Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
strategies, pedagoog, classroom, hüperaktiivse, käitumuslik, cooper, õpetamine, hüperaktiivne, autasu, lõpetamine, meetodeid, viimine, soovitav, tähelepanuhäire, akadeemiline, läbiviimine, kohandamine, grupis, pedagoogid, hariduslik, mehilane, rander, õpiraskused, istuma, strateegiad, koolides, muret, adhd, kids, articles, õppimisel, ühelt........................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................................11 Kasutatud allikad.................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks hüperaktiivsuse, kuna sellest räägitakse nii palju. Mis see ikkagi on ja kas iga laps, kes on natukene energilisem on kohe hüperaktiivne? Ma arvan, et paljud ei tea täpselt, mis see on ja lapsi tembeldatakse põhjuseta. Samuti saan uurida selle kohta ning uusi teadmisi ja kindlalt sellel teemal kaasa rääkida. Ma uurin oma referaadis, kuidas hüperaktiivse lapsega kodus ning lasteaias toime tulla ning millised vahendid aitavad seda häiret leevendada. 3 Mis on hüperaktiivsus? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret.
Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle kliinilises pildis on põhiprobleemiks hüperkineesia. Käitumishäire sümptomid ei välista ega kinnita põhidiagnoosi kriteeriume, kuid nende olemasolu või puudumine võimaldab eristada põhidiagnoosi raames alajaotusi. Iseloomulikud tunnused 1. Motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus -s.t. laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses, räägib palju. 2. Halb tähelepanu maht, piiratud kontsentratsioonivõime 3. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitatavus, hajutatavus - s.t. on lohakas, hooletu, ei lõpeta alustatud tegevust, näib, et ei kuule sageli, ei jälgi instruktsioone, on raskusi organiseerimisega, esineb vastumeelsus tegelda asjadega, mis
Ümbritseva keskonna mõjutusi on otsitud peamiselt lapse lähisuhetest. On leitud, et hüperaktiivsete laste vanemad on keelavad ja kamandavad lapsi. Peetakse aga tõenäoliseks, et hüperaktiivse lapse enda käitumine tingib tema vanemate sellise kasvatusstiili. Mõned uurijad on väitnud, et hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ka asjaolu, kui lapse ema on masenduses, alkohoisõltlane, toimetulekuraskustega vms. Teised uurijad väidavad vastu, öeldes, et need põhjused soodustavad hüperaktiivse lapse käitumisprobleemide tekkimist, mitte aga hüperaktiivsust. Nagu selgub pole senini täpseid põhjuseid kindlaks tehtud. Väga tõenäoline on, et hüperaktiivsus kujunebki paljude erinevate tegurite koosmõjul ning põhjuse puudumise tõttu ei ole ka sellel ühte kindlat raviviisi. 2. Hüperaktiivsuse esinemine Hüperaktiivsuse hindamine sõltub paljustki sellest, kui rangeid nõudmisi lapsele esitatakse.
Häire tekkerisk on kolm korda suurem kui poistel. Tüdrukutel avalduvad sotsiaalsed probleemid koos käitumisprobleemidega, mis võivad olla põhjuseks halba keskkonda sattumisel, narkootikumide kasutamisel. See häire on erinevates rühmades, kultuurides erinev. Eriti annab see tunda erinevates kultuurides, maades läbiviidavates uuringutes- näiteks Hiinas on hüperaktiivsuse ilmsed sümptomid, Inglismaa kriteeriumide järgi ei ole aga veel tegemist hüperaktiivse ilminguga. Sageli ei ole ka arstid üksmeelel, esineb erinevaid psühholoogilisi seletusi haiguspildi kohta.3 Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma. Orgaanilised kahjustused ( nt kaasnevad vaimupuudega ) ja/või sotsiaalsed tegurid ( ebaadekvaatne kasvatus )
Noorukieas on tendents hüperaktiivsuse vähenemisele. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist (1; 6). Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. ATH LAPS JA PEREKOND Kooselu ja suhtlemine ATH lapsega võib olla päris väsitav ja vanematelt ning teistelt pereliikmetelt palju energiat ja vastupidavust nõudev. Tihti tunnevad lapsevanemad end süüdi, et nad ei saa lapsega hakkama. Tagasiside koolist, märkused tuttavatelt ja mittemõistmine
1. Imikuiga. Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega, on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe. Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele. Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul
korda rohkem kui tüdrukuid, mis on huvitav kuid samas kurb tõdemus. [3] Hüperaktiivsuse tunnused Lasteaias nõuab õppetegevuse korraldamine ATH sümptomitega lapse või lastega grupis suurt vastutust ja teadmisi, kindlasti peab olema õpetaja kursis haiguse ja tema ilmingutega, kuidas selliste lastega tegeleda ning millised tegevused neile oleks sobilikumad. Hüperaktiivsel või selle tunnustega lapse sümptomid võivad olla: Lastel võib avalduda motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus  laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses ning räägib palju. Halb tähelepanu maht, piiratud jälgimisvõime. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitavus, hajutatavus , mis tähendab, et laps on lohakas, hooletu, ei lõpeta alustatud tegevust, näib, et ei kuule sageli, ei jälgi
Vahetu tagasiside ja kiitmine- kui ta teeb nagu oodatud, siis näidata kohe heameelt ja avaldada tunnustust. Vältida taunivat. (Nõmme, A 2009) Kokkuvõte Hüperaktiivsete sümptomitega lapsed on võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps
4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmused. Eri ajastuil ja paikkonnis on käitumisnormid ja reeglid olnud õige erisugused. Eristatakse tahtelist (sihipärast ja teadlikku) ja impulsiivset käitumist (hetkeajendist või emotsioonist johtuvat), verbaalset (avaldub sõnalistes väidetes, hinnanguis) ja reaalset (avaldub tegudes).
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile
individuaalseid kõrvaklappe (21%); data-projektori (23%) tavakoolidest. Õppekirjanduse puudumise olulisemaks põhjuseks loetakse seda, et erivajadustega kastele mõeldud õppekirjandust ei kirjastata piisavalt väikese tiraazi tõttu (Erivajadustega laste...,2006). Eksperdid on kinnitanud, et koolis, kus õpib erivajadusega lapsi, peab töötama eripedagoog või vähemalt eripedagoogika täiendusõppe läbinud pedagoog. Auditi aruandest selgus, et kuigi kuulmispuudega lapsed vajavad kindlasti logopeedi ning ka psühholoogi abi, siis mitmes koolis vastavaid teenuseid ei osutatud (Erivajadustega laste..., 2006) Kuulmisabivahendid. Kuuldeaparaatide tööpõhimõte seisneb helisignaalide muutmises elektrilisteks signaalideks, mis suunduvad võimendisse. Seal omakorda võimendatakse neid elektrisignaale ja hiljem telefonis muundatakse need jälle helivõngeteks. Näiteks kuuleb
stabiilsusega ning seostub mitmete probleemidega psühholoogilises ja sotsiaalses arengus. Äärmiselt oluline on märgata lastel esinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ning mittekohast käitumist ja sekkuda võimalikult vara. Sotsiaalsete oskuste arendamine lastel Sotsiaalsete oskuste defineerimine Sotsiaalsete oskuste defineerimise 3 kriteeriumi: 1. Kaaslastepoolne aktsepteerimine, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed kaaslaste hulgas. 2. Käitumuslik kriteerium, suurendavad sotsiaalsed oskused positiivse kinnituse tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse tõenäosust. 3. Sotsiaalse kohasusest lähtuv kriteerium, selle järgi on sotsiaalsed oskused situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad või korreleeruvad oluliste sotsiaalsete väljunditega, nagu kaaslaste aktsepteerimine, populaarsus ja autoriteetide hinnang käitumisele.
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid...................................................................................................................
maiustused Negatiivne kinnitus  kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist  palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus  stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele tunnustust. Biheivioristlikke põhimõtteid järgiv õpetamine ei soodusta õpilaste arutleva mõtlemise ja loovuse ega ka enesetunnetamise ja  analüüsi arenemist. 12. Konstruktivismi põhitunnused Konstruktivism e. uus õpikäsitlus (von Wright, 1993). 1) õppimine on õppija enese tegevuse tulemus. Uus info konstrueeritakse (skeemid, strateegia) 2) õppimine on seotud kontekstiga. Õpitut peab saama üle kanda uutesse olukordadesse. 3) Õpitavat tuleb mõista. Üht ja sama infot võib tõlgendada erinevalt.
võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab lähikondlastelt suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii lapse käitumisega kui ka selle käigus tekkivate iseenese tunnetega. Hüperaktiivsete laste vanemad tunnevad sageli, et ei suuda oma lapse käitumist ohjata ja tunnevad end seetõttu süüdi. NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 1. Iga laps vajab piire ja reegleid, mille abil eristada lubatut ja keelatut 2. Täiskasvanud peaksid looma turvalised piirid lapse
lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust.Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on teisejärgulised probleemid (Almqist 2006).Eelkõige peaksid tavainimesed hüperaktiivse lapse ära tundma tema tähelepanuvõimetuse tõttu.Samas vaadates lapsi tundub,et kõik on hüperaktiivsed ja raske on neil vahet teha,kuid kui ikkagi ühes seltskonnas on tavalapsed ja hüperaktiivne ,siis saab sellest kohe aru just täpselt tema käitumisest ja olekust.Teoreetikute arvamused ja mõtted siinkohal erinevad,seoses hüperaktiivsuse tekke põhjustega.G.Monina ,J.Ljutova-Roberts ja L.Tsutko (2007) väidavad tekke
Selle saavutamiseks kujunes riigil tugev hariduslik ja kultuuriline roll 1924 a Weimari vabariigis: igal lapsel on õigus haridusele! Sotsiaalpedagoogika sündis vastusena industraliseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: -kollektiivsuse nõrgenemine -sotsiaalne killustumine -sotsiaalne kaitsetus -uued sotsiaalsed probleemid IV loeng - 05.03.14 P. Natorp (1854-1924) saksa filosoof ja pedagoog, ajastu silmapaistvaim esindaja (sotspedag kui teaduse arendaja) Rõhutas indiviidi ja riigi vahelist seost. Indiviid ja kogukond sarnane, ilma kogukonnata ei saa olla indiviidi ja vastupidi Rõhutas majanduse, poliitika ja kasvatuse kokkukuuluvust. Me ei ela otseselt majanduse ja poliitika jaoks, elame inimlikkuse jaoks  seepärast tuleb majandus ja poliitika suunata inimlikkuse saavutamisele Teooria lähtekohaks õiglase ühiskonna ideaal
Õpetajate Leht Uurimusest selgus, et vasakukäelisi õpilasi on 9,3%, nende juhendamisele tuleb pöörata tähelepanu. 46% õpetajaid tunnistab, et neil pole teadmisi ega oskusi vasakukäelisi õpetada. Kuna vasakukäelisust on kogu maailmas ja ka Eestis suhteliselt vähe uuritud, on vaja teadvustada vasakukäeliste olemasolu, täiendada õpetajate teadmisi selles valdkonnas, et ennetada vasakukäeliste laste õpiraskusi ning tagada nende toimetulek igapäevaelus ja koolitöös. Vasakukäelisus ei takista igapäevaelus ja koolitöös hästi toime tulemist, kuid metoodiliselt õige õpetuse ja kasvatuseta võivad vasakukäelisel lapsel tekkida õpiraskused. Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 20Â30 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44). Loomulikult ei ole see trend, vaid pigem indiviidi vabadus, mis annab võimaluse t
Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid) · Tundeelu häiretega ehk ülekontrollitud käitumisega lapsed (internaliseeritud probleemid) · Õpiraskustega ja andekad lapsed HEV õpilaste abistamine: hindamine, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine Ühiskond: Seadused ja määrused (võimalused) Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa Õpetajad Teised kasvatajad Teised spetsialistid Õed-vennad kaaslased LAPS Isiksus, võimed
Kooli eesmärk: pakkuda õpet igale õpilasele. Võrdsete võimaluste tagamine Õppe kvaliteet Hariduse kättesaadavus Juurdepääs haridusele Seadusandlus Mida võiksime teha? Varajane märkamine ja sekkumispedagoogika Tugisüsteemide rakendamine Tõhus klassitöö Koosõpetamine Koosõppimine Ühine probleemide lahendamine Heterogeenne rühmitamine Tõhus õpetamine Alternatiivsete õpistrateegiate rakendamine Kaasamispõhimõtted Puudest teadlik klass Visuaalsed vajadused Auditiivsed vajadused Kommunikatiivsed vajadused Õpiraskused Füüsilised probleemid
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
Sotsiaalselt kohase definitsiooni järgi on sotsiaalsed oskused sellised situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või korreleeruvad oluliste sotsiaalsete väljunditega nagu kaaslaste aktsepteerimine, populaarsus ja autoriteetide (näiteks õpetajate) hinnang käitumisele. Nende kolme definitsiooni võrdlemisel saame välja tuua sotsiaalsete oskuste kolm aspekti: kognitiivne, käitumuslik ja keskkondlik. Sotsiaalseid oskusi võime defineerida kui oskusi suhelda teistega viisil, mis on kohane ja tõhus. Kohane viitab asjaolule, et käitumine ei eira sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi - see tähendab, et vastavale käitumisviisile ei vaadata viltu, ei anta negatiivset hinnangut. Tõhus tähendab, et tegija saavutab oma käitumisega sotsiaalsetes suhetes endale seatud eesmärke. 10. Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus.
Lõpeta õigeaegselt.  Jäta endale ülesannete või tegevuste jaoks alati rohkem aega, kui esialgu arvad, et vaja võib minna. Hea on lisada varuaega, näiteks 10 minutit.  Ära hiline! Kohtumiste kellaajad märgi endale üles 15 minutit varasemana, kui nad tegelikult on. Kasuta meeldetuletusi! Otsusta, mis on oluline. Kuna ATH-ga inimestel on raskusi impulsside reguleerimisega ning nad hüppavalt ühelt tegevuselt teisele, siis ülesannete lõpetamine või suurte projektide ettevõtmine võib tunduda neile ülejõukäivatena. Et seda vältida: 11  sea asjad tähtsuse järjekorda! Küsi endalt, mis on kõige olulisem ülesanne ning tee see kõigepealt ära.  üks asi korraga! Jaota suuremad projektid ja tööd väiksemateks alaülesanneteks ning siis keskendu kindlaks ajaks vajalikult tegevusele.
I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb. Pidev vägivalla nägemine muudab inimese tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331) Vanemad arvavad sageli, et lapse tegelik õpetamine algab koolis. Ometi algab emotsionaalne õppimine juba esimestel eluhetkedel ning jätkub terve lapsepõlve vältel. Kogu lapsevanema ja lapse vahelistel suhtlemisel on oma emotsionaalne alltekst ning kui sõnumid korduvad aastate jooksul ikka ja jälle, kujundab laps selle alusel välja oma emotsionaalse maailmavaate ja emotsionaalsed võimed (Riemann, 1999, 32) Lapse kasvatamine tähendab asjade ja nähtuste olemuse selgitamist, õigete
Klassiruumis käitumise dünaamika 12 2. Uus klass, uus aasta: käitumisjuhtimise kehtestamisfaas 34 3. Käitumisjuhtimise keel 65 4. Tõhus õpetamine: peamised arusaamad ja oskused 88 5. Klassiväline juhtimine: käitumise tagajärjed 112 6. Trotslikud ning emotsionaalsete ja käitumisraskustega lapsed 127 7
Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2 külgedele. Abi saab kindlasti tugirühmadest ja koolitustelt. Oluline on koostöö lastepsühhiaatriga. Rühmas on oluline meeskonnatöö ja lapsele individuaalne lähenemine. Kui lapse probleemi teadvustada ja sellega tegeleda, siis võib hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire õigeid meetodeid kasutades kontrolli alla saada. Steveni vanemad peaks läbima koolituse ning nõustamise, saama abi kasvamisel ning pedagoogilist toetust vajadusel eripedagoogidelt. Abiks oleks kindlasti ka psühhoteraapia. Tuleks uurida, kas Steven vajab ka ravimeid. Ema peaks lapsega välja töötama kodused käitumisreeglid ja päevakava ning ka sellest kinni pidama. Kui tuleb muutusi
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus k
tagamine. [3] Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused. Jää endale kindlaks — kui laps on harjunud oma tahtmist saama oma käitumisega, siis ära lase endaga manipuleerida. Ole toetav aga nõudlik! 4 Tunnete märkamine, nende peegeldamine täiskasvanu poolt, tunnetega seotud sõnavara õpetamine, nende üle arutamine. Sotsiaalsete ja käitumisoskuste õpetamine ja nende kinnistamine. Tunnusta last tehtud jõupingutuste nimel (see aitab lapse motivatsiooni ja tegutsemistaset tõsta). Suhtle lapsega toetavalt, kuid autoriteetselt. Anna juhiseid kindla ja rahuliku häälega (tähelepanu võitmiseks võib isegi vaiksemalt rääkida). Kui laps ei reageeri korraldustele, tuleb rääkida tema käitumise tagajärgedest, teha kokkuleppeid. Kasuta pigem positiivset premeerimist kui negatiivset karistamist. [4]
· vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub.
1924.a Weimari vabariigis: igal lapsel on õigus haridusele! Et erinevad inimesed hakkaksid teenima ühist eesmärki. Sotsiaalpedagoogika vastusena..industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemine, sotsiaalne killustumine, sotsiaalne katsetus, uued sotsiaalsed probleemid. Probleemi lahendamisel on sageli oluline kolmas pilk. P.Natrop (1854-1924). Saksa filosoof ja pedagoog, selle ajastu silmapaistvaim esindaja. Rõhutas indiviidi ja riigi vahelist seost  tihedat seost. Rõhutas, et mitte keegi meist ei ela üksnes majanduse, poliitika jaoks, need tuleks allutada kasvatusele. Seega majandus, poliitika ja kasvatus on omavahel seotud. Tema teooria lähtekohaks oli õiglase ühiskonna ideaal  peame ette kujutama, milline on ühiskond õiglasena, selle mudeli abil tuleb analüüsida tänapäeva, et kuhu liikida, milliseid muudatusi veel teha
Ka sinna toovad noored kaasa oma puudujääke koduses kasvatuses. Sageli jäetakse asjad vedelema, istutakse laudadel, tiritakse kaaslasi riietest, ei öelda uksest sisenemisel "tere", kirjutatakse aknalaudadele jne. Koduse kasvatuse puudujääkide tõttu satub õpilane kahe tule vahele. Ühel pool on tema senised harjumused ja tõekspidamised, teisel pool ühiskondlikud käitumisnormid. Tavaliselt ongi just pedagoog see, kes õpetab last ühiskonnas hakkama saama. Laste ja noorte jaoks on väga oluline paika panna ajaline raamistik. Koolis algavad tunnid kindlatel kellaaegadel ning õpilane peab selleks ajaks olema klassis. Õpilase hilinemine segab teisi ning tal jääb osa tunnis antud teadmisi puudu. Õpetaja peab ka hilinejale või puudujale tunnis antud teadmised edasi andma. Lasteaias on suur ettevõtmine õues käimine. Terve
80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte 90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine  humanistlik õpetamisviis  kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd)  teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele  individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi  baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole  kvalifikatsiooni kindlustamine  ressursid  praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.
annaabi.ee 
