probleeme läbi aegade: üldsuse ja inimese vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest. Küsimusele, kas Tiina on võitja või kaotaja, ei saa minu arvates üheselt vastata, sest Tiina oli nii võitja, kui ka kaotaja. Tiina satub peale ema hukkamist Tammaru perekonda, kes on võtnud nõuks ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps üles kasvatada. Tiina erineb aga Tammaru pererahvast mitmeti, ta on tumedamat verd, on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale. Tema kirglik loomus ei suuda leppida inimest alandavate ja moonutavate oludega. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere traditsiooniliste tõekspidamistega. Inimesed lihtsalt ei suutnud leppida sellega, et Tiina on teistest erinev ja lihtsalt häbistasid teda selle tõttu. Tiina
Mari sõimab kõigi kuuldes vihahoos Tiinat libahundiks Tiina solvub Tiina korraldab skandaali Tiina põgeneb metsa Mari proovib Margust rahustada Margus on Mari peale vihane Neljas vaatlus: Tiina on neljandat päeva metsas Margus norutab Jaanus räägib Margusega Vanaema lohutab Margust Tiina ilmub lõpuks välja Tiina hakkab halama Sõimab kogu pererahvast Pöördub nuttes Marguse poole ja sõimab teda Margus püüab teda rahustada Läheb meeleheites metsa tagasi Viies vaatlus Pere on kodus peale Marguse Mari ketrab , Jaanus istub niisama käed süles Margus jõuab koju Mari tormab Marguse juurde Margus kirub tuisku ja hunte Vaatluse esimene lõppemise variant Margus on koju jõudnud Hundid tükivad õuest tuppa
kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles kõvasti. Andes uskus, et tuleb teha tööd ja näha vaeva, siis tuleb ka armastus. Nii rabas Andres tööd teha, lootes, et lõpuks tuleb ka tema õnn ja armastus, kuid see jäigi vaid unistuseks. Ajapikku olid inimste naerusuud asendunud tõsiste nägudega. Lapsed, kes varem igal pool rõõmsalt ringi jooksid, hakkasid isa eest oma rõõmu varjama, sest nad teadsid, et isale see ei meeldiks. Krõõt
jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu . Tänapäeval on Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil sõpru meeles pidada. Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka
jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu . Tänapäeval on Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil sõpru meeles pidada. Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi
,,Sinilind" Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlincki kirjutatud muinasjutt ,,Sinilind" on üks parimaid, mida olen lugenud. Eelkõige meeldib mulle selles raamatus rohke sündmustik, kus vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind, kes neile õnne toob. Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes kandis peas punast kottmütsi ja oli riietunud üleni rohelisse. Ta oli lombakas ja ühe silmaga. Lastele
"Tõe ja õiguse" inimesed elasid, olles puuris oma unistustes ehk illusioonides, mis nad iseendile loonud ,,ning neid unistusi hoiti kinni kõigi kümne küünega, et mitte neil minna, kaduda, unustusse vajuda lasta. Vargamäele tulles olid kõigil suured lootused ja unistused, tasapisi mõnedki neist täitusid ,aga pikapeale venis unistustes ,endale loodud pettekujutelmades elamine üle süngeks ja õelaks reaalsuseks, mis tundmata oma piire aina piitsutas ja piinas pererahvast andmata neile mõnda vaba hetke puhkuseks, hingetõmbeks. Nõnda lõppes Krõõda elugi ,täis töid ja tegemisi viimse hetkeni. Omakorda aga algas sellest punktist Mari kannatuste rada Vargamäe uue perenaisena, endal südamel kipitsemas lisaks veel tema mehe Jussi enesetapp, muutes temagi kurvameelseks. Vargamäel oli ka rõõmsaid ja helgeid hetki, päevi, nädalaid aga need tundusid olema rõhutud kusagile kitsikusse tagaplaanil, kuna polnud õigupoolest aega neid meenutadagi.
Tuppa jõudes visatakse mulle paar kopsikutäit kuivtoitu ette, mille söömisest ma olen ära tüdinenud, aga tean, et peale lõunat saan kodujuustu, mida ma ülekõige siin maailmas armastan. Oma täitmatu maoga sööksin terve päeva ja kauem veelgi. Kuninglik voodi ja kuninglik nuhtlus Oma kõhu täitmise lõpetades limpsan vett peale ja kui teised on ära läinud, siis hiilin vaikselt teisele korrusele ja teen oma uinaku suures voodis, millel on mul au magada ainult päeval, kui pererahvast kodus ei ole. Olen kade selle voodi omaniku peale, kuna siia pikali visates võibki ennast magama unustada. Lösutan oma kolm tundi siin ja tunnen, et kõht on tühi ja lippan alla korrusele toitu nuruma. Mind ei usaldata ikka veel omapead koju jääma ja pean olema vanaema ja tema tüütu krantsiga. Oma toidunõu ees tiirutades mõistetakse, et ma tahan süüa ja nüüd on minu lemmik söömakord ja kodujuust ajab mind lihtsalt hulluks. See on toit, mille nimel ma teeksin kõik
Kadripäeva lahutamatu osa oli kadrisandiks käimine.Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelnevalhanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. * Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida. * Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted. * Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära. Andresepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev (30
Toidunõudel ei tohi kaasi peal olla. Jõuluajal ei tohi öösiti valgus toas kustuda. Valgus ei tohi välja paista. Jõuluöödel oleks hea üleval olla. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heidetakse, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. 24.XII on üldine saunaskäimise päev. Saun pannakse küdema juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema. Hinged lähevad sauna vihtlema peale pererahvast. Ollakse kodus oma perega. Jõulupühade ajal ei maksa kodunt välja minna: küla peal kõndides võid endale halba õnne kaela saada. Külalisedki võivad tuua õnnetust. Alles südaööst, kui algab uus aasta, võivad poisid ja mehed minna küla peale. Linnaski on võimalik jõulusid maakombel pidada, oluline on 21.24.XII hoida toad öösel valged, aknad pimedad ning toit laual.
Poiss oli värdjas, kel lapik pea ning lömmis, laiade sõõrmetega nina, kuid ta oli siiski väga armas. Ka siin tuleb välja, kuidas mehed käituvad väga üleolevalt naistega. Külaline Ühel päeval helistas külaline ukse taga. Alguses ei tulnud keegi vastu, kuid siis jõudis uksele Sasa, uus köögitüdruk. Külaline oli kohe temaga tõre, et tüdruk nii kaua uksele vastu tuli, arvates, et too magas kuskil. Ta tahtis näha pererahvast, kuid neid ei olnud kodus ning ta jättis neile teate. Ta hakkas lahkuma, kuid keeras järsult ümber ning võttis tüdruku jõuga endale. Hiljem lahkus ruttu, jättes endast maha nutva Sasa. Kui pererahvas koju tuli, ütles edasi teate ning ettekäände, et kooris sibulaid, selle pärast on silmad punased. Tüdruk jäi magama, lootuses, et Adam Adamõt.s tuleb veel kord neile külla. Lõunalauas aga selgus, et mees oli sõitnud Moskvasse ja käis ainult selle pärast, et jumalaga jätta.
töötegemine ning mure ta juba vanaks ning küürakaks teinud. Lootus oli siiski alles, sest kõige suuremat võitu nägi ta noore Andrese silmades, sest ta oli iseloomult ning füüsiliselt nagu ta ise nooruses. Just sellist pärijat Andres endale sooviski, kes klaariks arveid nii talus, kui ka väljaspool ning kes saaks hakkama talutöödega. Noore-Andrese kroonuminemise ajal tundis vana-Andres ennast lööduna, sest ta pidi palkama endale sulaseid ning oma pererahvast polnud eriti alles jäänud. Noore-Andrese sõnad, et too polegi kindel kas tahab Vargamäele jääda või mitte, ei meeldinud ta isale, sest see purustas ta viimase lootuse. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud, sest tal polnud lõpuks kedagi oma kes tööd teeksid. Alles olid jäänud vaid noored lapsed ning vanad väetid taluomanikud. Ehk kõik see kõva töötegemine ning südametult kalk lastesse suhtumine viiski nad siit minema
Välimuse ja käitumise poolest ei erine näärisokk jõulusokust (jõulupukast). Siiski on käimise aeg rohkem määratletud, see hoogustub alates keskööst, sest näärisokud nagu uusaasta- ehk nääripoisidki kuuluvad hea õnne toojaina ning soovijaina nimelt aasta alguse juurde. Nääripoiste välimus on tavaline, kantud on teravaotsalise kiivri taolist õlgadest meisterdatud mütsi, õlest keeratud vööd. Käes oleva õlest nuudliga lüüakse tuppatulekul pererahvast ,,erguks". Tuppatulekul soovitakse ,,head uut aastat!" ning öeldakse muidu häid soove, näiteks ,,Tütred mehele, kanad munele, head loomaõnne ja põllukasu, ning kõige rohkem nisu! Hobusele laugik varss, lehmale leedik vasikas, lammastele kaksikud talled!" (Valjala, 1960) Peres, kuhu nääripoisid tulevad, kirjutavad nad söega (või kriidiga) toauksele uue aasta numbri. Sedaei kustutata, vaid see tuhmub ise pikkamööda. Komme on püsinud tänini. Kus uus number juba
Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota
jätta teade, andke oma telefoninumber ja paluge endale helistada või küsige, millal võite uuesti helistada. Võõras telefon Kui olete kellegi juures külas ning peate mingil põhjusel helistama võõrustajate telefoniga, siis küsige pererahvalt selleks luba. Kui tuleb valida kõne välisriiki või kasutada mobiiltelefoni, on viisakas pakkuda kõne hüvitamist. Kui tahate oma kõnede suunamist tuttavate numbrile, siis teavitage sellest eelnevalt ka pererahvast. Kindlasti ärge unustage kõnede suunamist maha võtta! Valeühendus Valeühenduse põhjus pole üldjuhul tehniline probleem, vaid inimlik eksimus. Valeühenduse korral ei ole viisakas katkestada kõnet ilma vabandamata, sest ilmselt valisite ise vale numbri. Viisakas pole pahuralt vastata või muul moel oma pahameelt välja väidata. Kui avastate pärast esimest kutsungit, et olete valinud valesti, siis tuleks vastus
Ilmarinen saab hakkama kolme võimatuna tunduva katsega: künnab esmalt üles ussipõllu, toob koju Toone karu ja Manala hundi ning lõpuks püüab ka suure haugi Toonela jõest. Louhi lubab oma tütre Ilmarisele. 20.25. Runo Põhjalas tehakse ettevalmistusi suureks pulmapeoks. Lemminkäinen üksi jäetakse kutsumata. Peigmees oma kaaskonnaga saabub Põhjalasse. Külalisi kostitakse rikkalikult. Väinämöinen laulab ja tänab pererahvast. Mõrsjat valmistatakse minekuks ja jagatakse nõuandeid tulevaseks eluks. Ka peigmehele antakse head nõu. Mõrsja jätab jumalaga oma kodustega ja läheb Ilmarisega Kalevalasse. Saabutakse Ilmarise koju, kus külalisi jälle kostitatakse. Väinämöinen esitab tänulaulu. 26.27. Runo Lemminkäinen saabub kontvõõrana Põhjala pittu ning nõuab endagi kostitamist. Talle pakutakse rästikutega täidetud õllekannu
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku
Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi
Saagu sul sead siledad, Saagu sul lambad ladusad! Saagu sul tütrel tuhat kosja, Sada saani seisku sanna takah, Tuhat saani tare takah. Noortele sooviti head peiu-ja pruudiõnne. Mardid kogusid pererahvalt ande. Pererahvas andis martidele lambaliha või sealiha,pool seapead,seajalgu, herneid või ube,õunu ja juurvilju,verikäkki.. Ära minnes tänasid mardid pererahvast: Aitäh pereisale, Aitäh pereemale, Aitäh mardid tänavad. Mida suurem kamp mardijooksjaid,seda rohkem arvati peresse lapsi sündivat,seda rikkalikum pidi olema põllusaak ja suurem karjaõnn. Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti,soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne.Siis ähvardasid sandid:"Saagu sul kari kaduma ja sead surema ja linad ligunegu liue külge!"
Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota.
härra Moor!" ütleb ikka kasvatatud direktor. ,,Tulge homme kindlasti tagasi ja tooge palju sõpru ja tuttavaid kaasa. Me vajame austajaid!" Kui Ekke Ingelandist koju tagasi naases otsustas ta üsa peagi sealt lahkuda. Neenule ja Enekenile see küll ei meeldinud, kui Ekke oli oma otsuse juba teinud. Kodust uuesti lahkudes rändas ta sisemaa poole, kuid ta polnud hulkur. Juhuslike töödega peatus ta mõned päevad või koguni nädala kuskil paigas ja aitas pererahvast. Ja nii ta rändas muudkui edasi. Nii jõudiski ta praost Odja juurde. Ta oli jõukas oma rohkete põldude ja niitudega, häärber piiratud suure viljapuuaiaga, kus leidub sadu puid ja lugematuid põõsaid. Kuid ta oli pühendunud ainult oma maalappidele ja aiale. Oma naisele ei pööranud ta tähelepanu. Naisele, kes soovis oma mehelt pühendumist, soovis et Odja kingiks talle mõne uue riideeseme või ehte. Kuid ei, mehe elu käis ainult ümber tema maade
Jooke serveeritakse vastuvõttudel kas selleks eraldi laual või laual koos menüüvalikuga. Klaasid kaetakse lauale asetatuna sümmeetriliselt, et ükskõik, millisest vaatenurgast vaadata, on pokaalid kui "kindralid" rivis. Kaunis joogikultuur toob seltskonda vaid ilu juurde. Jookide pakkumine külalistele toimub mitmel eesmärgil- et oleks, mille abil suhelda, sest saabudes vastuvõtule, on meeldiv kätte võtta tervituspokaal, neid kokku lüües tervitada pererahvast, tuttavaid ning särav pokaalidehelin lisab õhustikku juurde pidulikkust. Enne vastuvõttude ametlikku algust, on meeldiv juua aperitiivi, on ju siingi klaas kui abivahend, et külaline ennast kindlamini tunneks, olgu klaasis kasvõi ainult lauavesi. Joogietiketil on veel teisigi reegleid- et jooke pakutaks nende õigetel temperatuuridel ja klaase täidetaks mõõdukalt. Üldine reegel klaaside täitmisel on, et 1/3 klaasist jääks täitmata, sest ääreni valatud klaasi
mõistatusi, maitsti õlit ja mürati. Ilma selleta polnudki õigeid pühi. Jõuluööl õlgedel magamisel oli ka mitu viisi ja tähendust: magama pidi kõrvuti ja ühtepidi, et suvel rukis risti ei läheks. Kui sukad jalga jäeti, polnud suvel karta ei ussihammustust ega jalavigastusi. Jõululaupäeval käidi saunas, mis pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata. Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.
· ,,Praost kõndis tema järel sedasama teed, mida ta oli käima harjunud, tema nägu oli niisama rahulik ja liikumatu nagu kunagi pulmas või matustel. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.13 Inge võrdles oleviku praosti mineviku praostiga. · ,,Kunagi, kui Hiiemäe talus olid elanud nooremad ja rõõmsamad inimesed, ... ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.17 Meenutus mineviku pererahvast, kes kunagi olid elanud Hiiemäe talus. · ,,Tagasi minevikku! ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.21 Teiekord aitab minevik olevikku paremini mõista. · ,,Kui Ingeborg Malm hiljem tagasi mõtles sellele suvele ta ei teinud seda meeleldi- ei leidnud ta mingit vabandust oma kergemeelsusele, ... ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.160 Meenutas suve.
kuid ei söanda jumalasulast oma koju paluda. «Saab ka veel tassiga vastu pead! Mis sa siis teed». Naine ütleb, et tal on süda siiski rahulikum - kirikuõpetaja lubas pere eest palvetada. 4 Anomaalsete nähtuste uurija Igor Volke ütleb, et tegu on klassikalise poltergeistiga. «Surnud inimene, kes polnud rahul, kuidas temaga käituti. Tema hing proovib endast märku anda ja pererahvast nii-öelda karistada,» nendib ta. Volke lisab, et peale perekondlike asjaolude soosib kummituse tegutsemist ka tolle kandi liivane pinnas, mis sobivat energia liikumiseks. Poltergeisti äraajamiseks ei oska aga temagi nõu anda." Risti tänava korrusmajas on igal juhul nüüd rahu ja vaikus. Minu arvates on selline asi aga täiesti võimalik ja tänapäeval üsna tavaline. Ollakse kindlad, et poltergeisti puhul olevat tegemist puberteedieas noorte energiaga.
Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. /1/ Muusikast jaanipäeval Jaanilaulud kuuluvad jaanipäeva kombestikku ja neid lauldi tule juures
Tal olid viinad kaasas ja siis vastutasuks sai ta kindaid, sukki, villu jms, mida siis pulmas külalistele kingitustena jagada. Tihti tulid asjade valmistamisel appi ka ümberkaudsed tüdrukud ja õhtul, kui töö läbi, tulid nende juurde ka poisid, kaasa arvatud tulevane peigmees ise. Eesti pulm ennemuiste Pruut pidi ka kosjade ja pulmade vahel külastama peiukodu, kus ta igapäevaste töödega pererahvast aitama ning oma töökust välja näitama pidi. Kui pruut siis lohakaks ja laisaks osutus, oli võimalik peiul asju veel katki jätta. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi ja kolm korda. Iga kord pidid kaasas olema viinad, mistõttu öeldi, et kutsumisele läheb rohkem viina kui pulmas. Laulatus oli pulmadega nõrgalt seotud ja see ei käinud pulmakommete juurde. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis kui talle pulmas tanu pähe pandi. Vahel toimus laulatus nädal või
XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja juurde, teine ei tahtnud neid paari panna, kuna neil oli liiga palju patte hinges. Nõusse jäi ainult tulevase lapse pärast. Pattude kohta kuulis õpetaja Sauna- tädi käest. Teisel korral käisid nad oma pattude eest südant puhtaks rääkimas. Maril jäi ikkagi üht- teist hingele. Peeti tavalised pulmad kodus, külla oli tulnud palju võhivõõraid nende hulgas ka Laulu- Lullu, kes laulis pererahvast halvustavat laulu. (Pearu tellitud.) Andres viskas laulja välja. Mari päris laulu järgi, kuid Andres ei rääkinud sellest. hoopis hiljem leidis laulusõnad kirstust lauliku vahelt. Mari jättis sõnad alles ning sellest ajast hoidis aida ust lukkus. XXIII Andresele tundusid kõik Vargamäe naised kurvad. Kõrtsi juhtudes rääkis Pearu naabrile laulust, mis too oli juba unustanud. Aadu rääkis veel, et ka Marile see laul saadeti Saunatädiga. Koju jõudes nõudis laulu näha
ja lauldi nende ümber. Eestis on keskajal ja hiljemgi Tallinnas tähistatud maipäeva karnevali ja maikuninga valimisega. Meigusid pole toodud siiski üksnes maipäevaks, vaid näiteks Inglismaal ka suurel neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus. Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega
kahekesi koos olles on hea, nii, et teisi ei ole. Irma arvas, et teisi las lähevad vaatama ja kuulama need, kel ei ole omal kodus midagi muud aga kui seinad, asjad ja söök ja jook, ükskõiksus, tüdimus, igavus ning igatsus. Üks päev Rudolf aga küsis, kas Irma ei tahaks temaga üht ärireisi kaasa teha. Irma lõpuks otsustas minna ise ei teadnud küll kuhu aga ta läks. Selgus, et nad läksid oma uude koju. Sooniku tallu, kus kohtasid sealset pererahvast. Vanamemm nähes Irmat soigus endamisi, et liiga nooruke meie koha perenaiseks. Nad suundusid põllult uudistades heinamaa poole ja siis Irma taipas, miks Rudolf tal ennist kõrged kalossid oli käskinud jalga panna. Nad seisatasid heinaküüni ees- millest hiljem nende nn. armumuuseum sai. Seal tuli värsket heina lõhna, nad pikutasid nende heinade sees. Ja kui nad lõpuks küünist lahkusid, et edasi minna, oli Irmal tundumus, nagu oleks
Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: Kadripäevale eelneval hanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hanipäev) 16. November on Eesti Vabariigi taassünnipäev. Taassünnipäev tähistab suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 16. novembril 1988. "Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest" alusel kuulutati ülemnõukogu Eestis kõrgeima võimu kandjaks
Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet
Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet
Eestis on keskajal ja hiljemgi Tallinnas tähistatud maipäeva karnevali ja maikuninga valimisega. Meigusid pole toodud siiski üksnes maipäevaks, vaid näiteks Inglismaal ka suurel neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus. Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Taive Särg muusikast jaanipäeval Jaanilaulud kuuluvad jaanipäeva kombestikku ja neid lauldi tule juures. Olemasolevad jaanilaulude tekstid ei ole tavaliselt kuigi ulatuslikud, enamasti räägitakse neis talumajapidamise edenemisest (rohketest piimasaadustest, hea kaera kasvamisest) ja tule tegemise tähtsusest (kes ei tule jaanitulele, jääb laisaks,
olema alla kirjutatud üleval paremas nurgas. 3) Tervitamine, esitlemine, tiitlid. Tervitamine. Kohtumine saab alguse tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamise vorm, mille juurde kuuluv sõbralik näoilme on kohustuslik. Reeglid tervitamisel: Esimesena tervitab mees naist, noorem vanemat, alluv ülemat. Alati tervitab esimesena ruumi siseneja, olenemata soost, east ja positsioonist. Esimesena tervitab külaline pererahvast. Kui tervitamisega kaasneb ka kätlemine, peab käepigistus olema tugev, tervitamiseks ulatatakse terve käsi, vaadatakse silma. Esitlemine. Ka esitlemisel tutvustatakse nooremat vanemale, meest naisele. Väga suure vanuse puhul soole tähelepanu ei pöörata. Esitlemine on ka üks osa ametkondlikust protokollist. Lähtealuseks peetakse ettevõttesisest hierarhiat ning tutvustamine toimub järgmiselt: osakonnajuhatajat direktorile
pöörde pani toime iiri kirjanik Stoker, kes 1897 avaldas oma romaani „Dracula“, kus Valahhia verejanulisest valitsejast on saanud vereimeja vampiir. Sellest teosest sai omapärase traditsiooni algus kirjanduses, teatris ja kinos. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Mardisandid jooksid kodusid külastades ringi, korjates ande ja õnnistades pererahvast, nende karja ja põlde. Mardisandide tegevus toimub laulude saatel, mis moodustavad terve tsükli. Martide puhul on selge, et nad tulevad teispoolsusest – kõrgelt ja kaugelt. Lauludes mainitakse takistustena veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Lauludes on mainitud kuldset kõrendit, mis võiks sümboliseerida ilmasammast aga võivad saabuda ka mööda köit ning silda. Mõnikord mainitakse martidel ja kadridel tiibu. Mardid ja kadrid etendavad
juurde, mis kujutas endast kohalikke koopaid. Võtsime oma asjad kaasa, et edasi Brani poole rännata. Rohunõlvadel taevasse tõusmine on sama katsumus kui kaljuronimine. Meid paluti vaadata ka kaunist kanjonit, mida pererahvas eksponeeris oma perepiltide peal, ent söandasime leebelt keelduda, lootes pererahvast mitte solvata. Lahkusime sügavate kummarduste ja gracies-sõnadega. Rännak kulges läbi Pestera ja Mocieiu de Jos`i külade Brani poole. Imekenad vaated, siit ammutas surmkindlalt Navitrolla oma piltidele inspiratsiooni! Kosutada sai kollaste ploomidega ja külma jõeveega. Kohustuslik sokolaad oli igaühel põuetaskus, et siis aeg- ajalt kaaslastega jagada. Brani lähenedes suurenes ka turiste püüdvate plakatite arv,enamus Dracula-teemalised
vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama. Vastuvõtuga said noored hästi hakkama. Lõpuks toimus jälle ka rammu katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit aga peale mintmeid katseid A ikkagi võitis. VII Nelipühade lõpetamine- Andres ja Krõõt said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja võib ka öelda et omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see aasta ühiselt. Andres saatis oma sulase, tüdruku ja hobuse
maailmavaadet, mis väljendub mingis käitumises. Samuti seletusskeeme hea ja kurja kohta, sh ruumi ja aja liigendust sekraalseks/profaanseks. Institutsionaliseerunud aparaat, mis korrastab uskumusi ja valvab käitumise üle. Enamasti ka konkreetset kuju hardusobjektina. Punanurk tähendas Venemaal teatud majaosa, kus oli peale piltide ka laud, mille taha niisama ei istutud. Majja sisenedes löödi kõigepealt risti selle püha nurga ees ja alles siis tervitati pererahvast. Lenini ajal võetakse kasutusele ,,Lenini nurgake". Punanurk oli seotud õigeusu ja religiooniga. Võiks rääkida ka sakraalsest ajast, ajast, mil tegeletakse pühade asjadega. Loomulikult on olulised kiriklikud protsessid. Punavoor lõikuspidu. Mõisted religioon ja maailmavaade on suhteliselt lahutamatud. Religioon on maailmavaate Kväljendus. On teatud maailmavaated, mida me oleme harjunud religioosseteks nimetama.
kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. 2 Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama. Vastuvõtuga said noored hästi hakkama. Lõpuks toimus jälle ka rammu katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit- mees pidi aga see kord tunnistama et uus peremees on ikka vägagi tugev ja tema vastu hetkel ei saanud. Lõpuks, peale mitmeid kaotatud katseid ütles ta et rammu saab katsuda ainult kõrtsis- ta lihtsalt ei tunnistanud et oli nüüd Andresele alla jäänud.
Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama. Vastuvõtuga said noored hästi hakkama. Lõpuks toimus jälle ka rammu katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit- mees pidi aga see kord tunnistama et uus peremees on ikka vägagi tugev ja tema vastu hetkel ei saanud. Lõpuks, peale mitmeid kaotatud katseid ütles ta et rammu saab katsuda ainult kõrtsis- ta lihtsalt ei tunnistanud et oli nüüd Andresele alla jäänud. VII Nelipühade lõpetamine
et kõigile võimalikult ühtlaselt jagada põllumaid. Samuti väljasundmus- ühel pöllulapil pidid küõik ribad sama kultuuri kasvatama. Algas see juba 1830nendatel kuid Ertiti 19 saj teisel poolel oli see krunitimine intensiivne ja talumaade konkreetne mõõtmine talude juurde. See oli siis suureks eelduseks talude päriseksmüümisel. Maarahvastiku sotsiaalne koosseis- pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ja mõisateenijad. 19 saj keskpaigal pererahvast rahvastikus umbes 40%, sulasrahvas umbes 25%, vabadikud 15% ja mõistaeenijaid kuni 10%. . Siin toimub oluline areng 19 sajandi teisel pool- järjest süvenev kihistumine, senisest olulisem teravam on see sein nende vahel, peamine tunnusjoon selle juures on kihistumine võrreldes pererahvaga- pererahvas hakkas end teistest paremaks pidama, ntks söödi eraldi laudades sulastest(/vabadikkudest). Veel oluline rahvaarvu kasv,
Koju jääb ka karja-Eedi, kellel ei ole kirikusse jalanõusid jalga panna ega paremaid riideid selga. Kuid peremees ja perenaine kutsusid Eedi oma vankrile ja Eedi sõitis natuke maad kaasa. Krõõt lubas Eedil pühade puhul sahvrist nii palju süüa kui jaksab, et tal kodus üksi kurb ei oleks. Nelipühade viimasel pühal oli Vargamäe Eesperes palju müra ja möllu, sest siia oli kokku tulnud hulk noormehi ja isegi neidusid ümberkaudseist peredest. Oli tulnud isegi pererahvast, et näha Vargamäe uut peremeest ja perenaist. Jänni ei jäänud noor pererahvas külaliste ees mitte. Peremeestele ja perenaistele anti kambris süüagi. Sulasmehed ja tüdrukud pidid sellega leppima, et vahetevahel võisid aida ees õllekapast rüübata. Lõpuks tantsiti õuel. Ei jäänud tulemata ka rammukatsumine. Pearu sulast Kaarlit peeti kõvaks meheks. Sõrmevedamises ei olnud talle vastest. Andres aga võitis Kaarlit
Tuled uuendati ka suurte õnnetuste puhul, uus tuli toodi hiiest. Kui uus tuli oli toodud, tuli kustuda ka viimane tulekolle ning sünni- ja surmaküünlad, mis sümboolselt näitasid, et hing on elus, surematu ja igavene nagu küünla leek ning ei kustu kunagi (Heintalu 2006b: 149, 363). 34 Slaavlastel peeti samuti tulekollet pühaks, tema jõud toitis ja soojendas pererahvast, kaitses nagu eestlastelgi neid mustade jõudude ja haiguste eest. Mustas maagias eksisteeris rituaal, mille käigus vaenlase hävitamiseks kustutati ja murti küünal ( 1995: 97, 214). Tänapäeval võib küünla või leegi kujutise mõtet hauaplaadil samastada vanaajalise tähendusega. Mõlemad näitavad sümboolselt , et maine keha on küll kustunud, kuid ei ole kustunud ta hing, mis põleb igavesti jäädvustatud kivil. Vene mütoloogias samastati tuli inimesega. Ta sööb, joob
annaabi.ee 
