oludes kui eelnenud Venemaa valitsejad. Ta kasvas üles Moskva lähedal külas, kus teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Kui ta sai tsaariks, siis otsis ta Euroopast liitlasi Türgi vastu. Ta elas pikka aega Hollandis ja Inglismaal, mille eesmärgiks oli õppida ja omandada teadmisi. Teda huvitas ka laevad ja ta isegi töötas terve nädala Hollandi laevatehases puusepana. Pärast 1700. aastal kaotatud Põhjasõda sundis Peeter I looma uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge. Armeele mundri- ja laevastikule purjeriide valmistamiseks rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi. Mina arvan, et inimesi orjastada on vale ja veel, et neid tööle sundida ja neile selle eest mitte maksta- see on väga haiglane. Kui mina oleksin olnud üks nendest orjadest, siis oleksin mina vastu hakanud isegi siis, kui oleksin saanud karistada selle eest
1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua uus korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ning parandada riigi valitsemiskorda. Muudatused Sõjaväes: koosnes nekrutitest, vene aadli hulgast ohvitserid, uute relvade jaoks võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, purjeriide rajamiseks loodi riidemanufaktuure. Muudatused maksusüsteemis: Üldine isikumaks- pearaha, Seda pidi tasuma kogu
Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata nooriaadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne- Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. 1700. aastal alustas Rootsiga Põhjasõda, et vallutada Venemaale pääs Läänemerele. Pärast Narva all lüüa saamist reformis sõjaväge (moodustas regulaararmee, laskis ehitada sõjalaevastiku, asendas välismaised ohvitserid venelastega, rajas sõjaväekoole ohvitserite väljaõpetamiseks, hakkas eluaegsesse sõjaväeteenistusse võtma nekruteid ja hankis parema relvastuse sõjaväele). Armeele mundri- ja laevastikule purjeriide valmistamiseks rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi. 1703
kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi.
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud
Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Reformide ajastu Kui oldi 1698. aasta septembris tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Venemaal korraldati ka ümber ajaarvamine ja kalender. Senine ajaarvamine, mis algas maailma loomisest, asendati ajaarvamisega Kristuse sünnist alates.3 Peetrit piinas ka pidevalt probleem, kuidas luua efektiivne valitsussüsteem, mis töötaks küll isevalitsuse tingimustes, aga ilma isevalitseja pideva sekkumiseta.4 Kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peetrit looma ka uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge. Sõjapidamine nõudis palju kulutusi ja selleks kehtestati
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
vaimulike vürstkondade kogumiks, mida sidus üha nimelisemaks muutuv keisrivõim. Samas peeti keisrit vormiliselt endiselt Euroopa kõrgeimaks ilmalikuks valitsejaks. Kõrvuti kuningavõimu tugevnemise ja rahvusriikide väljakujunemisega Lääne-Euroopas üritasid ka esimesed varauusaegsed keisrid suurendada oma võimu ning lootsid kui mitte keskaegse universaalmonarhia taastamist, siis vähemalt Saksa alade tihedamat koondamist keisrivõimu ümber. Maximilian I reformid. Viimaseks rüütliks kutsutud Maximilian I [1493–1519) oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja „igavese rahu” ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga
protestantlikes riikides üldse side paavstiga ja ei tunnistata tema ilmalikku võimu. Bologna konkordaat Andis Prantsuse kuningale võimu nimetada piiskoppe võimule ilma paavsti nõusolekuta. See eest Inglismaal ja Rootsis võttis kuningas üldse paavsti võimu üle. Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad Saksamaal Vaimulikud: Mainzi, Köln, Trieri. Ilmalikud: Baieri, Pflatz Maximilian I reformid keisrivõimu tugevdamiseks, nende tulemused Esimene, kes proovis keisrivõimu tugevdama hakata. Alustab Riigipäeva toetusel reforme, et Saksamaa killustatust vähendada. Vürstide omavahelise tülide lõpetamiseks asutas keiser õukohtu, mis alguses sai küll pilaaluseks, aga sellegipoolest aitas kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sh Rooma õiguse retseptsioonile.
5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
- Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded - Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629) C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721 - Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist - Lõuna-Eesti (ehk Põhja-Liivimaa) ja Põhja-Läti (ehk Lõuna-Liivimaa) alad - Sõjaga vallutatud territoorium: Esialgu Rootsi keskvõimu kehtestamiskatsed, seejärel aadliprivileegide taastamine (1648), hiljem jälle keskvõimu tugevdavad reformid D. Saaremaa Taani alluvuses 1559-1645 - taani kuningas ostis Saare-Lääne (Lääne-Kuramaa) piiskopkonna 1559-1564: 1. Esialgu (al 1560) hertsog Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina ,,Liivimaa kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana
privileegid 1710. 1712 Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna ja linna eesõigused. Privileegi kinnitused ehk konfirmatsioonid. Õiguseid vähendati Baltikumis korraga igal pool. Peeter I järeltulijad Vene tsaari troonil, nad kinnitasid Balti provintsi privileegid kuni 1881, võimule sai Aleksander III (venestaja), kes ei kinnitanud Balti privileege. Uusikaupunki (Edela-Soome linn) (Nystadi, rootsi k) rahuleping 1721 - Leping, mis lõpetas Põhjasõda. Kinnitati, et Luterlik usk peab jääma. Venemaa poole survel kirjutatakse lepingusse, et ei tohi takistada Vene õigeusu levikut. Rootsi poolt riigistatud mõisad tuli tagastada omanikele. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731 - Keisrinna Anna kinnitas Saaremaa rüütelkonna privileegid ja kolm olulist linna. Turu rahuleping 1743 - Lõpetas Rootsi-Vene sõja. Rootsi oli loobunud Vene-Balti provintsidest, kuid tegelikkuses Rootsi soovis tagastada Balti alad
Hispaania pärilussõda 1701-1714 (küsimus selles, et Hisp troon vaba ja prantslased pretendeerisid sellele, et Bourbonide esindaja võiks saada võimule Hisp troonil, see tekitas muret Pra naabrite seas, kes kartsid Pra tugevnemist, troon läks küll pra kätte, aga territ piirati,nt Gibraltar Inglismaale, osad Põ-Am kolooniad inglastele) . Kaguosas sõjad Türgiga 1683-1699 ja 1714-1718, kui Türgi soovis suurendada oma territooriumi. Põhjaregioonis Põhjasõda 1700-1721. Kõikide sõdade lõppkokkuvõte, et Euroopas muutus jõudude tasakaal, need, kes olid tegijad 17.saj, ei olnud enam tegijad 18.saj-l. Suurte sõdade tulemusena tekkis kolm suurjõudu: Autria, Inglismaa, Venemaa – uued tegijad. Kaotajad Hispaania, Rootsi, Türgi, Poola – nende varasem mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm
28. Esimesed eestikeelsed trükised. 29. Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel. 30. Liivi sõda, põhjused, tulemused. 31. Eesti kolme kuninga valduses. 32. Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile? 33. Mis on reduktsioon? 34. Talupoegade kohustused rootsi ajal. 35. Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel. 36. Tartu ülikooli asutamine(1632). 37. Põhjasõda (põhjused, tulemused). 38. Millal kapituleerus Tallinn? 39. Esimesed eestikeelsed trükised. KORDAMISVASTUSED 1. -9500 aastat 2. -8500 aasta pikkune periood 8000 a. eKr. Kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12 saj. lõpul 3. Pulli asula, 9000 a. algusest eKr. Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, Kunda jalamägi, Lammasmägi, 7000 a. keskpaigast eKr. 4. Kunda kultuuri kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. See kultuur hõlmab ühelaadsete
Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati. Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223.a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223
· Ususõdade ajastu lõpp Rootsi 1658-60-1700 (ei ole eksamis) Suur-Rootsi tõus ja mõõn (1520/1560-1700) I Gustav Vasa Periood ( 1521/23-1560) · GV juhtis Taani vastast mässu - Valiti Rootsi riigihoidjaks (1521) - Krooniti kuningaks (1523): Vasade dünastia algus, rahvuslik monarh, kuningavõim kasvab · GV juhtimisel Rootsist areneb erakordselt ühtlane tsentraliseeritud administratsiooniga moodne rahvusriik! · Märksõna raha! Gustav Vasa Reformid: · Poliitiline usupuhastus (1527) - Riigile allutatud Luteri kiriku algus Rootsis · Tsentraliseeritud riigiadministratsiooni loomine (,,moodne" keskvalitsus) · Päriliku monarhia kehtestamine (1544) · Pöördelised maksureformid: Maaraamatud, kuhu märgiti talude maksukoormus - Talupoegade maksukoormus kasvab ! - Riigikassas raha · Uusasustuse toetamine · Sõjaväe reformimine: Rootsi-Soome rahvaarmee algus.
Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.– 1883. aastal Balti kubermangudes läbi Manasseini revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui ka kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti 18. sajandi viimasel kümnendil. 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. 1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud 350 000-ni. 1708. aastal oli osaline ikaldus, mil teatavates Eesti piirkondades ei jätkunud enam vilja külviks. 1709. on juba üle Eesti saagi poolest väga halb. 1710. aastal jõuab siia katk. Massiline suremine. Katk ise oli 1704
nälga 3. laostumise tõttu asus suurem osa talupoegi elama linna, kus neil puudus tegevus ja nad muutusid rahulolematuks alamkihiks. 4. orjade arv suurenes kiiresti, ja tekkisid orja tööl põhinevad suurmaa valdused,ehk latifundumid. 5. talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne. Sõjaväe reformid 1. vennad gracchused üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud. 2. maariuse sõjeväe reformiga hakati väkke palkama proletaare. Vabariigi languse põhjused 1. kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma
Teade sakslaste arvasid, et „paganad“ läksid minema. Ühtäkki tungisid, aga eesltased peale ja tapsid lüüasaamisest saadeti kõikidesse maakondadesse ja lubati olla nagu „üks süda mitmed orduvennad ja latgalid/liivlased. ning üks hing kistlaste nimel“. 1211 Viljandi piiramine. Sakslased piirasid Viljandi linnust. Esmalt rüüstati ümbruskonda. I Suutmata 5 päevaga linnust vallutada alistusid sakslased 6 päeval läbirääkimistel. kokkupõrkes võitsid värati juures eestlased. Linnustesse lubati vaid preestreid. 1211 Eestlased alustasid vastu pealetungi- valmis isegi sõjaplaan. Toreda alla koondus Eestlased proovisid merd pidi põgeneda, kuid olid lõpuks sunnitud seda jalgis
Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. (,,Teataja" kinni ja Päts kohtu alla). Ka ,,Postimees" suleti 1907. Vanemuise, Endla ja Estonia kujunesid rahvuslikeks sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul
kartul kui söödatoit ja juurviljad iluaedades. (Stolõpini agraarreform) 1906. aastal läbiviidud reform, mis lahutas külakogukonnad ja soodustas üksiktalude teket Sellega püüti anda ettevõtlikumale talupojale võimalus eraomanduslike üksikmajapidamiste loomiseks ja et liigne rahvas saaks omale vaba mad Põhja ja Ida-Venemaal. Selle reformi õnnestumine loonuks maal keskklassi, stabiliseerinuks poliitilist olukorda ja oleks olnud ka eeldus demokraatiale. Kuid Stolõpin taoeti 1911 ja reformid hakkasid venima. Maal jõuti individuaalse majapidamiseni viiendik taludest, kuid pinged külas jäid püsima või koguni suurenesid. tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus). Üleüldiselt: 1900 aastal oli 300 tööstusettevõtet, neist 9s oli 500 töölist ja 66% eestlasi, 1914 oli selliseid aga 14 ettevõtet ja 73% eestlasi. Sõja ajal oli oluline metalli ja riiete tootmine sõjatöööstusele
võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida. Enamus läks laiali, kes mitte püüti Liivimaal kinni. Balti barjäär. Venemaal mure, et puudus otse sissepääs Läänemerele. I võimalus 1553 a kui UK meresõitjad ürit jõuda Põhja-Jäämere kaudu Venemaale- Venemaad see ei rahuldanud. Tahtsid balti barjääri lammutada, millega hakkas tegelema Ivan IV. Esmalt läks Kaasani ja Astrahani vastu , 1552 Kaasani, 1556 Astrahani vallutamine. Silma hakkas siin meeletu julmus, mis vallutamisel toimus ja liivimaalastega suheldes. Sigismund AugustII ootas ära, milline on reaktsioon . Mis Ivan IV rõõmustas oli see, et mitte kuidagi ei reageeritud sellele. Oli rahul sellega, et Põhja Eesti oli rüüsteretkedele ie olnud. Siinsed võimukandjad ei olnud valmis seda ala kaitsma, siinseid vägesid ei suudetud mobiliseerida ja vaenlase vastu ei suudetud astuda
Napoleon kindlustas veelgi oma võimu. Egiptusesesse jäetud sõjavägi sai lüüa briti vägedelt. Sisuliselt lõppes Egiptuse sõjakäik kaotusega. Samas polnud see edutu kultuuriga. Napoleon võttis kaasa teadlasi Egiptusesse, kes hakkasid Egiptuse kultuuri euroopale vahedama. Egiptuse vana kultuur muutus taas tähtsaks Euroopas. Toodi tagasi kivi, kus peal olid hieroglüüfid jne Rosette kivi. Inglismaa ja Pr võistlesid, kumb ennem ära tõlgib ja edu saavutas Champollion. Napoleoni reformid. Kõik on seaduse ees võrdsed (Napoleoni koodeks)Tsentraliseers valitsuse, muutis sellega valitsuse tugevamaks. Võrdne maksusüsteem kõigile. Rõhutas hariduse tähtsust Konkordaat paavst Pius VII-ga. Slmis temaga leppe oma võimu kinnitamiseks. Napoleon keisriks 1804. Kuulutas end keisriks ja lootis sellega kinnitada võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele Koalitsioonisõjad: Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud). (SB, Venemaa, Austria, Napoli)
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
Tulemuseks oli teadaolevalt esimene peaaegu täiesti foneetiline kiri inimkonna ajaloos selline, mis võimaldas üles kirjutada enamvähem kõik kõnes ette tulevad häälikud. Suhteliselt lihtsalt õpitava alfabeedi (nimetus tuleb kahe esimese tähe "alfa" ja "beeta" järgi) tundmine levis kreeka ühiskonnas küllalt kiiresti ja laialt ega muutunud kitsa kirjatundjate grupi erioskuseks. Tähestikule lisaks oli tugevaid ida mõjusid tunda ka näiteks kunstis, kus senine geomeetriline traditsioon vaasimaalis asendus 7. sajandil orientaalsete loomafiguuridega, millele tasapisi lisandusid ka realistlismi taotlevad inimkujutised. Sel nn orientaalsel perioodil (7. sajand) Kreeka kultuuriloos sai alguse ka kreeka monumentaalskulptuur, mis samuti lähtus idamaistest, arvatavasti eeskätt Egiptuse eeskujudest. Kolonisatsioon Vahemerel. Kui 8. sajandi keskpaigani lähtusid kreeklaste mereretked peamiselt kaubanduslikest
keel.1820 datel S.F.Champollion luges Rosette kivi teksti.Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida edaspidi papüürusel olnud. Mesopotaamia Pärsia kuningate raidkiri. Vana- Pärsia kiilkiri(hilisemal ajal).Aega mööda lihtsustus, (pooltähestik).18-19 saj vahetusel suudeti Pärsia kuningate nimed välja lugeda,sai mõned häälikud ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni. 2 paraleelset arengut: esmalt õpiti Akkadi keelset (klassikalist) kiilkirja (räägiti Asüüria,Babüloonia keelt) murranguliseks sai mitmekeelne tekst Behistun'i tekst. Raidkiri Pärsiast Dareios I 520 a eKr., sai võimu,võitis kodusõja,ülistas oma võitu,oli kaljuseinalekirjutatud 3 keeles: Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida
rohkem palgatakse appi osalise tööajaga toimetajaid. Trükikoda oli väljaannete tekkimise eelduseks, kuna trükkalid vajasid pidevat tööd oma trükikojale. Perioodika ju seda pakubki, olgugi esialgu kalendrite näol. Esimesed eestikeelseid kalendreid nimetatakse trükkalite-väljaandjate järgi (18-19 saj vahetusel näiteks Grenzius Tartus, Gressel Tallinnas). Eestis alustas esimene trükikoda Tartus 1631, pärast Põhjasõda ja katku töötas trükikoda Põltsamaal (1766 LÕ!) 19. sajandi esimesel poolel oli 6 trükikoda 4 linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva). 1846 saab Laakmann oma trükikotta kiirpressi. See trükkalite-universaalide ajajärk kestis Eestis 18. sajandi teisest poolest 19 sajandi esimese pooleni. - kirjastajate-trükkalite periood: kirjastaja amet ei ole veel trükkali omast eraldunud, kuid trükikojaomanike hulgas tõusevad juhtpositsioonile ajalehtede väljaandjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
