„Tuhkatriinu“ võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. (0)

„ Tuhkatriinu “ võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud .
Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu jääks alati heaks.
Tuhkatriinu isa abiellus uuesti. (aadli mees)
Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, talle anti kole kleit.
Võõrasema pani Tuhkatriinut tegema kõige raskemaid töid. Tuhkatriinu elas pööningul ja magas õlekotil. Võõrasõed olid saanud endale parketiga suured uhked toad kus olid viimase moe järgi riputatud sängid ja voodid . Preilid said ealt ennast täispikkuses vaadatakse.
Kui isa läks laadale, tahtsid õed riideid , Tuhkatriinu esimest puuoksa, mis isa kübarat puudutab.
Isal saadud võsu istutas ta ema hauale.
Kuninga peole tulid kõik ilusad tüdrukud kogu maalt, sest kuningapoeg tahtis omale naist valida.
Võõrasema ütles, et Tuhkatriinu võib tulla, kui ta kahe tunni jooksul tuha seest kõik läätsed leiab.
Tuhkatriinu aitas õdedel ennast valmis sättida.
Linnud aitasid tal seda teha:
Võõrasema käskis sama teha, aga pani sellel korral kaks kausitäit läätsi.
Sai kleidi ja kingad ema haual kasvava sarapuu otsas olevalt linnult.
Ristiema käskis kõrvitsa tuua aiast. Ristiema õõnestas kõrvitsa seest ära ja sellest sai Tuhkatriinu tõld. Hiire puurist võetud hiirtest said ristiema haldjakepikese puudutuse näol hobused. Rotist sai kutsar. Kastekannu tagant leitud 6 sisalikku neist said teenrid. Ristiema andis talle ilusad riided. Kalliskividega tikitud kuld ja hõbe riided. Maailma ilusamaid kristall kingad. Ristiema manitses kell 00.00 tuhkatriinu koju .
Kui keegi teine peale kuningapoja tahtis
Tuhkatriinuga tantsida, ütles kuningapoeg, et ei saa, see on minu kaaslane.
Tuhkatriinu õed ei tundnud teda ära. Ta oli nende vastu väga lahke .
Tuhkatriinu põgenes kuningapoja eest tuvimajja.
Tuhkatriinu põgenes koju ja tänas ristiema ja palus, et sa saaks ka järgmine päev peole minna. Tuhkatriinu oli veel uhkemalt riides kui teine päev. Ta oli unustanud ristiema manitsuse. Esimestel kellalöökidel jooksis neitsik ruttu paleest välja. Prints järgnes talle, kuid ei saanud teda kätte. Tuhkatriinu kaotas kinga .
Kuningapoeg kohtus tuvimaja juures tuhkatriinu isaga. Tuhkatriinu isa arvas , et ehk otsib kuningapoeg tuhkatriinut.
Kuningapoeg lasi igalpool kuulutada: Ta võtab omale naiseks printsessi, kellele kristallking täpselt jalga läheb. Tuhkatriinu tahtis ka kinga proovida. Ja aadlipoiss lubas tal seda proovifa, sest kõik neiud pidid seda proovida saama. Õed imestasid. Ja veel rohkem kui ta teise kinga ka välja võttis. Õed vabandasid tuhkatriinu ees. Ning palusid andestust oma halva käitumise pärast. Tuhkatriinu viidi lossi ja võttis ka õed kaasa, kus need pandi kahele tähtsale õukondlasele samal päeval mehele.
Tuhkatriinu asetas ilusad rõivad ema hauale, kust lind need minema viis.
Järgmisel päeval toimus veel uhkem pidu, lind andis Tuhkatriinule veel uhkema kleidi.
Hiljem põgenes Tuhkatriinu pirni otsa.
Kuningapoeg otsis teda jälle.
Kolmandal korral andis lind veel uhkema kelidi ja kuldsed kingad.
Kuningapoeg lasi lossi trepi pigiga üle kallata, seega jäi üks Tuhkatriinu king sinna kinni.
Kuningapoeg läks kingaga Tuhkatriinu koju ja ütles, et tema naiseks saab see, kellele king jalga läheb.
Üks võõrasõde lõikas oma varba maha, et king jalga sobiks. See pettus toimis lühiajaliselt, kuningapoeg viis ta tagasi.
Teine õde lõikas kanna maha, aga ka tema pettus ei läinud läbi.
Tuvid laskusid Tuhkatriinu õlale ja olid seal terve pulmade aja.
"Punamütsike" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud.
Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale.
Kook ja pütike võid.
Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema juurde sisse astudes: "Tere hommikust" ning ei vahiks nurki mööda ringi.
Vanaema on haige.
Vanaema elab metsa sees.
Teisel pool veskit, küla esimese majas .
Tekst luulelisem: "Veel oma tubli veerandtunni tee kaugusel metsa sees, kolme suure tamme all, seal seisab tema maja, allpool on pähklipuuhekid, seda sa ju peaksid teadma."
Hunt viivitab Punamütsikest, juhtides tähelepanu kaunile maailmale nende ümber.
Hunt päris kuhu punamütsike läheb. Ja siis ütleb hunt et ta läheb ka vanaema juurde. Läksid mööda erinevat teed. Hunt mööda lühemat ja tüdruk pikemat teed pidi. Hunt jõudis enne punamütsikest vanaema juurde ja neelas vanaema alla.
Punamütsike korjab lilli, sattudes üha sügavamale metsa.
Punamütsike korjab pähkleid, lippas liblikate järele ja pisikesi lilli.
Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt vanaema voodisse magama.
Hunt jäi punamütsikest ootama ja kui lapseke oli talle piisavalt lähedal, sõi ta punamütsikese ära.
Kütt lõikas kääridega magava hundi kõhu lõhki.
Punamütsike tõi kive, mis pandi hundi kõhtu.
Ärgates püüdis hunt põgeneda, kuid kukkus surnuks kivide raskuse tõttu.
Loo lõpus mõtles Punamütsike: "Eluilmaski ära taha enam üksinda teelt kõrvale metsa joosta , kui ema selle sulle on ära keelanud."
Loo lõpus: Jäigi punamütsike ja vanaema hundi kõhtu.