..................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE....................................................................................................14 ALLIKAD...........................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema
Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest.
....................................................................7 Lähedus.........................................................................7 Konflikt...........................................................................7 Võim...............................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................8 SISSEJUHATUS Viimase paari aastakümne jooksul on isad laiendanud isaduse mõistet, näidates suurenevat soovi siduda end paljude tegevustega, mida on tüüpiliselt peetud emade pärusmaaks. Isal on perekonnas mängida mitmeid rolle- kaaslane, hooldaja, abikaasa, kaitsja, moraalne tugi, õpetaja, toitja. Suur osa uurimusi tegeleb isa- lapse otsese suhtlemisega ja selle mõjuga lapsele. Siia käib hoolitsemine, õpetamine, mängimine. Kuid isa mõjutab lapse arengut läbi oma mitmete rollide perekonnas ka kaudselt.
kaotada, kui sa ei tee seda, mida sinult oodatakse. Isaarmastus teeb kuulekusest peamise vooruse ja sõnakuulmatusest surmapatu, mida käristatakse isaarmastusest ilmajätmisega. Ent niisama tähtis on ka asja positiivne külg. Kuna isaarmastus seab tingimusi, siis võin ma nende täitmiseks midagi teha, ma võin selle nimel töötada: tema armastus on vastupidiselt emaarmastusele minu poolt juhitav (ibid.). Ema ja isa erinevad suhtumised on kooskõlas lapse vajadustega. Väikelaps vajab nii füsioloogiliselt kui ka psüühiliselt ema tingimusteta armastust. Kuueseks saanud, hakkab laps vajama isa armastust, tema autoriteeti, teda kui juhti (ibid.). Ema funktsioon on muuta lapse elu turvaliseks, isa funktsioon on talle teadmisi anda, õpetada teda toime tulema nende probleemidega, mida tema ette seab ühiskond, milles ta on sündinud. Ideaaljuhul ei püüa ema armastus hoida last täiskasvanuks saamast, ei püüa teda premeerida abituks jäämise eest
tingimused edukaks kasvatuseks. Ka lapse sotsiaalse arengu seisukohalt mängivad suurt rolli lapse kiindumussuhted vanematega, see aitab kujundada põhiusaldust enda ja maailma vastu. Kindlas kiindumussuhtes olevad lapsed on suheldes seltsivamad, sõbralikumad ja enesekindlamad. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid vabaaja tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Ma olen õnnelik, et Eesti on üks nendest maadest, kus saadakse aru lapse esimeste eluaastate kasvukeskkonna ja vanemate läheduse vajadusest. Emal ja isal on mõlemal oluline, kuid erinev roll perekonnas ja laste arengu toetamisel. Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks
neile sobib. Kui õed ja vennad on tihedas reas või nende vahel on suured vahed, siis laps harjub sellega, kuid iga laps areneb ikka erinevalt, seega ei ole õige öelda, mis on õige või vale. Nii on ka lapse saamise puhul. Vanasti arvati, et on normaalne last saada kahekümne aastaselt, kuid nüüd, et hea on last saada kolmekümneselt. See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps
Balsaci ,,Isa Goriot" räägib isast, kes elas ainult oma tütarde jaoks. Ta täitis kõik nende soovid, kükitades ise pisikeses näruses pansionaadis. Ja mis sai ta neilt vastutasuks? isegi isa hauale nad ei ilmunud. Seetõttu peavad vanemad tegema väga raskeid otsuseid otsustama, mis meetoditega oma väänikuid kasvatavad. Isadel on perekonnas kandev roll. Lapsele on olulised nii ema kui ka isa, kuid ema on tavaliselt see, kes lohutab ning kuulab. Isad loovad aga korra, et perekond koos püsiks. Tammsaare romaani ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas olid keerulised suhted poegade, tütarde ning isade vahel. Nagu tänapäevalgi, austati isasid rohkem kui emasid. Emad on hoolitsevad ning pole nii karmid kui isad. Muutunud on vaid see, et naised on tänapäeval palju eneseteadlikumad kui varem ning ei lase endale nii kergelt pähe istuda. Mari, teosest ,,Tõde ja
*lapse eest vastutamine; *arusaam, et lapse vajadused taandavad mehe-naise vajadusi; *bioloogiline seotus lapsega võib tõsta lapse naise silmis esikohale, mees võib tunda end teisejärgulisena; *naisel võib esineda sünnitusjärgne depressioon; *uus olukord tekitab perekonnas pingeid ja pingetele reageerib iga inimene ettearvamatult; *raske on muutunud tunnetest rääkida (eriti meestel). 20 Igal perel kulgevad asjad eri moodi ja selletõttu ei saa anda mingeid konkreetseid juhiseid.Ainuke soovitus meelespidamiseks : kõik toimuv tuleneb neist inimestest endist, kes koos elavad, ning ka laheneb tänu nende TARKUSELE JA TAHTELE. OTSIDA TULEB PROBLEEMIDE PÕHJUSI, MITTE TEGELDA TAGAJÄRGE- DEGA. EMADUS JA ISADUS Ühelt poolt on emadus ja isadus bioloogilised nähtused, teiselt poolt aga kujutavad en- dast sügavalt sotsiaalseid protsesse. E m a d u s e kujunemist soodustavad
nägudega vanemate poole. LAUL „MINU ISA“- Kuusk, K. Tõsilugu, lk 17 SÕNALINE OSA: Mis viga pikal isal võrreldes lapsega pallid ruttu korvi visata. Ja…….. ALGAB KORVPALL ISADELE SÕNA: …Visake väikeste pallidega ja täistabamusega pihta. NB! Kõik lapsed ja külalised on pealtvaatajateks. Korraldus: Palun rivistuda kõigil isadel rühmade kaupa korvpalli korvi alla nii, et saali ühel pool korvi all on sõimerühma ning noorema rühma laste isad ja teisel pool korvi all on vanema rühma laste isad. Ülesanne: Kõigil isadel tuleb väikesed pallid korvi visata. Rühmaõpetajad loevad kokku oma rühma laste isade tabatud pallid ja teatavad hiljem tulemused. Reegel: hinga kergendatult ja viska rõõmuga. Kõik viskepallid jäävad saali põrandale laiali ja isad lähevad oma kohtadele istuma. 15 Korraldus: Kõik õpetajad võtavad ämbrid ja tõstavad oma rühma lipud. NB!
või kindel olla, kas nende hädasignaalile reageeritakse) on üldjuhul madal enesehinnang. ( J.Maddison. 2009 ) 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa
perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, pshholoogiline vanemlus? Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mhkmeid jne. Olle
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ).
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
lapse saamine toimuda suhteliselt varakult, kus ema pühendub rohkem hariduse saamisele või käib tööl väljaspool kodu kuna muidu ei tule lihtsalt toime nii jääb aga lapse jaoks liiga vähe aega. Päris ilmne on ka see, et noorte meeste täiskasvanuks saamine on muutunud raskemaks. See on võib-olla tingitud sellest, et poisina on lahutuse tagajärjel jäänud ta ilma isalikust nõust ning tema kasvatamisega on tegelenud ainult ema. Ema aga ei suuda täita isa kohustusi ega rolli. Isad tahavad olla oma poegadele autoriteet ning kodukahjustusega lapse suhtes on nad tõrjuvad ja vägivaldsed ning tahavad, et laps oleks neile alandlik. Sellele viitab see, st peale füüsilist vägivalda ei võeta last kunagi sülle ega püüta leida lepitust vaid nuttev poiss jäetakse sinna kus ta on. Kui last lüüakse tõmbub ta küüru, kui seda tehakse sageli tõmbub ta küüru juba eelnevalt, seda mitte löökide kartuses vaid alandusest. Alati ei
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
televiisorivaatamisega. Eriti võib tekkida probleeme lugemise, kirjutamise ning jutustamisoskusega. Koolistress ja puudulik aruteluoskus ning suutmatus rääkida oma tunnetest kutsuvad aga esile vägivalda. (Viide: Agressiivne laps (2003), Rüdiger Penthin, Kunst ) 13 Kokkuvõte Tänapäeval puutuvad paljud lapsed vägivallaga kokku juba kodus. Mõned isad või kasuisad võivad olla vägivaldsete tunnustega, oma emotsioone väljendada füüsilisel teel, kahjustades seega üldiselt lapse ema heaolu ja tervist. Lapsed võivad saada vaimseid kahjustusi juba tulenevalt sellest, et nad näevad pealt oma emaga vägivallatsemist. Sellest tulenevalt võib neil tulevikus tekida nii õpiraskusi, hüperaktiivust ja tihtipeale on nad ka oma kaaslaste suhtes agressiivsemad. Vägivaldse vanemaga elamine võib ka kaasa tuua lastele füüsilisi kahjustusi,
Valisin kaks õigusharu ning kummastki ühe mõiste ja tõin välja kuidas ning mille alusel kehtisid normid Rooma õiguses ja kuidas tänapäeval need reguleeritud on. Kasutasin peamiselt kahte allikat, sest leidsin, et nendest oli võimalik kõik vajalik arusaadavalt välja tuua. Esimese mõistena käitlesin isaduse teemat Rooma õiguses. Tõin välja milline oli isa võim laste ja nende vara suhtes ja kuidas isadus üldse tekkis. Lisaks tõin välja ka hetkel Eestis kehtivad normid tuginedes perekonnaseadusele. Teise mõistena käsitlesin omandit. Teise peatüki esimeses alapeatükis kirjutasin Roomas kehtinud asjaõigusest, kus käsitletakse omandit. Tõin välja kuidas oli võimalik asja omandada ning millistest elementidest omandiõigus koosnes. Teises alapeatükis võtsin aluseks hetkel Eestis kehtiva asjaõigusseaduse ning kirjutasin lähtudes erinevatest paragrahvidest, et kuidas ja mis
ERIVAJADUSEGA LAPSE ANALÜÜS 1. Kasvukeskkond Steven on 7aastene poiss. Ta on üksiklaps. Poisi ema ja isa on noored ja elavad juba kolm aastat lahus. Enne lahku minekut sai poiss pidevat tähelepanu. Steven sai alati kõik need mänguasjad, mida ta tahtis. Teda võeti palju reisidele kaasa ja puudust ei pidanud ta tundma mitte millestki. Isa ja ema tegelesid tema arendamisega iga päev. Kuna noor pere elas koos oma vanemate ühes majas siis tegelesid ka vanavanemad aktiivselt lapsega. Perel oli suur maja ja aed ja Stevenil oli palju ruumi mängimiseks ja jooksmiseks. Tal oli ka oma lemmikloom kass, keda ta väga armastas. Kahjuks purunes noore pere kooselu ning peale lahutust kolis ema poisiga teise linna korterisse elama. Korteris on kaks pisikest tuba ja ruumi vähe. Steven pidi ka loobuma oma lemmikloomast. Ema tegeleb poisi kasvatamisega üksi kuigi ta elab juba uue elukaaslasega. Oma isaga kohtub Steven harva, sest ka isal on uus pere ja ta elab teises
enda elu. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Eristatakse järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Bioloogiline vanemlus -vanemate otsene järglane. Sünnitanud lapse ema on bioloogiline ema ning bioloogilise isadus on niisama vaieldamtu, kahtluse korral tuvasatav. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega
Kui lapsele, kes on riiklikul asendushooldusel (kasvab lastekodus või kasuperes) on otsitud lapsendajaid Eestist ning neid ei ole leitud, on võimalus otsida lapsele pere ka välisriikidest. Vastavalt rahvusvahelisele seadusandlusele on lapsendamine kaitsemeede vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele. Kompetentse ametiasutuse roll on leida lapsele perekond, kes vastab lapse vajadustele ning suudab tema eest hoolitseda. Sarnaselt riikliku lapsendamisega tuleb ka riikidevahelises lapsendamises perel läbida protsess lapsendamise taotluse esitamisest kuni kohtuistungini. Lisaks lapse eestkosteasutuse nõusolekule ja teiste asjaosaliste nõusolekule on rahvusvahelise lapsendamise puhul vajalik sotsiaalministeeriumi nõusolek. Samuti oodatakse lapsendajate perelt kahe aasta jooksul järelraporteid lapse eluolu ja kohanemise kohta uues kodus. Rahvusvahelise lapsendamise alane koostöö on Eestil kolme riigiga. Need on Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Pergamoni, et kuulata sealseid kuulsaid filosoofe-õppejõude. Teised aga astusid pärast riitori juures õpingute lõpetamist kohe ühiskondlikku ellu. 6 Õpetaja Rooma õpetajad ei paistnud silma erilise kannatlikkusega. Piisas väikesest õpilasepoolsest veast, kui õpetaja võis endast välja minna, karjuma hakata ja koguni kätele voli anda. Õpetaja sõimu kuuldi tavaliselt kaugele ja see oli koolipäeva tavaline koostisosa. Rooma isad ei heitnud õpetajatele liigset karmust ette, vastupidi, nad pelgasid, et pehme kasvatus hellitab nende lapsed ära. Pealegi põhjendati õpetaja vihapurskeid tema tõelise pühendumusega oma töösse : kui vihastab küllap tahab anda parimat. Kui see ei aidanud võttis õpetaja appi oma põhilise töövahendi pika joonlaua. Kool ja joonlaud olid lahutamatud mõisted. Lapsed pidid sirutama käed joonlaua löökide alla. Tõsisemate karistuste puhul läks käiku nahkrihm. Rooma
mittetahetuna tundud ning seetõttu pole kodust ka kaasa saanud õpetust, kuidas oma eluga hästi toime tulla. Kahjuks on vanemaks saanud ka inimesed, kes on veel ise lapsed ja seetõttu ei tea vanemaks olemisest mitte midagi ning ei suuda oma lapse kasvatamisega hästi toime tulla, lisaks pole nad võimelised oma lapsele vajalikke elutingimusi looma. See, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad, on meie tuleviku ühiskonnale väga oluline. Emad ja isad on ju need, kelle teha on, missuguste kommete ja käitumisharjumustega on noored täiskasvanud mõne aasta pärast. Kusagil kasvatab keegi praegu üles tulevast presidenti, õpetajat, kassapidajat või bussijuhti. Minu arvan, et laste kasvatamine võib olla väga raske. Igaüks peab leidma õige viisi, kuidas kasvatada enda lapsest kõlbeliste põhimõtetega ja teistest hooliv inimene. Ei tohiks olla liiga karm ega ka liiga leebe. Minu arvates ei ole kindlasti õige meetod vabakasvatus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt.
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on:
4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline ko
mai 2012. a perekonda. Kehtiva PKS § 91 lg lausete 2 ja 3 järgi võib isaduse vaidlustamist taotlev mees teise mehe (kes on rahvastikuregistrisse isana sisse kantud) isadust vaidlustada vaid ühe aasta jooksul pärast lapse sündi. Kui on möödunud rohkem kui 1 aasta, võib seda teha ainult mehe ning lapse ema nõusolekul. PKS § 91 lg 1 - õigus isaduse vaidlustamiseks ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates on mehel, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Liisi oli sündinud 01.01
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Vanemliku käitumise mõju lapse arengule ………………………….. Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2016 Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud on arusaam, et lapsevanemaks olemist ei pea õppima, sest seda on läbi aegade kogu aeg tehtud. Reaalses elus tekib aga pea igas peres küsimusi ja probleeme lapse arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõikvõimalike õnne
väljas olla miks mina ei või?). - Ühe lapse käitumine võib saada teisele mingiks normiks (erialavalik, kodust väljakolimise viis vms). normid luuakse sageli õnnestunud viiside alusel, kuid võib ilmneda ka negatiivne norm („Vaata, et sa Mari vigu ei korda!“). Laste allsüsteemis võib esineda tõsiseid kriise, kui üks lastest kodust lahkub vanemate hool langeb ühe õlule (emotsionaalne koormus, käib üle jõu – kuni vanemad suudavad uue olukorraga kohaneda). Probleem on tõsisem, kui suhted katkevad. - Kodust lahkumine on seotud suhete ümberkorraldamise vajadusega - Võib ka juhtuda, et eemalolevale lapsele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama Piirid – kommunikatsioonireeglid selle kohta kes, kellega, millal, kuidas saab ja tohib suhelda
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
