mõiste "keldriluugivalgus"). Robustse, jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot kutsutud ka "maalikunsti antikristuseks" ja "mustade jalgade maalijaks". MADALMAADE MAALIKUNST (FLANDRIA) Madalmaades (Hollandis ja Flandrias) olid 17. ja 18. sajandil eriilmelised kunstisuunad. * Flandria kuulus Hispaania ja seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes äärmuslik, suurejooneline barokk. * Holland oli esimene maa Euroopas, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon. Peale iseseisvumise saavutamist algas Hollandis hoogne majanduslik ja poliitiline tõus. Vabariiklik kord ja uus usk - kaine, pühapilte eitav kalvinism - panid aluse hollandi kunsti erinevustele: kunst muutus elulähedasemaks ja õukonnast sõltumatuks. Nüüd olid kunsti tellijateks
Paljudes varasemates maalides esineb maastik kompositsiooni ühe elemendina, rõhutades dramaatilisust või viidates sündmuspaigale. Kas andsid siin tõuget hollandi maastikumaalijad või elama asumine maale, on raske otsustada. Võib-olla mõjusid mõlemad tegurid, kuid fakt on, et alates 1635. aastast väljus Rubensi ateljeest arvukalt žanripuhtaid maastikumaale. Rubenslik , värvirikas palett ülistab nüüd maastikku ja maaelu. Tähelepanelikult on meister vaadelnud Flandria lauskjat maastikku ning ateljees looduselamusi taaselustades on neile and¬nud punakaspruuni õhtuõhetuses või hommikupunas särava koloriidi. Dünaamikat ja dramaatilist pinget toovad maastikesse puude ja pinnareljeefide varjud. Rohkem kui kusagil mujal näeme siin valguse ja värvide seost. Enamasti liiguvad maasti¬kumaalidel inimesed, toimetades midagi igapäevast, näiteks karjatavad loomi. Ajastu moe kohaselt viis Rubens ka küla¬rahva peod maastiku foonile. 18.Rembrandt
olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velázqueze looming varjundirikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintsilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. 2) Millise portreeliigi looja oli Anthonis van Dyck? 17. sajandi üks kuulsamaid portretiste oli flaamlane van Dyck, keda loetakse ka nn. paraadportree rajajaks. 3) Flandria barokkmaali õukondliku suuna esindaja, milliseid teemasid maalis, milline oli kompositsioon, värvikasutus. PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja valitsejate õukondades ning temale usaldati diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama ka õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse.
itaalia ja hispaania barokk maalikunst 17.sajandil Esitajad: Marje Arro Klass: 11.B Click to edit Master text styles Second level Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda Võimali kult tõepäras
Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal. · Zierbaras(1598-1664)- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon. · Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev. · Belgia e Flandria. · Peter Paul Rubens(1577-1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise, kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga? Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
1 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid