Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonnaõigus kodutöö lahenduskäik 2014". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erand, abikaasade, ostmiseks, lahutust, lubada, omandis, varalahusus, hüvitamise, 1043, abivajadus, vallata, aõs, ühisvara, varasuhte, perekonnaõigus, abielust, lepinguvälised, võlasuhted, tega, teiselt, temalt, varasuhe, kinkelepingu, vrdl, laenulepingu, solidaarkohustus, hüvitamist, käsundita, asjaajamine, 1018, ajanud, laenas, hüvitamineKuusk T. Tamm ja K. Tamm: § 10 lg 2 p 1 T. Kuusk ja K. Kuusk: § 10 lg 2 p 1 T. Tamm ja K. Kuusk: § 10 lg 1 T. Tamm-Kuusk ja K. Kuusk: § 10 lg 2 p 2 T. Tamm ja K. Kuusk-Tamm: § 10 lg 2 p 1 T. Tamm-Kuusk ja K. Kuusk-Tamm: § 10 lg 3 (ei saa olla) Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: abieluline kooselu (PKS § 15) Abikaasade varalised õigused ja kohustused: Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus PKS § 17: Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18) Vastutus kohustuste eest § 19: Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste
korralikult. Rajul on absoluutselt sama õigus oma lapse eest hoolitseda, kui Helil ning õiguslik alus selle lõpetamiseks puudub. Riigikohtu määruse 3-2-1-91-14 p-s 16 on kirjutatud, et isa ja lapse suhtlemise korda määrates tuleb lähtuda PKS §-st 143 ja PKS § 123 lg-st 1.10 Arvestades lapse vanust ning isa soovi ja võimalust viibida lapsega koos ajal, millal laps ei saa ema töökohustuste tõttu viibida koos emaga ja on kolmandate isikute hoole all, võib olla põhjendatud lubada isal viibida lapsega sel ajal rohkem aega koos. Naabri Natalia tunnistustest tulenevalt, jätab Heli sageli Kaja koju üksinda oma töökohustuste tõttu, ilma oma ega kolmanda isiku hooleta. Sel ajal võiks isa last enda juurde võtta selleks, et temaga koos olla ning olla kindel, et midagi ei juhtu. Antud juhul on tegemist Heli omavolilise sooviga lapse ja isa suhtlemist lõpetada. ❏ Kohtumääruses nr 3-2-1-6-12 p-s 19 selgitab Riigikohtu tsiviilkolleegium, et üksnes juhul, kui
ka asja omandi säilitanud. Kaasuse tekstist nähtub, et F-i ema andis televiisori kinke esemena üle pärast abielu sõlmimist. Kuna M ja F ei sõlminud abieluvaralepingut ega ole kaasusest nähtuvalt valinud varasuhet ka abiellumisavaldusega, siis kohaldatakse nende vara suhetele alates abielu sõlmimisest varaühisuse kohta sätestatut (PkS § 24 lg 2). Üldreeglina kuuluvad varaühisuse kestel omandatud asjad abikaasade ühisomandisse (PkS § 25). Kinke alusel abikaasa poolt omandatud asjad kuuluvad siiski erandina abikaasa lahusvara hulka (PkS § 27 lg 2 p 3). Tuleb hinnata, kas televiisor omandati kinke alusel ühe või mõlema abikaasa poolt. Tavapärase arusaama kohaselt omandatakse pulmakingi esemed mõlema abikaasa poolt, kui üleandmisel ei väljendata tahet kinkida need ühele abikaasale või see ei tulene kinke eseme olemusest (riietusese, ehe). Üleantud televiisori puhul ei ole
kui seadusest ei tulene teisiti. / Õiguse ja kohustuste kogum. ETTEVÕTE Äriseadustik §5. ettevõte on majandusüksus mille kadu ettevõtja tegutseb. Ettevõtteks ei saa olla isik. Asja osa Asja oluline osa TsÜS § 53 lg1 - on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et see asi või sellest eralda osa häviks või oluliselt muutuks. Asja oluline osa jagab asja saatust, saab olla asjaga ühes omandis. Kinnisasja osad TsÜS § 54 kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehitise osad TsÜS §55 lg1 on asjad. Millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 10
pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta ei taha Mariga enam abielluda. Kas ja milliseid nõudeid on Maril ja Jüril teineteise vastu? Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu. Variant a: Kas olukord muutuks kui Mari oleks rase? Ei muutuks, võiks tulla nõue tulenevalt PKS § 111- kus lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Variant b: Paari nädala möödudes Mari ja Jüri lepivad ära ning otsustavad uuesti abielluda
Euroopa Nõukogu konventsioonid: ÜRO konventsioonid: Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid: Lisaks on perekonnaõiguse rahvusvahelisteks allikateks ka mitmed Euroopa Liidu määrused ning Eesti ja teiste riikide vahel sõlmitud õigusabi lepingud (nt Leedu, Vene, Ukraina ja Poolaga). 2. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõiguse põhimõtted on järgmised: abikaasade võrdõiguslikkus; vanemate võrdõiguslikkus; laste võrdõiguslikkus; lapse huvi ülimuslikkus. 3. Abielu sõlmimise eeldused. 1) Heteroseksuaalsus - abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel (PKS § 1 lg 1); 2) Abiellumisvõime - abielluda võivad täisealised isikud (18 a), Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15- aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud
sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)
o Võõrvaldaja on see, kes tunnistab kedagi teist endast kõrgemalseisvaks, tunneb ennast kellegi teise ees seaduslikult vastutavana ja ei käsitle asja kui oma, vaid kui võõrast (üürnikud, tasuta kasutajad, kasutusvaldajad, pandipidajad) o AÕS komm § 6: o JI on oma vara omanik ning ei saa olla kellegi teise omandis 4/67 o Õigusvõimeline FI võib olla vara omanik sõltumata oma vanusest või muudest tunnustest o TsÜS § 8-9: üldjuhul on FI õigustatud omanikuõigusi teostama täies mahus. Seaduses sätestatud juhtudel võivad DI õigused omanikuna tegutseda olla piiratud o Igasugused piirangud peava dkehtima ühetaoliselt nii isikute suhtes kui ka
Vt erinevaid printsiipe seadustest. Vigade identsus! kui piiratud teovõimega isik sõlmib müügilepingu ja annab selle alusel ka midagi üle ta ei saa sõlmida ei aõ lepingut ega võ lepingut, mõlemal on ühine algpõhjus, mis muudab nad kehtetuks. Kaasus 113. § 343. Hüpoteegi ulatus kinnisasjale (1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. (2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud. Kolmas variant jälle. TMS § 142 kinnisasja arestimine § 92, VÕS § 233; § 343 lg 1 kas tegemist on päraldistega või oluliste osadega. Lihtsam on kõige pealt kontrollida, kas ta on oluline osa. § 53 ja § 54 TsÜS - § 54 kehtib ainult kinnisasja olulise osa
tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. Eespool välja toodud õigusnormis sisaldub lihtne faktiline koosseis ja abstraktne õiguslik tagajärg. 17 § 24. Varasuhte valik (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Eespool välja toodud õigusnorm sisaldab keerulist faktilist koosseisu ja lihtsat õigusliku tagajärge. § 29. Varaga tehingute tegemine (3) Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega
Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued
a. TsSE · pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijaks pärandaja võimalust, mida saksa õigus reguleerib eraldi pärimislepingu instituudiga. Samuti on üldises õiguses seadusjärgsed pärijad; tuntud kokkulepped isikute vahel, kus üks kohustub tegema enda surma puhuks teatud korraldusi,
TsÜS-is nt: § 84 lg 1; § 90 lg 2; § 101 lg 1; § 130 lg 1 ja 2, § 38 lg 1. NÕUETE LIIGITUS: Võlaõiguslikud nõuded Lepingulised nõuded: üldine nõue lepingu olemasolu; esmased lepingulised nõuded e primaarnõuded; sekundaarsed e lepingu rikkumisest tulenevad nõuded Lepingusarnased nõuded: puudub kehtiv leping, ent seaduse jõul kujundatakse pooltevaheline suhe nagu leping oleks olemas Deliktilised nõuded: lepinguvälise kahju hüvitamise nõuded (Peatükk 53 VÕS) Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded : funktsionaalne vastand kahju hüvitamise nõuetele; õigusliku aluseta rikastumine teise kulul Asjaõiguslikud nõuded – nõuded, mis tekivad asja omanikul või asja suhtes muud asjaõigust omaval isikul mingi asja suhtes, mida seadus kaitseb omavolilise äravõtmise või rikkumise eest (vindikatsiooninõue – omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks võõrast valdusest AÕS §80 ,
I Avalik õigus /*riigiõigus võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõigus sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõigus normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõigus äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms. Avalik õigus normib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, kus üksikisik allub riigivõimule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda
vahetus). Müügilepingu eristamine teenuste osutamise lepingutest, eelkõige töövõtust, § 208 lg 2: eristamisprobleem tekib lepingute puhul, mille sisuks on teatava asja valmistamine ning valmistatud asja võõrandamine müüja poolt juba valmistatud asja võõrandamise leping on müügileping valmistatava asja suhtes sõlmitud lepingu kvalifitseerimine: üldpõhimõte § 208 lg 2 1 lause; erand 1: materjali asja valmistamiseks annab teine pool; erand 2: suurem osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega (2 lause). Nt. Kui lepingu puhul on domineeriv osa materjali maksumus, mitte töömaksumus, siis tegemist müügilepinguga. Kataloogist tellides tellid liigitunnustega asja, mis läheb samuti müügilepingu alla. Segatüübiline leping VÕS § 1 lg 2 on juhul, kui võõrandamisleping ja töövõtuleping pole eristatavad
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
kohtuistungi algust saali tulla, see, et ta valis, et käib vahepeal ära, ei ole aluseks. Samuti ei tulene kaasusest, et tema õigusi oleks rikutud. Kas istungit saab üldse kehtetuks tunnistada?? Avalikkus § 37. Seda taotlust sellises sõnastuses rahuldada ei saa. Kohtu kohustus juhuliku maksumaksja juurdepääsu tagamiseks kohtusaalile? kohus peaks teada andma, millal istung algab ja sellel ajal ka alustama. Samuti ei tohiks töötajad võtta numbrit ja lubada tagasi helistada. Istung hakkab lõppema alus saali mittelubamiseks? Kas rikkumised annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks? Kui apellatsioonikaebus laekuks, siis peab ringkonnakohus uurima, kas sellega on rikutud oluliselt avalikkuse põhimõtet § 656. V ei saa kaevata. Aga mingi kaebeõigus, et reaalselt avalikkuse põhimõte toimiks? Saaks ehk määruskaebuse ja kui see läheks riigikohtuni välja, siis riigikohus vb laiendaks määruskaebuse esindajate ringi
Tingimused: ( 1006 lg 1 ls 1) Tagasivõtmine / muutmine peab toimuma enne teo tegemist. Tagasivõtmine / muutmine peab olema tehtud samal viisil. Nt. Esialgne tasulubadus oli tehtud Maalehes. Ka tagasivõtmine/muutmine siis Maalehes. Erand; kui teo tegemiseks on määratud tähtaeg, siis ei saa tagasi võtta, kui algses tahteavalduses ei ole seda võimalust ette nähtud ( 1006 lg 2 ls 2) Erand: kui isik teab tahteavalduse tagasivõtmisest, siis tema suhtes enam ei kehti tagasivõtmise avalikkuse/samal viisil teatavakstegemise nõue. ( 1006 lg 1 ls 2) 12. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise ja muutmise tagajärjed? Tasu lubanud isik peab hüvitama tegu teha üritanud isikutele nende poolt teo tegemiseks heauskselt tehtud kulutused (kuni lubatud tasu suuruseni) ( 1006 lg 3).
seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel 1 kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu
päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka
Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud ühise omandi liik. ÜHISOMAND Ühisomandi tekkimine: Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad – omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara (perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589). Ühisomandi valdamine, kasutamine, käsutamine: Abielu puhul Ühisomanikel on võrdsed õigused vara vallata, kasutada ja käsutada. Tegema peab seda eelduslikult kokkuleppel Vallasasja võõrandamisel eeldatakse abikaasa nõusolekut, registriasjade puhul on tarvis abikaasa nõusolekut (samuti kinnisasja võõrandamisel/ koormamisel).
saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Üldiseks põhimõtteks on seatud, et vili kuulub asja omanikule, võimalik on aga ka teisiti määrata. Kasutuseelised Kasutuseelised on asja kasutamises peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoome vüi territooriumi kasutamist ettevõtluses, samuti hääleõigust aktsiaseltsis või osaühingus. Kasutuseeliste õiguslik tähendus on seotud väärtuse hüvitamise kohustusega. Kasutuseeliste hindamine toimub väärtuse alusel, mis tuleneb kasutamise objektiivsest võimalusest, mitte aga tegelikest tulemustest. Vara Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (TsÜS § 66). Algselt oli vara mõiste sätestatud AÕS-s Vastavalt asjade liigitusele eristati vallas-ja kinnisvara. Sellist liigitatust ei saanud aga lugeda põhjendatuks, sest kinnisasjade saatust jagavad reeglina ka vallasasjadest päraldised.
Erandjuhtudel vastutavad juriidilise isiku kohustuste eest ka tema liikmed seaduse alusel (nt täisosanikud; tulundusühistu osanikud). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed üldjuhul kolmandate isikute ees isiklikult ei vastuta. Juhtorgani liikmed vastutavad üldjuhul üksnes juriidilise isiku enese ees käsundussuhte rikkumise korral. · Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus Juriidilise isiku võlausaldaja võib erandjuhul esitada kahju hüvitamise nõude sisemisi kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu ja nõuda temalt kahju hüvitamist juriidilisele isikule (TsÜS § 37 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad otse kolmanda isiku ees, kui nad rikuvad isiklikult üldisi käibekohustusi kolmandate isikute ees, eelkõige tekitavad isikliku käitumisega kolmandatele isikutele õigusevastast kahju. RKTKo 17.12.2009.a. otsus nr 3- 2-1-150-09 p.10-12; RKTKo 22.09.2005.a. otsus nr 3-2-1-79-05, p. 12.
kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sisuliselt kohe, kui kahju on tekitatud ja kui on võimalik arvest kahjuhüvitist. Kahju tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid alates ajast, millal kannatanu teatas kahju hüvit nõudest või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 2
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C.
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asi kuulub kõigile omanikele ühiselt, samuti kuuluvad neile ühiselt kõik asjaga seotud õigused ja kohustused. Eraldi ühtki õigust ega kohustust ühelegi ühisomanikule vastava asja osas ei kuulu (sh käsutamisõigus ei kuulu kellelegi üksinda, saab käsutada koos või volituse alusel). Ühisomandi tekkimine: Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara (perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589). Ühisvara valdamine, kasutamine, käsutamine: Ühisomanikel on võrdsed õigused vara vallata, kasutada ja käsutada. Tegema peab seda eelduslikult kokkuleppel (PKS § 17 lg 1 ja 2). Vallasasja võõrandamisel eeldatakse abikaasa nõusolekut, registriasjade puhul on tarvis abikaasa nõusolekut (samuti kinnisasja võõrandamisel/ koormamisel).
maksmisest, kuni tegijad pole kokku leppinud, kuidas jaotada. Võib olla ka tegu juhtumiga, kus tasu jagada ei saa, siis tuleb jällegi liisku heita (§ 83). 16. Missugused on tasu avaliku lubamise instituudi ja käsundita asjaajamise instituudi omavahalised seosed sõltuvalt sellest, kas tasu lubanud isik soovis sooritust enda kasuks või kas ta soovis soodustada kolmandat isikut? Kuigi tavaliselt tasu lubaja lubab tasu enda soodustamiseks, ei ole keelatud lubada avalikult tasu kolmanda isiku soodustamiseks. Kolmanda isiku soodustamise puhul peaks teo tegijal olema tasu lubaja vastu tasu nõue ja kolmanda isiku vastu käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise nõue. Kui tasu on lubatud tasuja enda soodustamiseks, siis võib juhtuda, et teo tegija täidab oma käitumisega ka käsundita asjaajamise õiguslikud alused. Siia juurde küsimus 17: Missugused on tasustada
pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Sõna "võib" tuleb TsMS § 102 lg 2 mõttes mõista kohtule pädevust andva normina, st sõna "saab" tähenduses, mitte aga kaalutlusnormina. Abielu lahutamise ja abikaasade varasuhtest tulenevate nõuete rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel ei ole tähendust asjaolul, millises riigis asub abikaasade vara. Abieluasja rahvusvaheline kohtualluvus ei sõltu sellest, millise riigi õigust tuleb abikaasade varasuhetele kohaldada. Isik saab abieluasjas kaitsta oma õigusi Eesti kohtus, kui on täidetud TsMS § 102 lg-s 2 sätestatud tingimused. Kui asi allub Eesti kohtule, tuleb kohtul järgmiseks selgitada, millise riigi õiguse alusel tuleb asi lahendada
75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt;
nende jõudmine kehtiva lepingu sõlmimiseni märksa reaalsem, mistõttu võivad sellise lepingu kehtivust usaldava poole kulutused olla suuremad. Nii võib vormivea tõttu tühise lepingu kehtivust usaldanud pool kanda kulutusi seonduvalt selle lepingu täitmise ettevalmistamisega: näiteks kulude kandmine laenuintresside maksmise tõttu seoses pangalaenu võtmisega tulevase lepinguobjekti ostmiseks, kulutused tulevase lepinguobjekti hindamiseks jms. Samuti hõlmab kahju hüvitamine siinkohal tagasitäitmise kulusid.” RKTKo nr 3-2-1-71-07, p 13 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi Asjaolud: Fikret Alijevi (hageja) hagi Marianna Stojakina ja Kirill Stojakini (kostjad) vastu 200 000 krooni saamiseks Pooled sõlmisid müügilepingu. Hageja omandas kostjate kui abikaasade ühisvarade hulka kuuluva korteriomandi. Korter oli halvas korras
mille tagajärjeks on otsuse tühisus ÄS § 301 lg 1 p 4 alusel. Teise rikkumise tagajärjeks on kehtetuks 1 tunnistamine. 3. Kas nõude on esitanud õige isik: ÄS § 302 lg 3: Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. 4. Tähtaeg nõude maksma panekul: ÄS § 302 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest. 8 kaasus Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
(+) - kaasusest tuleneb, et B on kaasomanik 3. Kas puudub kokkulepe kaasomandi lõpetamise osas? (+) ei ole kokkulepet ( AÕS § 77 lg 2) 4. Kas A on esitanud konkreetsel viisil kaasomandi lõpetamise nõude? (+) Jah, A esitab hagi B vastu kus ka väljendub oma nõudeid. 5. Kaalumisele kuuluvad asjaolud: (+) Kas nõuet on võimalik rahuldada, arvestades nõude esitaja ressurssi teise poole osa välja ostmiseks? 6. Kui palju A peab maksma B-le, kui ta tahab kinnisasja tervelt endale saada? AÕS § 77 lg 2 - peab maksma B osa rahast ehk pool kinnisasja väärtusest - 100 000€. (selle eest, mida B-le kuulub ehk kinnisasja pool, aga tuleb maha arvestada=вычесть HÜPOTEEGI) ehk antud juhul 100 000€ - 50 000€ = 50 000€ (2)Hüpotees: Kas B saab nõuda A käest asjaõiguslepingu jaoks vajalike tahteavalduste andmist
Üldreegel on see, et kui 5 aasta jooksul puuduvad andmed, et inimene oleks elus. Tekib küsimus, mis ajast seda 5 aastat hakatakse arvutama. Kui nt isikut nähti viimati oktoobris, aga ei olda kindel, siis see 5 aastat hakkab jooksma järgmise aasta 1.jaanuarist. Sellel üldreeglil on erandeid, kui on alust arvata, et isik on juhtunud õnnetusjuhtumi tagajärjel, siis saab isiku surnuks tunnistada 6 kuu möödumisest teadmata kadunuks jäämise ajast ( TsÜS § 19 lg 3). Teine erand tuleneb TsÜSi § 19 lg 4, kui isikust ei 2 aasta jooksul andmeid sõjategevuse või loodusõnnetuse lõpust, eeldades, et tegemist ei ole õnnetusjuhtumiga. Kui isik surnuks tunnistatakse, on oluline, et kohus määraks kindlaks surma aja. Kui ei ole võimalik surmaaega kindlaks määrata, siis on üldreegel see, et surma ajaks loetakse järgmise aasta lõpp, arvestades sellest ajast, kui isik teadmata kadunuks tunnistati. Kui tegemist on õnnetusjuhtumiga,
annaabi.ee 
