Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suh...
anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Depressioon ja madal enesehinnang Süü ja häbitunne Halvenenud sotsiallsuhted Tujukõikumised Perfektsionism Ülesöömishood Tahtlik oksendamine Lahtistite või organismist vett väljaviivate ravimite tarvitamine Rangete dieetide, nälgimise ja ülemäärase füüsilise liikumise kasutamine Järgneb masendus ja enesehalvustamine Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised Negatiivsed emotsioonid: Väsimus Ärevus Tüdimus Masendus Võivad kaasneda ka enesetapukatsed või enesevigastamine Söömishäire, mis tekib siis, kui
· Ebanormaalne kaalukaotus · Menstruatsiooni puudumine või ebakorrapärasus · Juuste väljalangemine Mis on anoreksia tagajärjed?Füüsilised: · Alatoitlus, soolte haavandid · Veepuudus · Maohaavad · Tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused · Hammaste ja igemete kahjustused · Söögitoru kahjustused .Psüühilised: · Depressioon · Madal enesehinnang · Süü- ja häbitunne · Kahjustatud suhted perekonnada ning halvenenud sotsiaalsed suhted üldse · Tuju kõikumised · Perfektsionism · "Kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine Anoreksia ei ole mingi nali või eputamine. See on väga tõsine haigus ning haige inimene ise on tihtipeale võimetu ennast ise aitama. Kui tunned, et sul võib olla toitumishäire või kahtlustad, et su sõbral või lähedasel on toitumishäire, siis otsi kindlasti abi! Anoreksia võib lõppeda surmaga!
personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest." (Anu Liivak) Näitus koosneb kunstniku paarikümnest uusimast tööst, millel on kombineeritud materjale, vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud esemele on lisatud alla rattad, balansseerides sellega visuaalselt mittetasakaalustatava olevuse. Suure saali kõrvalruumides mängivad ka kaks lühifilmi. 6-minutilises ,,Casino Royale"'s kinnitab Ole sama saali tühjale
motiveeritud ja positiivse ellusuhtumisega. Kindlasti on meelekindlamatel inimestel parem stressitaluvus. Toimetuleku ja stressi seisukohalt peaks tähelepanu pöörama ka A-tüüpi käitumisele. A-tüüpi käitumisega inimesed on ambitsioonikad, neil on pidev ajapuudus, nad on kärsitud, ning sageli agresiivsed. Teada on ka, et lisaks eelpool toodud isiksusteomadustele on veel palju muud mis mõjutavad inimese toimetulekut, nagu näiteks internaalne versus eksternaalne kontrollilookus ning perfektsionism. Praegune majanduslik mõõn, tekitab palju stressi. Pikaajaline stress tekitab depresiooni ning depresiooni üheks tagajärjeks on ka suitsiid. Isiksuse olemus ei ole lihtne, kuid paremad väljavaated raskes majanduslikus olukorras toime tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992. Revised NEO Personality Inventory (NEO PI-R) and NEO Five
tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest, päevavalguse puudumisest) Isiklik kaotus (pikalt kestev lein) Keskkond (talvemasendus, üksindus) Haigus ja ravimid (kroonilised haigused) Pärilikkus Hormonaalsed muutused naistel (rasedus, sünnitus, menopaus) Isiksus (liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine, liigne perfektsionism) Depressiooni sümptomid: Piinav ja pidev kurvameelsus, meeleheide, tühjustunne Lootusetus ja abitustunne tuleviku suhtes Keskendumisraskused Võimetus tunda rõõmu Pinge ja ärrituvus Madal enesehinnang ning süü- ja väärtusetustunne Suhtlemisprobleemid Negatiivne mõtlemine Unehäired Häired seksuaalelus Söögiisu muutus
isiksus (hostile type) võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. · neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution) teiste üle domineerimine teiste ärakasutamine sotsiaalne tunnustus teiste imetlus (idealiseeritud mina) olla parim, ambitsioonid võim 3. liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) - moving away · tüüp: eraklik n.isiksus (detached type) eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus. · neurootilise konflikti lahendus: loobumine (resignation solution) enesepiiramine, vähesega leppimine sõltumatus teistest omada alati õigust, ülitundlikkus kriitika suhtes vabadus IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku
isiksus (hostile type) võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. · neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution) teiste üle domineerimine teiste ärakasutamine sotsiaalne tunnustus teiste imetlus (idealiseeritud mina) olla parim, ambitsioonid võim 3. liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) - moving away · tüüp: eraklik n.isiksus (detached type) eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus. · neurootilise konflikti lahendus: loobumine (resignation solution) enesepiiramine, vähesega leppimine sõltumatus teistest omada alati õigust, ülitundlikkus kriitika suhtes vabadus IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku
puudumine. · Keelitamine, preemiad ja ähvardused ei aita, isegi kui isik lubab nälgimise lõpetada. Anoreksia tagajärgedeks on : Füüsilised · Alatoitlus, soolte haavandid · Veepuudus · Maohaavad · Tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused · Hammaste ja igemete kahjustused · Söögitoru kahjustused Psüühilised · Depressioon · Madal enesehinnang · Süü- ja häbitunne · Kahjustatud suhted perekonna ning halvenenud sotsiaalsed suhted üldse · Tuju kõikumised · Perfektsionism · "Kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine Anoreksia korral on ravi eesmärkideks -alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Anoreksia ravi on aeglane ning äärmiselt raske. Üldjuhul suudetakse leevendada vaid tõsiseid tagajärgi Tahaks rõhutada, et statistika kohaselt on anoreksia peale astmat järgmine suurim surmade põhjustaja noorte naiste seas- u
autoriteetide tingimusteta tunnustamisega. Sageli loovad nad oma isikliku väärtuste süsteemi, mis ei tarvitse kattuda üldiste moraalinõuetega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus jne. Andekate juures on mõnikord täheldatud ka püüdu maskeerida oma andekust, et saavutada sotsiaalset aktsepteerimist oma eakaaslaste poolt (Robinson, 2002). Üks levinumaid andekusega seonduvaid eripärasid on perfektsionism ja üldine emotsionaalne tundlikkus (Schuler, 2000). Väidetakse, et ligi 30% andekatele lastele on omane kõrge perfektsionism, mis võib olla üheks oluliseks põhjuseks, miks andekad lapsed ei taha pingutada, nt võtta endale uudseid ülesandeid, olgu nendeks olümpiaadidel osalemine või mõni muu väljapaistev ja loominguline tegevus. Kuid kui andekas laps ennast ei realiseeri, siis on see lisaallikas emotsionaalsete probleemide tekkimisele. Andekate seas on palju ka visuaal-ruumilisi
Millised on minu prioriteedid ja eneseteostuse vajadus, kas ma reaalselt ikka suudan teha seda kõike, mida viis aastat tagasi, kui lapsi oli vähem. Võibolla praegusel ajahetkel peaks tegevustele, millest saab toitu ainult minu nn ego, kõrvale jätma. ,,Ei" ütlemist olen ma pikka aega harjutanud aga saab veelgi paremini. Minu loomus kõiki aidata viib selleni, et mu enda pere on jäänud kannatajaks. Ja loomulikult perfektsionism, kõik asjad ei pea ju olema tehtud viimasele lihvile, kui aega on vähe. Tänu sellele ajatabelile sain kinnitust tõsiasjale, et prioriteedid vajavad minu elus kindlasti ülevaatamist. Ajatabelit kavatsen kasutada ka edaspidi, mitte küll minuti täpsusega, aga enda distsiplineerimiseks ja tervise säästmiseks panen tundide kaupa tegevused kirja küll. Hetkel toidab mind tabeli efektiivsusest saadud eduelamus. Sellel nädalal toetab mind samuti ajatabel, et keerulise ajaga hakkama saada
sõltuvuste vahel. Vastavalt dr. Youngi (1996) uurimusele 400 IAD juhtumi puhul üle 50% patsientidest teatas varasemast teist liiki sõltuvusest. Töösõltuvus (workaholism) Allikas: P. Thorne & M. Johnson (2000). Workaholism. Getting a life in the Killing Fields of Work. Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus. Termin tuli esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega:
parandada. Andekate isiksuslikud muutujad ja sotsiaalsed probleemid · Mitmed uurijad on rõhutanud, et andekad inimesed on introverdid. Seda arvatakse sellepärast, et andekad lapsed on iseseisvad ja ei ole nii kinni sotsiaalses suhtluses nagu teised lapsed. · Tundlikkus. Andekatel lastel on juba varakult hästi arenenud metakognitsioon ja nad on mõtlemises küpsed. Nad on tundlikud valetamise ja maailmaprobleemide suhtes. · Perfektsionism. See teema on inimestele üsna vastuoluline, sest igaüks mõistab perfektsionismi omamoodi. Andekate jaoks tähendab see aga seda, et nad püüavad alati olla oma tegemistes täpsed ja parimad, pühendunud. Andekad lapsed teevad asju pühendumisega. Tihtipeale ei ole neile oluline tundide arv mingi asja sooritamiseks või uurimiseks. Neile on oluline protsess kui selline ja ka tulemus. Ekstreemne andekus lapsed, kelle IQ on üle 180.
b) Olen alati valmis vaidlustama ja vaidlema teiste ideede üle või jääma ka oma vaadetega vähemusse. c) 2 Tavaliselt leian argument ja põhjendusi, et kummutada teiste mitteveenvaid või ebaõigeid seisukohti või ettepanekuid. d) Oskan asju rakendada ja toimima panna kui tegevused on eelnevalt hästi planeeritud. e) 2 Mull on kalduvus tulla välja millegi uue ja ootamatuga ning vältida liiga enesestmõistetavaid asju. f) Mind iseloomustab perfektsionism ja püüan luua korda ja tagada täpsust kõiges, mida teen.. g) 2 Püüan grupi huvides ära kasutada suhteid ja kontakte, mida olen loonud ka väljaspool gruppi h) Olen huvitatud ja avatud igasugustele ideedele, kuid ei kõhkle otsustamast kui selleks tekib vajadus. i) 3 Mulle meeldib õppida tundma oma kolleege, kellega töötan koos. V. Mulle meeldib teha tööd kui … a) 3 saan analüüsida situatsiooni ja kaalutleda erinevaid võimalusi ja
Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt
nende abi, toetust ja julgustamist. Tihtipeale kujunevad välja sõltuvussuhted, seepärast kasutatakse neid tihti ära. Anankastne anankastne inimene on vastutustundlik, arvestav ja pädev, samas ka noriv. Eeldatakse, et kõik teised on vastutustundetud, püsimatud, oskamatud ning enesekesksed. Usutakse, et teatakse, mis on parem ning peetakse üksikasju tähtsamateks. Käitumises eristuvad selgelt reeglite rakendamine, perfektsionism, hindamine, kontrollimine, arvustamine ja karistamine. Ebastabiilne - Isiksushäire, mida iseloomustab tugev kalduvus impulsiivselt, tagajärgi arvestamata tegutseda, ja kõikuv meeleolu. Ettemõtlemise võime on minimaalne ja tugevad vihapursked viivad sageli vägivallani või käitumisplahvatusteni, mis tekivad eriti kergesti siis, kui keegi kritiseerib või takistab impulsiivseid tegusid.
Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt
2010, 1). Anoreksiasse ja buliimiasse haigestutakse tavaliselt 10-25 aastaselt, haiguse esinemissageduse tipp jääb vanusessse 15-25 ( Keski-Rahkonen jt,2011 25). Söömishäirete puhul saab eristada bioloogilisi, psühholoogilisi, perekondlike ja sotsiokultuurilisi riskitegureid ja nende omavahelisest koostoimet. Spetsiifiliste riskitegurite hulka kuuluvad madal/ negatiivne enesehinnang, perfektsionism, väär kehataju, äärmuslike dieetide pidamine, geneetilised tegurid, kaootilised suhted perekonnas, impulsikontrolli häired, sotsiaalne surve. Arvatakse veel, et ülemäärane kehaline aktiivsus võib esile kutsuda söömishäire. Eriti mõjutatud on naisatleedid, kergejõustiklased, jooksjad ja võimlejad.( Järv jt,2010,1; Tekkel, 2002, 433-435.) 2. SÖÖMISHÄIRETE RAVI TLÜ Haapsalu Kolledž 5 Mari-Liis Soobik
Emotsionaalne kurnatus * Depersonalisatsioon * Töö produktiivsuse alanemine LÄBIPÕLEMISE KUJUNEMISFAASID: Idealism ja entusiasm Stagnatsioon Abitus ja frustratsioon Apaatia LÄBIPÕLEMIST SOODUSTAVAD (kiirendavad) MÕJUFAKTORID * Inimese enda isikuga seonduvad omadused, uskumused ja käitumisviisid * Perfektsionism * Ebakindlus * Eksternaalne (väline) kontrollimehhanism * Ebaadekvaatsed kaitsed * Inimeste põhivajaduste rahuldamatus * Sotsiaalsete suhete võrgustiku puudumine 15 TÖÖKESKKOND: * Töökeskkonna vähene läbipaistvus * Administratsiooni vähene toetus, tunnustuse puudumine * Rollikonfliktid ja rolli ebaselgus * Halb mikrokliima
· söögitoru kahjustused, krooniline kõhukinnisus (7) · tundlikkus külma suhtes (10) · ülemäärane karvakasv kehal (10) · aeglane pulss, madal vereringe (10) · võivad tekkida ka minestamishood (10) · võib tekkida menstruatsiooni ebakorrapärasus (10) 2.4.2 Psüühilised tagajärjed: · depressioon ja madal enesehinnang (7) · süü-ja häbitunne (7) · halvenenud sotsiaalsuhted (7) · tujukõikumised (7) · perfektsionism (7) · ,,kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine(7) · Katkeline uni, kus öö jooksul ärgatakse korduvalt (10) Nagu on aru saada, siis anoreksia haiguse tagajärjed on väga kohutavad ja koguni eluohtlikud ning nendest ei ole võimalik ise omal käel lahti saada, seega kui sinul või kellelgi tuttaval tundub olema selline haigus tuleb koheselt abi otsida! 2.5 Ennetamine Kõik tuleb lapsele kaasa kodust. Kodu on koht kus inimene õpib samm-sammult elutarkusi,
· ADHD-raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmeldamine · Autistlikud jooned - väga kitsas erihuvi, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus Võimalikud probleemide valdkonnad. · Intensiivne tundlikkus ja empaatia (ärevus) · Tüdimus · Stress ja ärevus (ei suuda vastata teiste ootustele) · Perfektsionism · Erinev-olemise taju · Alasooritus Abistamine · Individualiseerimise võtted kolme põhiliiki: · Homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilaste mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel · Õpe heterogeensetes klassides ja rühmades, kus õpilaste erinevused on suured · Õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt Abistamise võimalusi 1 · Varasem kooliminek
seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha paneb kõik liikuma. Pika aja vältel eeldati ka kõrget moraali , lisaks nendele tunnusjoontele. G. Hart- sisuliselt demokraatide võitja, nähti väljumas hotellist võõra naisega, kriips peal karjääril. Fordi ajal oli moraal kõrge. Individualismist -Sellest tulenevalt probleem kuidas ühendada individualismi ühiskonna huvidega. Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole. Ameerika ühiskonna miinus- kõik ei saa olla parimad. Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse massivandmeid ja tekivad probleemid üldistamisega ehk" mainstreemi välja" toomisega.
seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha paneb kõik liikuma. Pika aja vältel eeldati ka kõrget moraali , lisaks nendele tunnusjoontele. G. Hart- sisuliselt demokraatide võitja, nähti väljumas hotellist võõra naisega, kriips peal karjääril. Fordi ajal oli moraal kõrge. Individualismist -Sellest tulenevalt probleem kuidas ühendada individualismi ühiskonna huvidega. Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole. Ameerika ühiskonna miinus- kõik ei saa olla parimad. Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse massivandmeid ja tekivad probleemid üldistamisega ehk“ mainstreemi välja“ toomisega.
2) Ratsionaalne-normatiivne lähenemine. Eeldab, et inimene on võimeline mõistlikeks poliitilisteks valikuteks, s.h. omakasust loobumiseks üldise kasu nimel. Siin on valdavaks normatiivsus: millist eesmärki peaks ühiskond järgima, ning kuidas seda saavutada? Hamptoni järgi: 1. Jumalik autoriteet. Siin palju võimalusi, kuid see seletus kõige vanem. 2. Loomulik autoriteet. Inimesed on ebavõrdsed, mõnele on loomuomane alluda (Aristoteles). 3. Autoriteet hüvest. Siia kuulub Platoni perfektsionism. Valitsema peab see, kes on kõige targem. 4. Nõusolekul baseeruvad teooriad. See on populaarseim seletusviis tänapäeval. Erinevalt eelnevast kolmest eeldab see kõigi ühiskondlikes protsessides osalejate võrdset õigussubjektsust. Ühiskondliku lepingu teooria. See võimu õigustamise viis on mõjutanud kõige rohkem tänapäeva ühiskonda. Kuigi juba antiikaja sofistid väitsid, et
Kaasinimesi avalikult hukka ei mõisteta , kuid etteheited endale ja enesepõlgus on nende puhul sagedane. Varjatud negatiivsed tunded on depressiooni koostisosad , samuti kapseldumine ja kapriisitsemine, ilmutades agressiivsust omale lähedaste inimeste vastu. Nad karistavad neid, kelle vastu viha on suunatud subtiilsel ja passiivsel moel. Isoleerimistaktikaga kaasneb veelgi suurem võõrandumine armsast inimesest. depressioon ja üksildus süvenevad. Ülearu range süüme ja perfektsionism. Fairchlild (1991) inimene vajab" julgust olla ebatäiuslik", nagu ütles Freudi õpilane A. Adler. Eriti ohustab depressioon perfektsionistliku orientatsiooniga inimesi, kes püüavad kõike teha õigesti , aga on 8 sunnitud kogema, et see pole võimalik. Liialdatud perfektsionismiihalus teeb inimesest oma ideaalide orja. Kutsudes esile äärmiselt suure ärrituse ning kestva pingeseisundi.
tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse positsiooniga rahvusvahelises graafikas või muude väliste asjaoludega. Selle populaarsuse põhjus peitub, nagu Kristjan Raua puhul, sügavas vastavuses rahvuslikule mõtte- ja tundelaadile. Viiraltile ja Rauale on ühine ka kõrge kunstnikueetika, raugematu perfektsionism vormis sisulise täpsuse nimel. Me tunneme Kristjan Rauda ka huvitava maalijana, Viiralt omakorda alustas 1920.aastate algul lootusandvalt skulptuuristuudiumi. Ent Raua põhialaks kujunes joonistus, Viiraltil estamp. Kahe suure isiksuse keskendumisel graafikale oli otsustav mõju tugeva omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Mõju pole avaldunud niivõrd stiil mis kummalgi meistril on liiga ,,isiklik", selleks et olla järgitav -, kuivõrd vaimsus ja mustvalge
having (omamine) - sissetulek, toit, tervis, füüsiline keskkond loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi arvates, et see on meile hea, mitte vastupidi. Siia kuulub ka perfektsionism, püüdlus täiuslikHeaolu mõjutavad: individuaalsed tegurid nagu sugu, vanus ja haridus. Perestruktuurist tulenevad tegurid nagu pereliikmete arv, nende tervis ja töövõime, ülalpeetavate arv jne. Keskkonnast tulenevad tegurid nagu võimaluste olemasolu või selle 9 11 puudumine, realiseerimisvõimalused. Kaasatus kogukonna ellu ja eneseteostus (A.Reinomägi 2006).
koha pärast reaalmaailmas. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline, et kellega ta ennast samastab. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada, vanematest hakkab distantseeruma, aga siis kui valib kellegi teise, siis see lülitab ülejäänud valikud välja. Lahendid ongi see kas tekib identiteet või rolllisegadus. Oluline on ka see, et räägitakse ideaalidest, võib tekkida pettumine vanemates. Püüd leida iseennast, soov olla unikaalne, kuid samas soov kuuluda kuhugi gruppi. Maksimalism, perfektsionism, avalduvad selles perioodis. Pime ustavus põhimõtetele. 6. Intiimsus või isolatsioon Varane täiskasvanuiga Oluline romantiliste ja sõprussuhete sõlmimine. Areneb välja kas armastu tunne või isolatsioon sõpradest ja romantilisest suhetest. Ideaalne, kui suudad ennast avastada läbi teiste. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada.
Egos on omadus lükata edasi vajaduse rahuldust. Kavalpea. Petab ära Id´i. Reaalsuse printsiip .reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi. Ülimina ehk Superego. Loodud vanemate poolt. Ühiskond annab inimesele midagi, mis on seotud ideaalidega, mis tekitatakse nii, et see on see, mille eest kiita saab. Alateadvus moonutab vanemate soovid. Alateadvus, eelteadvus, teadvus, sotsiaalne kontroll, vanemad, perfektsionism. a) Ideaalmina, ego ideaal – kiitus, uhkus b) Südametunnistus – häbi, karistus. On nägemine, aga puudub energia? IV Ego kaitsemehhanismid: ego blokeerib id’i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus. ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma): objektiivne ärevus (reality anxiety) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm. neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos
püütakse parandada meeleolu ja suhtuda positiivsemalt. · Probleemile keskendatud toimetulekut probleemi mõistmine, tegevusplaani koostamine ja selle järgimine. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga · Optimism-pessimism on suhteliselt püsiv isiksusedimensioon. Optimistlikumad näevad tulevikku helgemana ning seetõttu suudavad keskenduda olevikule ning midagi ette võtta. · A tüüpi käitumine: tige, võistlev, kiirustav, kannatamatu. · Perfektsionism: püüdlemine kõrgete eesmärkide poole pole vastavuses võimete ja ümbritsevate tingimustega. · Ekstravertsus seotud positiivsele keskendumisega, sotsiaalse toetuse otsimisega, huumoriga. · Neurootilisus- ennustab madalat psühholoogilist heaolu ja kehalisi kaebusi. Kasutatud kirjandus · Allik, J., Rauk, M.(2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Allik, J., Konstaabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia alused
Töötamine apaatsena, vähese entusiasmiga või läbipõlenuna. Sul peab olemas olema strateegia, mida kasutada kui endal midagi juhtub ja kliendid on ukse taga. Klient ei tohi aimu saada, et sul on elus midagi juhtunud. Tulid tööle, siis töötad ja punkt. Psühholoog peab püüdma teha kõik, et klient ei kahjustuks. Uriko ütleb, et üldjuhul kliendid saavad aru, kui sa nad ajutiselt või jäävalt ümber suunad. Arvamus, et pean üksi hakkama saama; perfektsionism. Some of our ethical desicion making, especially when er are distressed.... Supervisioon Sotsiaalvaldkonnas pöördutakse supervisioonile tavaliselt viimases hädas või teiste nõu peale. Supervisiooni tähendus Supervisiooni vajalikkus aitab hoida identiteeti. Arusaam, et sa pidevalt arened ja teed seda teistega koos. Supervisioon tervishoiutöös Kovisioon ühes organisatsioonis, erialas töötavad inimesed vahetavad kogemusi.
lisaroll kasutajaid hariva isikuna. Näiteks tuleb IT-l oma panus anda sisekorraeeskirjade kehtestamisel. IT organisatsioonis töötavate inimeste optimaalne profiil oleks „vastutustundlikud loomeinimesed“. Reaalses elus kipuvad need olema äärmuslikud vastandid, seega praktilises IT organisatsioonis kohtab ilmselt nii mõlemat äärmust kui neid ühendava natuuriga isiksusi. Ühteviisi halb on nii lõpmatu täiuslikkuse taotlemine (perfektsionism) kui vastutustundetu suhtumine. Äärmiselt ohtlik on arenduse ja ülalhoiu „kastidesse“ liigitamine (arendus on parem/targem/ilusam suhtumine vms). Moodsas IT-maailmas väjendab seda äratundmist DevOps ideoloogia, kus arenduse ja ülalhoiu eesmärke üritatakse ühildada. Ehk siis: IT on tänapäeval iga ettevõtte osa. It inimesed peavad kaasa lööma teiste koolitamises. It eesmärgid ühilduvad ülalhoiuga. 2) Mahuhaldus /ITIL/
Tekib üleminek lapsest täiskasvanuks. Sellest tulenevalt rolli ähmasus, identiteedi küsimused. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanule. "Mina" areneb jälle siin läbi tundliku arengufaasi, seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma identiteedis vahetada, siis on praegu aeg ühelt rongilt teisele astuda. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline on ka see, et räägitakse ideaalidest, võib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism, perfektsionism, avalduvad selles perioodis. Keerukas probleem on see, et laps/nooruk ei oska leida enda kohta maailmas. Seetõtttu tema identiteet mis tal oli enne üles ehitatud, et see enam ei sobi, vajab ümerkorrastamist. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada, vanematest hakkab distantseeruma, aga siis kui valib kellegi teise, siis see lülitab ülejäänud valikud välja. Lahendid ongi see kas tekib identiteet või rolllisegadus. 6. aste - varane täiskasvanuiga (~18-30a)
põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises Peavalud, seljavalud Söömishäired, n. söögikordade vahelejätmine Isikliku hügieeni hooletusse jätmine Magamishäired, muutused magamisharjumustes. Töösõltuvus Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: pidev kiirustamine ja hõivatud olek kontrolli vajadus perfektsionism raskused interpersonaalsetes suhetes sõltuvus tööst raskused puhkamisel ja lõbutsemisel mälulüngad kärsitus ja irratsionaalsus ebaadekvaatne minapilt enese hooletusse jätmine 24.Teoreetilise sõltuvuse erivorm-kaassõltuvus Kaas(lähi)sõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib siis, kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga ega suuda seda endale selgitada, vaid
andmebaasid Auguste Comte (1798-1857)areng = inimese (inimkonna) tarkus mõista looduses toimuvat. Liikumissuund - hirmult ja müütidelt arusaamisele ja loodusjõudude ärakasutamisele Herbert Spencer1820-1903: liikumine jõuühiskonnast huviühiskonna suunas. Tsentraliseeritud allutamiselt vabatahtliku koostöö ja iseenese vaoshoidmiseni. Sotsiaaldarvinist, olelusvõitlus ühiskonnas, mõnu vs valu, arengu eesmärk - perfektsionism Emile Durkheim1858-1917: liikumine mehhaaniliselt, jõuga kooshoitavalt ja seetõttu repressiivselt ühiskonnalt indiviidikeskse, spetsialiseerunud ja tööjaotusel baseeruva nn orgaanilise ühiskonna suunas Ferdinand Tönnies (1855-1936: liikumine reguleerimata, mitteformaalsest (kaootilisest) ühiskonnast normistatud ja standardiseeritud ühiskonna suunas (vrdl N.Elias!)
idealistlikke muudatusi. Võivad muutuda küüniliseks, kui see ei õnnestu. Eakaaslased ei mõista neid. 72 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused Püüavad olla täiuslikud Seavad endale liiga kõrgeid ees- (perfektsionism). märke. Kardavad läbikukkumist. Ei julge endale uusi ülesandeid võtta. On sõltumatud ja protestimeelsed. Tõstatavad probleeme ja esitavad küsimusi, mis võivad teisi ärritada.
Holistiline teraapia on töö energiatega - energiablokeeringute läbitöötamine. Iga su probleem on blokeering su energiasüsteemis ning see on seotud nii mõtete kui kehaga, aga ennekõike 10 tunnetega. Blokeeringud, mis sisaldavad selliseid negatiivseid tundeid nagu viha, hirm, häbitunne, süütunne, sõltuvus, argus, perfektsionism, pärsivad tohutul hulgal energiat, mida sa võiksid palju otstarbekamalt kasutada. Kui energiablokeeringud on kõrvaldatud, hakkab energia vabamalt voolama. Sinu tegelikel annetel, teadmistel ja talendil on võimalik siis paremini avalduda. Suhted teiste inimestega muutuvad, tunned suuremat rahu ja tasakaalu. Võid märgata muutusi ka oma kehas ning vanade valude ja sümptoomide kadumist, kuna kontakt Kõrgema Mina energiaga on iseenesest tõhusa ravitoimega.
modernismi tõus. 1920. a-te Saksamaalt pärinev moodsat arhitektuuri tähistav mõiste International Style , mis rahvusvahelisse käibesse tul juba 1932.aastal New Yorgis Philip Johnsoni ja Henry-Russell Hitchcocki korraldatud samanimelise arhitektuurinäituseganing tähistades euroopa funktsionalistlikku arhitektuuri, sai peale II ms funktsionalismist pärinevate konkreetsete stiilitunnuste (regulaarne proportsioneeritud vorm, elegantsed materjalid ja tehniline perfektsionism) järgi eristavaks arhitektuurisuunaks International style tähistab modernismi läbimurret rahvusvahelisel ja tasemel. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 22 Brutalism. Jätkub orgaanilise arhitektuuri areng, millega rööbiti areneb ka brutalism – arhitektuurisuund, milles peeti oluliseks konstruktsiooni- ja ehitusmaterjalide (töötlemata pinnaga betoon, teras, tellis) ehedat kasutamist ning nende varjamatut välist loetavust
h. virtuaalsed kasiinomängud) Uurijad on leidnud tugeva sideme patoloogilise interneti kasutamise ja teiste sõltuvuste vahel. Vastavalt dr. Youngi (1996) uurimusele 400 IAD juhtumi puhul üle 50% patsientidest teatas varasemast teist liiki sõltuvusest. 2.2.Töösõltuvus (workaholism) Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine 2.3. Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus.
Arengulised faktorid - ülekaalulisus, kõrgem KMI - varajased pubertaalsed muutused - lapsepõlves valikuline söömine - lapsepõlves toitumis- ja seedetraktiprobleemid - narrimine/negatiivsed kommentaarid kehakaalu teemal - lapsepõlves ärevushäired Psühholoogilised ja käitumuslikud faktorid - rahulolematus kehakuju ja kaaluga, kõhnuseihalus - madal enesehinnang, eneseväärtustamine läbi kehakaalu ja kuju - perfektsionism, obsessiiv-kompulsiivsed isiksusejooned - depressioon, ärevushäired - psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine ja sõltuvus - emotsionaalne ebastabiilsus, impulsi kontrolli raskused - dieedi pidamine, toitumise piiramine - liigsagedane treening Keskkonna faktorid: - negatiivsed elusündmused - füüsiline ja seksuaalne vägivald Levimus - AN: 0,5-1%, subkliiniline 3,7% (APA, 2000) · - BN: 3,0% (APA, 2000) ·
Selle sammu juures tuleb tuvastada kõik tegevused mis lisavad väärtust näiteks: disainimine, tootmine jms. Voo tekitamine – kogu väärtusahela ulatuses on vaja panna protsessid sujuvalt liikuma, et väärtus jõuaks võimalikult kiiresti ja võimalikult madalate kuludega kliendini. Tõmbesüsteemi loomine – toode või teenus seotakse lõppkliendiga, kelle poolne nõudlus käivitab tootmise. Ideaali otsimine või perfektsionism – protsessi on vaja täiendada pidevalt. 37. Paindlikud ettevõtted vs traditsioonilised masstootmise ettevõtted • Tootepartii suurus. Paindlik firma tahab vähendada tootepartii suurust nii väikeseks kui vähegi võimalik (kuni ühest ühikust koosnevaks tootepartiiks) • Toote liikumismudel. Tootmine on organiseeritud toodete kaupa. Kõik detaili või toote tootmiseks vajalikud funktsioonid on koondatud ühte kohta nii lähestikku kui
Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks mobiliseerida. Või on see sotsiaalfoobia? Mis on rahvusvahelises psüühikahäirete klassifikatsioonis sees, halvendab eksamil esinemist ning kuulub ravimisele. Või on see hoopis anankastse isiksuse tüüpiline reaktsioon situatsioonile, kus pannakse proovile tema ülim perfektsionism ning kus tema tüüpilised kõhklused “kas ikka rohkem ja täpsemini?”, “kas oleks pidanud ...” ärevuse tekitavad? Mispuhul mõned koolkonnad juhtumit ravimatuks isiksusehäireks peavad ja adekvaatsemat situatsioonivalikut soovitavad. Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10 järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust sellele küsimusele sellegipoolest ei tule.
Dissotsiatsioonȱȱ Talumatuseniȱkuhjuvȱpingeȱ Häiritudȱkehatajuȱȱ Stressiȱkiireȱmaandamiseȱvajadusȱ Häiritudȱinimsuhtedȱ Ennastȱvigastavadȱomasugusedȱ Söömishäiredȱȱ kaaslasedȱ Emotsionaalneȱhäireȱ Täiuslikkuseȱtaotlemineȱ Lahutusȱperekonnasȱ (perfektsionism)ȱ AnamneesisȱennastȱhävitavȱkäituȬ Psühhootilineȱseisundȱ mineȱperekonnasȱȱ (ntȱkäskeȱjagavadȱhääled)ȱ Mõnuaineteȱtarvitamineȱperekonnasȱ Kaebabȱnegatiivseidȱtundeidȱ(ntȱ Tunnebȱoluliseȱsuhteȱkaotuseȱohtuȱ depressioon,ȱtõrjutus,ȱenesevihkaȬ Anamneesisȱsuutmatusȱlahendusiȱ mine,ȱlahusolekuärevus,ȱsüütunne)ȱ
akuutses või kroonilises kriisiolukorras olevate inimestega. Emotsionaalsed pinged suhtlemisel hirmunud, surevate, eluohtlikult haigete patsientidega; vigastatud, väärkoheldud, kuritarvitatud lastega; kodutute, joobes, mitte koostööd tegevate patsientidega; keerulised lähedased, kellel on suured ootused haiglaeelse meditsiini võimalustele. Väsimus, unepuudus, unest ilmajäämine. Perfektsionism. Hirm oma ohutuse pärast, ohud oma kehale: tänavaliiklus, nakkusoht, ohtlikud ained, koormus kandmisel ja tõstmisel, agressiivsed patsiendid. Organisatsioonistressorid Kiire muutus puhke- ja tegevusfaaside vahel (nullilt sajale), kiire muutus alakoormuse ja ülekoormuse vahel (öösel pole kutseid, siis järsku liiklusõnnetus kinni kiilunud inimestega). Pidev otsuseni jõudmise ja probleemi lahendamise vajadus, osaliselt suure ajalise surve all.
annaabi.ee 
