elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka nädala śees, on alkolitarbimine. Seepärast tuleb
uskumusi, mis olid vanasti ja mis peaks olema ka tänapäeval. Väga suur osa pere traditsioonis oli lastel, kuna lapsed olid tihti need kes andsid seda kõige paremini ja elavamalt edasi. Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus. Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua. Traditsiooni pidi säilitama, kuna see hoidis peret koos ja suurendas võimalust perega rohkem ühendusi luua. Tänapäeval ei ole enam paljusid traditsioone, mis olid mitmeid või sadu aastaid tagasi. Näiteks käidi kunagi surnuaias haudadel laulmas ja muud säärast tegemas, kuid nüüd ei ole see enam suur traditsioon. Ei saa väita, et seda ei tehta, aga see ei ole enam populaarne. Vanasti oli üleüldse inimestel rohkem aega pühendada traditsioonidele ja perele. Suur osa traditsioonist on tantsul, kuna seda sai teha koos ja see tõi kõigi nägudele naeru ja õnne.
Pereelu. Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev
Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magatiPidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), erilise kaitsva jõuga jõululeib ja jõuluvorstid (enamasti valged vorstid, mis tehti vaid tangust ja sibulast). Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Kuna jõulude ajal olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Nii Eestis kui Ameerikas tähistatakse uue aasta tulekut pidudega ja ilutulestikuga. Uue aasta vastuvõtt on igal pool rõõmus sündmus. Korraldatakse meeleolukaid pidusid, kus tantsitakse, on ka rikkalik söögilaud. Kui Eestis varasematel aegadel oldi sel ajal kodudes, vaadati televiisorit, siis üha enam käiakse ka meil kas restoranides või laevadel või mujal, kus esinevad lauljad, pidu kestab tavaliselt hommikutundideni
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna po
sündinud inimeste hulka või kui ajavahemikku, mille jooksul enamik sel ajal sündinud inimesi jõuab ühelt põlvnemistasandilt teisele. Teisalt võib rõhutada põlvkondade sisemist, hingelist ühtsust. Põlvkond koosneb inimestest, kes on seotud ühiste lapsepõlve ja noorukiea läbielamiste kaudu, mis tekitab ühise isiksusetüübi. PEREKONDLIKE TRADITSIOONIDE TÄHTSUS Perekonna käekirjaks võib pidada traditsioone.Mida vanem on traditsioon, seda tähtsam tundub ta pere liikmetele. Näiteks : *sünnipäevalapse üleslaulmine, *tema erisoovide arvestamine sel päeval, *igale pereliikmele istutatakse hingepuu, *perel on päeva jooksul kindlasti üks ühine söömaaeg, *iganädalane pereüritus, mille tarbeks varub aega igaüks. Peale rõõmsate traditsioonide peaksid perekonnal olema ka tülide ja pahanduste lahendamise tavad, mida tuleks kujundada teadlikult ja eesmärgipäraselt. Näiteks:
Jarmulke/kippa 'kuninga kartus', see peegeldab jumalakartust, näitab ja tuletab meelde, et on midagi, mis on inimesest kõrgemal. Üle nelja küünra ei või käia ilma katmata peaga. Judaismi usupühad on väga olulised; need on hetked, mil erinevatest põlvkondadest kogunevad inimesed kokku. Iganädalane usupüha on sabat, mis algab reede õhtul päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul päikeseloojanguga. Sabat on hingamispäevaks, inimene peab Jumala üle mõtisklema ja olema perega, käima sünagoogis. Ei tohi teha tööd sel päeval on väga palju keelde. Tuld ei tohi teha, toidud tehakse valmis eelneval päeval. Keelatud on ka õmblustöö, lammaste pügamine, kirjutamine, ehitamine, pikkade reiside ettevõtmine. Isegi ei tohi mõelda töö tegemisest. See ei tähenda aga seda, et sabat oleks puhkepäev. Sel ajal tuleb Jumalast mõelda. Teised pühad on seostatud rahva ajalooga: 9
Vastasel juhul võis olla tagajärjeks loote väärareng või nurisünnitus. See võis mõjutada ka teisi inimesi. Raseduse ajal ei tohtinud end üle pingutada, raskeid asju tõsta ega ka suitsetada. Ei tohtinud töötada mürgiste ainetega, ning ei tohtinud teha ka öötööd. Mürgiste ainetega töötamine ning öötöö oli ka tööseaduse alusel rasedatele naistele keelatud. Veel oli keelatud ka abort. Mõningates peredes ja ka piirkondades häbeneti rasedust ja prooviti seda ka varjata. Eriti varjasid oma rasedust need, kellel olid vallaslapsed. Pered, kes rasedust häbenesid, ei käinud pidudes, pulmades ega ka matustel. Mõned pered ei käinud vaid matustel, kuna sinna ei soovitatud minna ei rasedatel. Kardeti ka seda, et lastetud inimesed võivad raseda ära sõnuda. Traditsiooniline oli, et tüdruklastele sobis roosa ja poisslastele sinine värv. Sellest traditsioonist pidasid ka
ka kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Jaanilaupäeval koju ja kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka tube, nagu suvitsepühade ajalgi. Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kuid palju rõõmu tõi oma perega kaskede järel käimine - eriti lastele, kellel see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20.
Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta) VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda tüdruku nimi. Siis kutsutakse koer uksest sisse
haudade peal, ka muude pühade ajal. Praegu on säilinud koguduse kõige suurema püha ning teiste suuremate pühade ajal matusepaigal söömise komme. Kiriku nime püha on neist kahtlemata kõige olulisem. Haudadel söömise puhul on esmane märksõna kommunikatsioon. Suhtlemine toimub esiteks elavate vahel – sugulased ja sõbrad tulevad kaugelt kokku ning suheldakse, söödakse-joodakse. Alguses ollakse pere ja sõpradega ühe haua juures, kuid kui esimene sööma on söödud, siis algab haudade vaheliste seltskondade omavaheline suhtlus: kutsutakse teisi enda juurde süüa, pakutakse viina. Ka alkohol on surnuaiapühades lahutamatu osa, kuid see on väga tugevasti reglementeeritud. Ühelt poolt on alkohol kommunikatsiooni abivahendiks, kuid teiselt poolt vaadates on alkoholi joomine rituaalne, teadvust muutev vahend. Selliseid juhtumeid, et inimesed oleksid purjus, esineb haruharva. Inimesed ei pruugi pitsist isegi
enamasti samasugustes kortermajades nagu eurooplased. Selliseid suuri kortermaju kutsutakse Jaapanis danchi ja need on ehitatud betoonist ja terasest, siseviimistluses kasutatakse ka puitu. Tüüpiline jaapani korter on aga oluliselt väiksem, kui Euroopas. Tegelikult on iga jaapanlase unistuseks oma maja, aga kuna maa on väga kallis, on ka majad kalllid ja võrdlemisi väikesed. Maapiirkondades, kus maa on odavam, on ka majad suuremad ja neis on piisavalt ruumi, et koos perega saaksid elada nii lapsed kui vanavanemad. Ruumi jätkub seal ka külalistele ja perekondlikke tähtpäevi saab tähistada kodus. Linnades tingib ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või nn. ühiskondlikes hoonetes (jaap. k. kaikan). Suvi on Jaapanis kuum ja niiske, seepärast pööratakse elamute ehitamisel peatähelepanu mitte küttele ja soojustamisele, vaid sellele, et ka kuumadel suvepäevadel
Kui kosjasõidul tuli esimesena vastu vana naine, siis oli kõige targem ots kohe ümber keerata ja koju tagasi minna. Meesterahvaga kohtumine tähendas aga õnne. Kosjaskäiku said mõjutada ka loomad. Kuigi kosilastel oli endil viin kaasas, ei tohtinud kunagi kõrtsist peatumata mööda sõita. Alati tuli sisse minna ja viina osta. (Meri 2003: 16) Kui kosjad sobisid toodi välja kosjaviin. Vana tava kohaselt oli kosjaviin põletatud suhkruga punaseks värvitud ja soovitavalt magus. Kui söödud ja joodud, siis vahetati üldjuhul kinke. Neid kingitusi on kutsutud kihlad või pandid. Kui pruutpaar oli kolmel pühapäeval kirikus maha hõigatud,siis võis pulmi pidama hakata. (Karu, 1997: 6) Kosjade ja pulmade vahelisest pikkusest on väga erinevaid kirjapanekuid. Kui kosjas käidud kevadel, siis tavakohaselt peeti pulmi sügisel. Hilisematest aegadest teated räägivad aga sellest, et just jaanipäeval sõlmitud pulm on kõige püsivam.
juuni (12. juuli). / 2/ Surnute mälestamine Ivan Bogoslovi [?] päeval (07.07.) kalmistul. Mordva ANSV Tshamzinka raj. Bolshoje Maresjevo k (ersa). J. Karm, 1987. (Fk 2222:73) Jaanipäev on väga vana suvapüha ja ka kõige tähtsam suvepüha. Jaanipäeval oli kombeks käia saunas ja surnuaias. Õhtul süüdati jaanituli, mis oli kõige tähtsam tuli aastas. Jaanituld tehakse ka tänapäeval. Vanasti oli nii et jaanitulel käidi perega ja lõbutsesid igas vanuses inimesed, aga tänapäeval tullakse sinna tavaliselt omavanustega. Jaanituli Paljud rahvused koos eestlastega seostasid jaanituld päikesepüha ja kultusega. Jaanitules koguti palju puid ja põletusmaterjali.20. saj keskel tehti Eestis erinevalt tuld. Näiteks Lõuna- Eestis süüdati tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis ning ka elava puu otsa viidud katlas. Seda tuld kutsuti leedutuleks. Lõket tehti kõrgemates kohtades. Vanasti oli kombeks ehitada
traditsiooni ja väga kõrged lootused selle suhtes. Tekib pigem kesk- ja vanemas eas. Tulemuseks on sekularism, erareligioon, hereetilised otsingud, kuid kindlasti mitte liitumine uue usulise traditsiooniga. 3. Uue tähenduse leidjad, kes elavad läbi sügava taaspöördumise kogemuse. Omandavad isiklikul usulise kogemusel rajaneva tekstikeskse ja põhimõttekindla usu. 4. Eluaegsed otsijad, kes vahetavad korduvalt usulisi traditsioone ja praktikaid kogu elu jooksul korduvalt. Nad on avatud kogemusele ja omavad kõrget subjektiivse heaolu taset. 24) Elukäik ja usuline areng. Religioon lapsepõlves, teismeeas ja täiskasvanueas. Religioosse arengu uurimisel on üks võimalusi lähtuda erinevatest vanuseastmetest. Üldistatult on võimalik jaotada inimese elukäik kolme suurde perioodi – lapsepõlv, täiskasvanuiga ja vanadus.. Seesugune jaotus on küll mõnevõrra ebatäpne ja üldine,
Poest osta ei olnud võimalik eriti midagi, kuna raha oli kolhoosnikul väga vähe. Kartuli ja lehma najal elasid paljud pered selle erakordselt raske aja üle. Tol ajal oli kohustuslik normipäevade tegemine kolhoositöödel, kuid see oli väga koormav. Aasta lõpus anti normipäevade eest veidi vilja. Erinevalt tänapäevast tehti laupäeval tööd, ainult pühapäev oli puhkepäev. Kahtlemata oli tollel ajal elu väga raske, kuid vaatamata raskele elule suutsid eestlased siiski hoida oma traditsioone. Igapäevane toit ja jook maaperedes Maarahvas jagunes kaheks: ühed said riigilt palka, nendeks olid näiteks õpetajad ja riigiasutuste töötajad. Nende toit ei erinenud linnainimeste omast. Kuid väga kehvas seisus olid 50- tel need, kes olid kolhoosnikud, kellel ei olnud rahapalka. Elati õue- aiamaal kasvatatavast ja loomade pidamisest. Suuresti mõjutas toidulauda pere suurus, sissetulekud ja kohapealsed kauplemisvõimalused.
kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Jaanilaupäeval koju ja kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka tube, nagu suvitsepühade ajalgi. Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kuid palju rõõmu tõi oma perega kaskede järel käimine - eriti lastele, kellel see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi
2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada klientide taju ja rahulolu. Uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud 35 inimesega. Teemapargi reklaamimine ,,mänguparadiisina" rõhutab perekonna ühtsust ja koos kvaliteetaja veetmist, aga uuringus selgus, et reaalsus on tihtilugu teistsugune laps sõidab üksi atraktsioonil ja lapsevanem ootab mujal. Reaalsus ei peegeldanud seda lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330) Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal selgunud, et välisturistid hindavad Eestit lastega perede sihtkohana negatiivselt. Eestis on tuntav puudus atraktiivsetest ja konkurentsivõimelistest peredele suunatud turismiobjektidest. (Lottemaa.
Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Jaanilaupäeval koju ja kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka tube, nagu suvitsepühade ajalgi. Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kuid palju rõõmu tõi oma perega kaskede järel käimine - eriti lastele, kellel see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20
toidujagamise üle. Vastukaaluks, 86% beebidest, kes olid nõus teist lelu jagama, pöörasid rohkem tähelepanu õiglase toidujagamise protseduuriga stseenile. Sommerville'i juhtimisel uuritakse nüüd, kuidas perekondlikud väärtused ja uskumused mõjutavad väikelaste arengut. Eestimaalaste pereväärtused on muutumas Lapsi ei peeta eneseteostusel enam nii tähtsaks kui varem. Postimees/Scanpix 08.06.09 | Ühiskond Eestimaalste hoiakud perega seonduvates küsimustes on viimase 19 aastaga tublisti vabamaks muutunud. Tartu Ülikooli doktorandi Kairi Kasearu tehtud analüüsis vaadeldakse eestimaalaste hoiakuid eluaegse abielu, laste kui eneseteostuse allika, lahutamise ja muude perega seotud küsimustes 2009. aasta alguses. Viimase kahekümne aasta jooksul on üldine perekonna tähtsus jäänud Eestis suhteliselt muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas
Neile ei sobi eriti sellised ametid, kus nõutakse palju oma algatust, paindlikku mõtlemist, loomingulisust. Valdavalt on nad tavaliselt oma ala suhteliselt head asjatundjad ja nende peale võib loota. Vanemas eas kipuvad sundustlikud jooned süvenema ja inimesed hakkavad üha enam kõige külge klammerduma. Tihtipeale nad teostavad oma võimu isegi pärast oma surma, näiteks läbi testamendi. Rahva seisukohalt on neil ka oluline ülesanne kanda. Nimelt nad kannavad edasi traditsioone, aga kui nad jäävad mingitele arengujõududele jalgu, siis neist tavaliselt astutakse üle. Sundustega tüübi positiivsed jooned on need, et nad on vastupidavad, stabiilsed, püüdlikud, püsivad, hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata. Nad ei suuda lihtsalt olla, lasta asjadel kulgeda, voolata.
Praegusel ajal ostetakse ise korterid või majad , vähesed asutused jagavad kortereid . Mööbel ostetakse samuti ise , osa sellest on vanemate oma . Kaubavalik on varasemaga võrreldes kõvasti mitmekesisem , riietusega on samamoodi . Poelettidel ei ole enam vaid massitoodang . Tihtipeale ei sööda enam ühel ajal , terve perekond koos , vaid igaüks sööb siis kui on aega ja tahtmist . Üldiselt oli tol ajal siiski toit tervislikum , kuna ei kasutatud toiduvärve ega söödud rämpstoitu , kõik tuli looduslikul teel . Praegust areneb tehnika nii kiiresti , et ei jõua sellega sammugi pidada . On olemas telerid , arvutid , muusikakeskused , külmkapid , frisüürid jne. , mida tol ajal ei leidnud , kui leidus , siis mitte sellisel viisil . 3 Töö , sealhulgas õpilaste töö suvel Mu vanaema läks juba 5-aastaselt karja õhtul , 6-aastasel käis ta neli korda
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid. Leiutati taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri leivaahje. Nigela viljasaagi, sõdade ning näljahädade tõttu segati rukkileiva taignasse palju aganaid. Saadud leiva kohta öeldi, et see oli nii kerge, et tuul võis ta lendu tõsta. 150 aastat tagasi Suurenenud viljasaagid võimaldasid puhta aganateta leivataigna valmistamist. Taigent hakati valmistama tuulatud viljast jahvatatud jahust. Suurtes peredes küpsetati leiba pikaks ajaks ette. Pätsid olid ümmargused ja suured, kaalusid 6 12 kg. Sügisel rehepeksu ajal, kui iga päev tuli tugevasti ahju kütta, püüti ka toidutagavarade küpsetamised ära teha. Mõnes peres küpsetati siis leiba jõuludeni ette. 100 aastat tagasi Leivapätsid muutusid väiksemaks (3 6 kg). Leivategemisel võeti senise leivaküna asemel tarvitusele leivaastja. 75 aastat tagasi Hakati küpsetama rukkipüülist peenleiba. Tänapäeval
TAHAD elada koos teisega mitte ainult rõõmus ja kütkestuses vaid ka mures ja vastuoludes ning püsida koos läbi vananemise kuni surmani. Kihlust tuleb harva ette, ent laulatust ikka, sest on neid, kes eelistavad laulatust ilmaliku registreerimise asemel. Sest nende jaoks, enamasti naise jaoks, on oluline tunda ennast abielus turvaliselt, kuivõrd altari ees, Jumala ees ju tõotatakse elada koos kuni surm neid lahutab. Tajutakse, et selles tõotuses on palju enamat kui üks allkiri abielu registreerimise paberil. Osad paarid peavad oluliseks laulatusel saadavat õnnistust nende kooselule. Teiste jaoks on paraku olulisim paari panemise pidulikkus - orel mängib, kaunistatud kirik jms. 7. Sina ei tohi varastada. Algselt ei käsitlenud see käsk vargust, vaid inimröövi. Kuritegude nimistus, mille eest järgnes surmanuhtlus, oli ka: "ja kes inimese varastab, kas ta tema ära müüb või tema käest leitakse, see peab surma surema."
vanematele ,,kes nad on". 4. Neil on raskusi alluda vastuvaidlematult autoriteedile (sellistele, kes ei pea vajalikuks põhjendada oma nõudmisi ega tunnista valikuvabadust) 5. Teatud asju nad lihtsalt ei tee, näiteks järjekorras seismine on nende jaoks vastunäidustatud. 6. Neid muserdab see,kui nad puutuvad kokku konservatiivsete süsteemidega. Muserdab sellepärast, et loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone. 7. Nii kodus, kui ka koolis oskavad nad tihti leida olukordadele paremaid lahendusi. Sealsamas mõjuvad nad süsteemipurustajatena ehk siis need, kes ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga. 8. Nad mõjuvad suhtlemisvõimetutena, kui ei viibi just omasuguste seltskonnas. Kui neil pole enesesarnast kõrval, siis tihti nad justkui kapselduksid. Neil jääb mulje, et maailmas ei mõisteta neid absoluutselt. Ka sotsiaalsete suhete loomine koolis on
reproduktsiooni" · Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zandre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist. Tema idee: Andersoni seadus ei sobitu kõikide rahvaluule tekstide stabiliseeruvuse kirjeldamiseks. Järeldas: tuleks otsida... Mis on "Sama" tekst Kristi Salve, Kangelaslugu Siberist läänemeresoomlasteni Rmt, Ajalaval 1995. Kirjeldab välitööde maastiku. Ta ei eeldanud, et seal peres saab palju rahvaluulet, kuna oli tegemist keskealsite perega. 1. Tüpoloogiline uurimine ja küsimus loo "juurtest", levikuareaal, tekstide struktuuri võrdlused ja tulemuste kaardistamine, tüübikstaaloogid. 2. Pärimusökoloogiline küsimus: Miks eestis seda lugu ei ole? 3. Tõlgenduslik uurimine, mida võiks tähendada? Teksti kuulamine: 3 lugu. Kas on sarnased? : Konflikt on sama, pere koosseis on sama, ja see et naised on reetlikud ja poeg päästab! Tekstide selgroog on sama
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
· muuseumid; · muud vaatamisväärsused (Kotler et al 1999: 140). Kenneth Robertsi andmetel on atraktsioonid unikaalsed, varieerudes maailma imetlus- väärseimaist jugadest teemaparkideni ning tõmmates turiste ligi kogu maailmast. Potentsiaalsete ja olemasolevate atraktsioonide inventeerimisel soovitatakse need jagada kahte gruppi: tuumik- (eeltoodud loetelus) ja toetavad atraktsioonid. (Roberts 2004:70) Tuumikatraktsioonid on peamised tõmbetegurid, kuid need ei saa olla ainsad atrakt- sioonid. Lisaks tuleb analüüsida ka toetavaid teenuseid, mida turistid külastusperioodil tarbivad. Nendeks on majutus, toitlustamine, transport, parkimine, avalikud teenused (politsei, esmaabi) jpm. Peale selle on oluline anda potentsiaalsetele külalistele turismi- sihtkoha kohta informatsiooni. (Dorbek et al 2003; Hall et al 2006: 123) Pereturistile positsioonimisest on kirjutanud mitmed autorid: Heli Tooman, Aare Mae, John Reith, Roger March, Arch G. Woodside, Maureen H
tekib veel elukaaslaste roll (isa ja ema). Süsteemid ja alasüsteemid on omavahel eristuvad piiridena. · piir: ühe või mitme inimese eristumine suhetes teiste inimestega. Kaks aspekti: millegi omaks olemine ja millestki eristumine. · sisend: energia, mida sisestatakse süsteemi ja väljastatakse läbi piiride. Süsteemid jagunevad vastavalt selliseks, millised on avatud või suletud süsteemid. Tegemist on paindliku piiriga, aga probleemselt käituva lapse perega on tegemist suletud süsteemiga. Korrastamatus ehk entroopia. Selleks, et probleemselt käituvate laste peresid aidata, on vaja väljaspoolt energiat sisestada, et ei tekiks entroopia. Avatud süsteemid toodavad energiat, suletud süsteemid aga korrastamatust. · hierarhia: nimetatakse ka võimuks. See peegeldab indiviidi domineerimist peresüsteemist ja seotud indiviidi võimega muuta peres rolle ja reegleid. See kuivõrd
kisselliga, õunasupp ploomidaga, 20.sajandi teisel aastakümnel ka kompott. Munadest valmistati kauneid torte. Pulmajoogiks on aga läbi aegade olnud eelkõige õlu. Teiseks suhteliselt vanaks pulmajoogiks on viin. Varem joodi pruutpaari terviseks otse käest kätte antavast pudelist ja enne lonksuvõtmist öeldi tervitussõnad. 1900. aasta paiku tulid kasutusele napsiklaasid ja terviseviina joodi kohe pärast laulatust pulmamajja saabudes. Veini ja likööri hakati jõukamates peredes pakkuma 20.sajandi alguses. Alkoholivabadest jookidest hakati pakkuma kohvi ja teed. Peale sööki algas tants. Tantsuks kutsuti mõni pillimees, kusjuures eriti armastatud pillideks olid lõõts ja viiul. Pulma kombed ja mängud/tavad 19 .sajandi lõpu uute tuulte keerise jäid kindlamalt püsima mõned identiteedi sümbolid. Vanale tanutamise traditsioonile lisandus palju uut ja selles segunesid nii vanad tavad kui lisandus palju uut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
