50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hollywood
Õppematerjali autor
HANS HOLBEIN NOOREM · Portreede valmistamine · Rotterdami Erasmuse portree · Henri VIII portree · Cleve Anna · Edward VI lapsena · Inimkolpade kujutus · Graafika, raamatute illustratsioon, nt ,,Kiitus" Prantsuse kunst 16 sajandil Hugenotid Henry II valitsejana, kodusõdade lõpp Francois I välissõjad, temast tehtud ka mitu autoportreed, mitmete losside ehitaja või täiendaja Loire´i oru lossid (Lõuna-Prantsusmaa): 1. Chambordi loss · Itaalia palazzo põhiplaan · Katus gootipärane, tornikesed, kõrged korstnajalad · Tagumine tiib lõpuni ehitamata 2. Bloise´i loss · Kolmetiivaline · Keerdtrepiga kuninga töökoht 3. Chenonceaux´ loss · Üle jõe ehitatud loss, just kui sillana 4. Fontainebleau loss · Kuulus oma sisekaunistuste poolest ornamentika, figuurid, seinamaalid
) NB! Suurenda pilte! Chenonceau' loss Cheri jõe sillal Lossiarhitektuur arenes käsikäes aia- ja pargikunstiga. Tasapisi hakkas ka itaaliapärane aiakultuur omandama prantsuslikku sarmi ja elegantsi. Pügatud hekid ja lilleklumbid moodustavad sümmeetrilisi mustreid. Tihti jääb külastajal mulje, et ta viibib maapealses paradiisis - sedavõrd harmoonilised tunduvad lossi eksterjöör7 ja interjöör8, aed, lilleparterid9, taamal laiuvad viinapuuistandused. Siinsamas lookleb Loire või mõni tema lisajõgi, mis peegeldab oma vetel lossi torne ja tornikesi. Just seesugune meeleolu tekib ränduril Chenonceaux' lossi aias viibides. See Cheri10 jõe sillale rajatud maailmaime seostub ajastu kuulsaima kaunitari Diane de Poitiers'11 nimega; selle daami romaanist 20 aastat noorema kuninga Henri II12-ga on saanud lausa legend. ____________ 1 Chambord loe: sa(n)boor 2 Blois loe: blua 3 Chenonceaux loe: söno(n)soo 4 Azay-le-Rideau - loe: azee lö ridoo 5
* “Cleve Anna portree” * “Edward VI lapsena” prantsuse renessanss kunst 16 saj 107-111/117 ✱ renessanss jõudis sinna kuningate ja aadlike tellimuste tõttu ✱ sõjakäigud Itaaliasse ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism renessansi levik ✱ kunstnikke kutsuti Prantsusmaale ✱ nt elas Leonardo viimased aastad Cloux’ lossis Francois I (renessanslik valitseja, ehitas losse, täiendas neid) külalisena Loire’i oru lossid: kõrgaadel tahtis kohta, kus eemal olla lihtrahvast Blois’ loss: keerdtrepp õues kannab Francois I nime (losside ehitaja ja täiendaja) Chambord: segastiil (keskaja linnused + renessanssi palazzod ), 3 korrust, katusekorrus, 3 hoonetiiba, linnuselik - (masside jaotus, ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus) palazzod - (pole kindluslik välimus, fassaadil akende read ja renes.
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Konstruktsioonist sõltumatud kaunistavad detailid. Tornikiivrid mitme astmelised, rõdude ja paisutustega. Eeskujuks lossiehitajatele Põhjamaades, eriti Taanis, peamine eeskuju Eestis. Prantsuse kunst 16. sajandil Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire’i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord’i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus – ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega
- Vestfaali rahu teeb Prantsusmaast Mandri-Euroopa juhtiva suurriigi. - Finantsraskused: riigiametite müümine - Merkantilism, manufakt.,kompaniid, - Prantsusmaa akadeemia (1635): kunst ja teadus - Ühtlustada,unifitseerida - 4. Kardinal Jules Mazarin (1643-61) - Alaealine Loius XIV (sünd. 1638) - Itaallane M on juhtiv minister 18.a. - M vastu kõrgaadel: fronde mäss 1648-53. seejärel - Algab lõplik Prantsuse kõrgaadli Pol. tasalülitamine. (Kaovad aadlite lossid ja erasõjaväed.) - M tegutseb R vaimus ! - Nõtke diplomaatia kehastus - 17.saj. keskpaiku algab ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal - Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp.allakäik 5. Päikesekuningas Louis XIV - Kehtestab absoluutse monarhia, mille teoreetikud I Jean Bodin (1579): Esitab riigivõimu suveräänsuse mõiste = on jagamatu ja tühistamatu ja kuulub valitsejale. Rahvas on pöördumatult loovutanud oma õigused valitsejale
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid