Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pedagoogiline psühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpil, õpp, kognit, kognitiiv, motivatsioon, liselt, intelligentsus, õpitava, psühh, sooritus, õpimotivatsioon, õppimisel, tita, õppematerjali, distsipliin, psühholoog, disk, rakendamise, skeemid, tingitus, distsipliini, õppemeetod, käsitlus, kognitiivne, õpilasele, tasustus, suurenda, rakendus, hakk, ootuse, kasvatustöö, operatsioonid, jooks3. Positiivne ja negatiivne ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistamist nimetatakse negatiivseks ülekandeks (kala elab vees, vaal elab vees- tähendab on kala). Korrektne ehk positiivne ülekanne on tõenäosem, kui me näeme ülesanne või nähtuste identsust nende sisus või protseduurides õigesti. Ülekanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aiadata õpilasel näha vajaliku identsust või sarnasust. 4. Mudelid ülekannet soodustava vahendina. Õppimist soodustavad mudelid ja skeemid võiva olla nii graafilised kui sõnalised. Kui õpilasel on kujunenud oma mudel siis ei vaja ta õpetaja pakutud mudelit. Mudeleid tuleb kohe tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. 5. Unustamise roll ülekandel. Mõnikord liigne keskendumine vaid süvendab probleemi ühekülgset mõistmist. Selleks et pingutust nõudnud probleemi uues valguses näha, tuleb see mõneks ajaks unustada. Parimaid tulemusi saavutakse siis kui pingutav
Positiivne ja negatiivne ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistamist nimetatakse negatiivseks ülekandeks (kala elab vees, vaal elab vees-tähendab on kala). Korrektne ehk positiivne ülekanne on tõenäosem, kui me näeme ülesanne või nähtuste identsust nende sisus või protseduurides õigesti. Ülekanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aiadata õpilasel näha vajaliku identsust või sarnasust. Mudelid ülekannet soodustava vahendina. Õppimist soodustavad mudelid ja skeemid võiva olla nii graafilised kui sõnalised. Kui õpilasel on kujunenud oma mudel siis ei vaja ta õpetaja pakutud mudelit. Mudeleid tuleb tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. Unustamise roll ülekandel. Mõnikord liigne keskendumine vaid süvendab probleemi ühekülgset mõistmist. Selleks et pingutust nõudnud probleemi uues valguses näha, tuleb see mõneks ajaks unustada. Parimaid tulemusi saavutakse siis kui pingutav töö konkreetse teema õppimisel vaheldub
Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose
oskustest kogu tegevus koosneb, ja siis alustatakse üksikoperatsioonide meeldejätmist. Reprodutseerimine - keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. Motivatsioon - mudeli jälgimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus. Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 7) Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetaja toime mudelina: õpetajad on pidevalt õpilastele eeskujuks, kuidas millessegi suhtuda ja mida üldse arvata õppimisest koolis
Õpetajate teadlik suunamine, õpetaja peab aitama mõista olusid ja motiive(nt kirjanduskangelaste tegevuse analüüs). Reprodutseerimine(kordamin, praktiseerimine) keerukamate oskuste õppimine käib järk- järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus
teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund. Inimeste käitumist suunavad suures osas atributsioonide ja nendega seostuvate emotsioonide kombinatsioonid 10. Mida kujutab endast J. Piaget tunnetusprotsessi mudel ( skeemid, kohanemine ja tasakaalustamine) kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena ning kuidas see seletab kujuneva teadmise ühetaolisust ja ainulaadsust? (4.1) Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Selliste uurimistegevuste tulemusena talletuvad kogemused inimeste närvisüsteemi. Piage´ti puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas. Piage´t teooria: Skeem
Üksikute toimingute meeldejätmiseks võib kasutada mitmesuguseid mnemotehnilisi võtteid. 3) Reprodutseerimine. Keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. 4) Motivatsioon. Mudeli jäldimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus (1986). Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 5. Mis on olulisemaks subjektiivseks tingimuseks, et kunagi meelde jäetud käitumismall rakenduks? Käitumismalli õige tasustamine
Nende käsitluste erinevus on vaid selles, et Piaget`puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temats väljas. Piaget`tunnetusprotsessi mudel Teadmiste konstruktiivne iseloom (kuidas kujunevad esimesed mälujäljed) Skeemid: Sensomotoorsed (ka taju ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga kokkupuute ja toimingu sooritamise ning jäljendamise teel õppimise tulemusena Tunnetluslikud skeemid on aluseks mõistete, kujundite, mõtlemisvõimete formeerumisele. Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega. Põhiprotsessid skeemide konstrueerimisel- Inimese teadvuses formeeruvad motoorsed, tunnetuslikud ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikud baasid. Mida suurem see on, seda paremad on väljavaated toimetulekuks erinevates situatsioonides. Et meie kogemuslik baas ei saa kunagi ammenduda, peab inimene kokkupuutel uute keskkonnaoludega
(2) õpetaja tegevusena, (3) õpilase tegevusena ning (4) õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt). (Sageli sõnastavad õpetajad eesmärgid vaid osutades õpitavale sisule, pidades arusaamist oodatavast sooritusest endastmõistetavaks.) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad.
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
väljundipõhiselt (õpilase sooritus). 18. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised Wechler, Kaufman, õpieesmärgid? Sisu (mida õpetad) ja sooritus (mida ootad õpilastest, mida õpilased 19. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine peaksid teadma). ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste (frontaalsete) IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 8
Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja
Tema õpetamismeetod oli alati selline, kus õpilased pidid ise palju mõtlema, kaasa rääkima ja looma seoseid õpitu vahel. Näiteks pidime me loetud raamatu põhjal näideldes analüüsima mõne karakteri iseloomu ja jõudma arusaamisele miks see karakter vastavalt käituda võis. 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' tunnetusprotsessi mudeli järgi kujunevad skeemid inimese teadvuses, et kogetut ja õpitut iseenda jaoks korrastada (Tankler, 2005). Kogemus, mis laekub mällu skeemidena võimaldab inimesel ette näha sündmuse arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda
, aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilise psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise m
koos arutledes. Kui õpilased on reeglitega ise nõustunud, siis järgivad neid paremini. · Austab teisi ja iseennast- mina saan tööd teha ja õpilased õppida. · Ei luba endale õpilaste solvamist · Tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga- kas asi on minus või klassis? · Usub, et nii õpetajal kui õpilasel on õigus oma arvamusele- vestlused ja arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm.
ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklike eesmärke õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism Autoriteetne õpetaja kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilastel kui ka õpetajal austab teisi ja iseennast ei luba endale õpilaste solvumist tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga usub, et nii õpetajal kui ka õpilastel on õigus oma arvamusele usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt ei suru õpilastele oma arvamust peale õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele, õpilased saavad prakiseerida oma kommunikatiivseid oskusi kasutab palju õpilaste kiitmist ja innustamist julgustab õpilaste sotsiaalset kompetentset käitumist Tunni juhtimine Asja sees olemine – näed kõiki
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3.......................................................................
Kuna emotsionaal- ja käitumishäirega õpilased tihtilugu ei tee kaasa või segavad vahele, kui õpetaja jagab õppetööks vajalikke juhtnööre, vajavad pedagoogid strateegiaid kaasamaks kõiki õpilasi ja ergutamaks kohast käitumist. (Blackwell ja McLaughlin, 2005, viidatud Haydon, T. jt. , 2009:12, järgi) Kasutades edukaid õpetamismeetodeid, paranevad riskiõpilaste akadeemilised ja käitumuslikud näitajad, lisaks paraneb üleüldine klassi distsipliin. Efektiivne juhendamine on üks meetodeist, mille abil luua positiivne õppimist soodustav keskkond ning seeläbi vähendada negatiivset käitumist ja parandada õpetaja ja õpilase vahelist suhtlemist(Engelmann ja Colvin, 1983, viidatud Haydon, T. jt., 2009:12 järgi) Järgnevalt on Hayden, T. jt. välja toonud mitmeid erinevaid strateegiaid, mis aitavad õpetajal neid eesmärke täita. Kooris vastamine
Sisendipõhine eesmärk väljundipõhine eesmärk Õpetada II maailmasõda... nimetab II maailmasõja.. Selgitada pytagorase teoreemi.. selgitab.. ja rakendab.. Võrrelda... võrdleb... Õppeesmärgid sõnastatakse väljundipõhiselt Mida tähendab väljundipõhiselt Soorituslikud õppe-eesmärgid püsititatakse kahemõõtmeliselt 1. Sooritus /tegevus(nt nimetab ja iseloomustab 2. Aine sisu (nt eesti suurmiad linnad) Väljundipõhiste eesmärkide puhul on oluline meeles pidada, et hinnata saab mähtavat, kuuldavat, katsutavat Väljundipõhise õppe-eesmärgi sõnastamine Tegevus/sooritus Aine sisu Määrsõna/täpsustav lauseosa Bloomi taksonoomiast (kolm viimast kõige enam koolis kasutusel) Loomine-arendab, töötab välja, planeerib..
Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige
Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end ise õppima. Sotsiaalne konstruktivism (Lev Võgotski, Peter Ludwig Berger, Thomas Luckmann) *kasutatakse praegu: +1-3 Sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju. Inimese kognitiivsed struktuurid on peamiselt konstrueeritud sotsiaalselt. 2 arengutaset Võgotski järgi: - tegelik areng, - potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Raskused kompleksmetoodikate rakendamisel. Kõik need eelnevalt kirjeldatud meetodid annavad õpetajale võimaluse kontrollida õpilaste käitumist väliselt. Mõningad autorid on seisukohal, et sellised meetodid võimaldavad manipuleerida õpilaste tahtega ning neid ei tohik koolides üldse kasutada. (Krull, 2000) ,,Biheivioristlikke käitumise korrigeerimise meetodeid tuleb käsitleda kui abivahendit teadliku distsipliini kujundamiseks." (Krull, 2000, lk 527). Neid tohib kasutada siis kui ennetavate või mitteformaalsete distsipliini kindlustamise meetoditega ei ole enam võimalik õpilase või klassi üle kontrolli saavutada. (Krull, 2000) Kokkuvõte Metoodikad, mida kasutatakse õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, rajanevad operantse tingituse põhimõtetel. Soovitavat käitumist tasustatakse ning negatiivset käitumist
Tõrjutud noorukitel on sotsiaalsete oskuste vajak, mis ei lase neil olla mõjukad. Liidriks olemiseks ei piisa positiivsest käitumisest, vaid positsioon saavutatakse ka agressiooni abil. Õpilaste kaasamine õpetaja rekleksioon ja konstruktivistlik õpetamine Reflekteerimine võimaldab õpetajal analüüsida oma mõtteid, tundeid, kogemusi, väärtusi ja käitumist õppesituatsioonis. Aitab õpetajal keskenduda õpilase juhendamisele ja toetamisele ning õpitava sisu selgitamisele. Konstruktiivsus viitab sellele, et teadmine konstrueeritakse järjest suurema keerukuse ja detailsusega struktuurideks, lisades varasemale teadmisele uusi osi, et luua tähendus, ületada ebakõlad või rahuldada uudishimu. Õpikeskkonna peamised jooned: aktiivõpe, autentsed juhendid, koostööülesanded ning erinevad õpiformaadid. Ülesanded peavad olema realistlikud, konstrueerimine sõltub alati sisust ja kontekstist ning peab toetama sotsiaalne
puhul. 5.1. Semantiline ja episoodiline mälu Semantiline mälu: 1. Säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vomis. 2. Vabastatakse informatsioon kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest Episoodiline mälu: 3. Säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. 4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate
nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis nin
meetmete pakett, mis määratleb horisontaalsed (tähtajalised) ja vertikaalsed (subordinaarsed) ülesanded ning nende täitmise korra ja aruandluse kõigil tasandeil: valitsus haridusminis- teerium maakond/linn vald/linnarajoon kool õpetaja. Muutustega riigikogu erakondade ja koalitsioonide jõuvahekordades ning valitsuskabinettides ei tohiks kaasneda suunamuutused hariduspoliitika strateegias ja taktikas. 3. Keeleõpet käivitavaks jõuks on motivatsioon Muulaste eesti keele õppe oodatust viletsamad tulemused on tingitud eelkõige motivatsiooni puudumisest. Jutud kehvadest õpetajatest, aegunud metoodikast ja igavatest õpikutest on vaid pool tõde. Ebapädevate õpetajate olemasolu ei saa eitada, kuid nende põhjal ei saa teha üldistusi kogu õpetajaskonna ja õpetamise kohta. Eesti keele õpimotivatsiooni loomine ei ole mitte ainult eesti keele õpetaja, isegi mitte haridusministeeriumi ülesanne, see on kogu eesti ühiskonna ülesanne
Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpetaja hankida tagasisid
Milles seisnes Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete testis? 1) Toortulemuste absoluutses tõusus (vanemate inimeste puhul hakkasid tulemused paranema, heaolu tõus) Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 1) Analüütiline 2) Kreatiivne 3) Praktiline Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardner’i multiintelligentsusteooria järgi? 1) Lingvistiline intelligentsus 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus 3) Ruumiline intelligentsus 4) Kehali-kinesteetiline intelligentsus 5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi
annaabi.ee 
