Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pedagoogiline suhtlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpilas, mõist, grupis, emotsioonid, tahtlik, sundi, nõustaja, interaktsioon, suhtlemisoskus, verbaalse, peda, suhtlemine, nõustamine, suhtlemisviis, tehnikad, prints, empaatia, interaktsiooni, bion, suhtlemisoskused, väljendus, mitteverbaalne, valikuid, planeeri, kehtestav, agressiivsus, grupil, motiveeritus, soojus, indiviidid, käitumisviisidNeed, kes solvuvad – probleemid enese minaga. On probleeme esesearmastusega. Kui sa oled tubli inimene, keegi ütleb lollakas, siis sa ei jookse ruumist nuttes välja... Märksõnad, mis kuuluvad suhtlemisoskuse arendamise juurde: Teadvustamine – mõtlemine „sellest mida teed“ Valikuvabadus – nii sinul kui teistel on õigus teha valikuid. Sund suhtlemise toob endaga kaasa enamasti negatiivseid tagajärgi. Inimene ei taha üldiselt sundi, teine inimene õpetab teisi inimesi. Eesmärk? - Mida ma sellise käitmisega saavutan. Inimene teadvustab, miks ta midagi teeb. Mis tagajärjed mingi käitumine toob. Õpetaja peab sellepeale mõtlema. Teise inimesega arvestamine – loobumine liigsest enesekesksusest. Elu ei ole õnnelikum, kui oled enesekeskne. On sageli kavalad, agressiivsed. Sageli on nad rikkad, jõulised, tugevad. Headus – see, mis on praktilises tegevuses teisele suunatud. Headus pole see, et istud oma
Roll, Selle olemus Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on õiguste, kohustuste ja mõjuvõimu koostoime. Roll eeldab erinevat käitumist ja avaldab mõju inimese käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist.
Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti k
pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in
.................................................................................................21 Eksamiülesanne 7 ..................................................................................................22 2.5. Väärtused...........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10................................................................................................
Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu
suhtlemise aitavad siin ka kaasa ilukirjandus, teater, kino. 2. Teadlik enesekontroll, oma vigade analüüs ja selle põhjal mõistuslike paranduste lisamine automaatselt kulgevale isikutajule. SOTSIAALNE ROLL Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses (asendis) olevalt inimeselt (nt. peaminister, direktor, abikaasa, isa, õpilane, politsei jne). Sotsiaalset rolli kirjeldavad ühiskonnas või sotsiaalses grupis kujunenud rolliootused. Osa neist võib olla fikseeritud kirjalikult (nt. ameti- ja töökohakirjeldused), osa antakse edasi suuliselt, osa võib olla mittesõnalises vormis. Erinevate subjektide (sotsiaalsete gruppide, inimeste) ootused teatud rolli suhtes võivad olla erinevad, mõnikord vastuolulisedki. Rolliootused ei arvesta rolli täitja individuaalsust, rolli võivad täita erinevad inimesed. Ootustele mittevastav käitumine toob kaasa sotsiaalseid sanktsioone.
26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine.
Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise
See on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale.Hoiak kujuneb eelnevate kogemuste põhjal ja kujundab inimese käitumist. Valmisolek reageerida ühel või teisel viisil ei sõltu ainult reageeringu objektist ja keskkonnast, vaid ka sotsiaalsetest normidest, mis on omased sellele rühmale, kuhu inimene kuulub. Hoiakuid on raske muuta. Hoiakutega seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid kajastavad emotsioonid. Emotsionaalset hoiakut väljendatakse tavaliselt sõnadega `meeldib' või 'ei meeldi'. Emotsionaalne hinnang sõltub inimese väärtushinnangutest. Üks ja sama sündmus tekitab ühes inimeses positiivseid, teises negatiivseid emotsioone. Näiteks ühe partei võit valimistel. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või tööga rahulolematus.14. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise
kui võimalik. 4. Veenduge, et teie mitteverbaalne suhtlemine oleks kooskõlas sõnadega. 5. Olge tagasisides täpne. 6. Ärge ajage tühja juttu ega segage sõnumit “täitesõnadega”. 7. Ärge laske enda ja teiste hinda alla - Nt: Näiteks öelda töötajale, et tema tehtud töö kvaliteet on halb, aga anda ka konstruktiivset tagasisidet ja olla viisakas ja teise tundeid arvestav. 24. Selgitage tüüpilisemaid suhtlemisbarjääre. 1. Personaalsed barjäärid - emotsioonid, - väärtushinnangud, - erinev haridustase, - sugu, - rass - sotsiaalne staatus - halb kuulamisharjumus jne. 2. Füüsilised barjäärid - suur vahekaugus, - müra, - valgus. 3. Semantilised barjäärid Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema
intensiivse suhtlemise aitavad siin ka kaasa ilukirjandus, teater, kino. 2. Teadlik enesekontroll, oma vigade analüüs ja selle põhjal mõistuslike paranduste lisamine automaatselt kulgevale isikutajule. SOTSIAALNE ROLL Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses (asendis) olevalt inimeselt (nt. peaminister, direktor, abikaasa, isa, õpilane, politsei jne). Sotsiaalset rolli kirjeldavad ühiskonnas või sotsiaalses grupis kujunenud rolliootused. Osa neist võib olla fikseeritud kirjalikult (nt. ameti- ja töökohakirjeldused), osa antakse edasi suuliselt, osa võib olla mittesõnalises vormis. Erinevate subjektide (sotsiaalsete gruppide, inimeste) ootused teatud rolli suhtes võivad olla erinevad, mõnikord vastuolulisedki. Rolliootused ei arvesta rolli täitja individuaalsust, rolli võivad täita erinevad inimesed. Ootustele mittevastav käitumine toob kaasa sotsiaalseid sanktsioone.
Abnormal Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt normist kõrvale kaldumine. Kui kvalitatiivne arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks
38. Läbipõlemine on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid ja eesmärgid, kes tegutsevad koos kui ühtne tervik ning kellel on olemas meie-tunne. Inimese asend grupis: Juhid või liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud . 40. Grupi arenguastmeid: 1. Moodustumine Grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esile kerkimine. 2. Ründamine Domineerivad võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi
tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse
laste kasvatamisel käituvad; see kirjeldab püsivaid hoiakuid, mida vanemad kasutavad lapsega suheldes oma kasvatuslike eesmärkide täitmiseks ning emotsionaalset kliimat, mis kaasneb vastava käitumisega. Vanema käitumine hõlmab nii eesmärgipäraseid tegevusi, mille kaudu vanem täidab oma vanemlikke kohustusi, kui ka mitte-eesmärgipäraseid tegevusi, milleks võivad olla žestid, hääletoonimuutused või spontaansed emotsioonid. Baumrindi (1966) mudel lisalehel. Nõudlikkus- nõuded, mis vanemad lapsele esitavad, et suunata last perekeskkonda sobituma; lisaks nõuete esitamisele hõlmab see lapse jälgimist, korrale kutsumist, piiride seadmist. Käitumuslik kontroll- 1 kõrge nõudlikkuse viis; vanemad reguleerivad lapse käitumist vastavalt kodus või ühiskonnas kehtivatele reeglitele; kui käitumuslik kontroll on ebaadekvaatne, siis võib ette ennustada eksternaliseeritud probleeme. Psühholoogiline kontroll- 1
· On praktilised ja realistlikud mõtlemisega, on hajameelsemad Mõtlev vs tundev Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed otsuseid langetavad. Mõtlev T Tundev F · Otsustamisprotsessis lähtub eelkõige puhtast · Otsustamisel asetab keskpunkti emotsioonid nii loogikast enda kui teiste omad · Peab oluliseks jõuda nö õige lahenduseni · Proovib jõuda lahenduseni, mis on meeldivaim 3 7. The big five kuidas mõjutavad 5 põhilist isiksusjoont töösooritust. 5 põhilist isiksuse tunnust, mis määravad käitumise: 1)Ekstravertsus - kirjeldab, kui seltsiv, jutukas ja ennast läbisuruv on inimene suhetes teistega
17.Grupi normid Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis on kokkuleppelised (kirjutamata reeglid) mis määravad ära sobilikud · käitumis- ja toimimisviisid · normide kaudu saavutatakse korrastus · normid määratlevad omavahelisi suhteid ja muudavad käitumise ennustatavaks · annavad võimaluse nähtuste piiritlemiseks ja teiste gruppide suhete määratlemiseks · normid on toimimise reeglid, annavad õigustuse grupis toimuvale · normid loovad grupi näo Normide vastu tuntakse siis huvi, kui keegi nende vastu eksib, need jagunevad: 1. Vahendite ja tasude jaotamise normid: tagavad, et tegevuse tulemi jagamisel valitseks õiglus. On 4 jaotusnormi põhimõtet: *õigusprintsiip igaüks saab tasusid vastavalt oma panusele. *jõuprintsiip mõõdab seda kui palju paremaski n. muutub, saab tasu kui jälle ennast ületab *võrdusprintsiip kõik saavad võrdselt.
- Kuulamisvilumused (мастерство слушать). - Kehtestamise vilumused - võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. - Konfliktitega toimetuleku oskused (emotsionaalse pingega toime tulla). - Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused (kõiki pooli rahuldavad lahendused). - Oskuste valimine (sobiv käitumisviis olukorras). Suhtlemise tasandid: 1) isikusisene suhtlemine 2) isikutevaheline suhtlemine 3) suhtlemine grupis 4) suhtlemine organisatsioonis Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. Ametlik suhtlemine: - Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. - Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. - Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid):
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Paistab silma. Kõik see, mis laps välja paiskab endast. 2)Internaliseeritud (ülekontrollitud)- laps ülemääraselt pidurdab oma tundeid Internalisatsioonihäired ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon). Kõik kogutakse sisse, pealtnäha tavaline tubli laps, kellel pole probleeme. Kõik probleemid mis on, jäävad lapse sisse. Antisotsiaalne käitumine Antisotsiaalne käitumine on tahtlik sotsiaalsete normide rikkumine. Frick jt(1993): 1)varavastane väärkäitumine- destruktiivne ja varjatud (süütamised, vandaalitsemised, lõhkumine) 2)staatusega seotud väärkäitumine- mittedestruktiivne ja varjatud (keelatud alaealistele nt: pärast lubatud kellaaega väljas liikumine, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine, koolist puudumine, kodust ärajooksmine jms) 3)agresiivsus- destruktiivne ja avalik (agressiivsus on kõige laiem mõiste- hõlmab
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st.
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
olla. Kahjustada võib saada lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Et seda vältida, peab laps omandama vajalikud sotsiaalsed oskused ja täiskasvanud peavad toetama tema arengut. . Lapse oskus luua häid suhteid kaaslastega on väga tähtis sotsiaalse arengu osa. Kui mõnel lapsel on sellega raskusi, siis suure tõenäosusega on probleemid ka hilisemas eas. Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning
* Asjaosalised tajuvad gruppi grupina ja iseennast selle liikmetena. * Grupp loob oma normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas tema liikmed käituma peavad, ning sanktsioonid nende jaoks, kes nende normidega ei kohandu. * Grupp arendab välja ühise eesmärgi või põhjuse tunde. * Grupi liikmete vahel kujunevad üht või teist liiki suhted. 28) Millega põhjendatakse riskile kaldumise nähtust grupis? Riskile kaldumise nähtust grupis põhjendatakse sellega, et jagatud vastutus tekitab suurema turvatunde ja nii tunnevad grupi liikmed suutlikkust vastu võtta riskantsemaid otsuseid, kuna üksi neist pole viimaste eest täielikult vastutav. Autorid nimetasid selle vastutuse pihustumise (hajumise) hüpoteesiks. 29) Millised info edastamise süsteemid on gruppide puhul osutunud tõhusaks, millised ebatõhusaks ja miks? Tõhusad: * Informatsiooni saadeti läbi keskpunkti
Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine. Ebakindlus annab võimaluse alati analüüsida. Nõustamise tasandid 1. Informeerimine Nõustatava küsimuse/probleemi ärakuulamine ja täpse info andmine küsimuse/probleemi piires. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest 2. Konsulteerimine Nõustatav pöördub nõustaja poole nõuande saamise eesmärgil. Nõustaja ülesandeks on jääda oma kompetentsuse piiridesse ja vajadusel täpsustada, mida nõustatav tahab. Konkreetse nõuande puhul on nõustaja ülesanne probleemi näha nõustatava silme läbi ja seda peegeldada koos selgitusega, kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta
Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt. kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine ei ole alati kooskõlas hoiakutega Erinevate tehnikate rakendamine indiviidi käitumise, hoiakute vormimisel; eetiline ja ebaeetiline mõjustamine Veenmine katse muuta hoiakuid informatsiooni ja argumentide kaudu Võim sisaldab kohustuslikku käitumist, sundi Sotsiaalsed normid - juhised, reeglid käitumise kohta - reguleeritud käitumine grupis ja ühiskonnas - surve ja normid - tajutud ja tegelikud normid Normide kujundamine (nt. Joome poole vähem, (või ei joo üldse (nt. septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine
annaabi.ee 
